Tuesday, 10 August 2010

PATAREI VANGLA

Selline näeb välja vaade ühest Patarei Vangla kongi aknast. Õues oli sel päeval jube palav ja me peaaegu otsustasime mitte minna. Õnneks et me siiski võtsime end kokku ja käisime ära. Koht on kindlasti vaatamist väärt (minu arvates). Mul on natuke kahju, et ma seal juba eelnevatel aastatel ei juhtunud käima, kuna siis oleks arvatavasti kogu see vanglakompleks veelgi puutumatum olnud. Tõesti ma ei oskagi seda kohta kirjeldada ja seda tunnet mis ta minusse jättis. Üllatavalt ei ole see tunne niivõrd masendav ja õudne, kui pigem huviäratav. Ma tahaks kuskilt lugeda ja rohkem teada saada selle ehituse ja vanglaelu kohta. Kohapeal ei olnud saadaval mingit voldikut ega raamatut. Ka vanglas sees käies oleks näiteks esimesel korrusel taskulamp kasuks tulnud. Ja kui hullult niiske oli seal korrusel. Vaatamata et õues oli pea 35 kraadi sooja ei olnud seda üldse tunda alumisel korrusel. Ma ei julge isegi mõtlema hakata kui külm seal võis olla talvekuudel.
Mida madalamal korrusel sa olid seda jubedam arvatavasti vanglaelu vangidele oli. Kõrgemal, kus soojust ja päikest rohkem, olid mõned toad päris hubased (kui seda vangla tubade kohta üldse nii öelda saab) ja ma arvan, et see ei ole üllatus, et just seal kõrgemal pesitses vangla personaal. Mõned ruumid olid nagu paar kuud tagasi maha jäetud kuigi mööbli järgi oli kohe näha et tegu nõukogude ajaga. Seda pigem sellepärast, et toas olid kõik asjad alles kuigi meeletus segaduses.
Kõige rohkem huvitab mind aga see et kuidas oli võimalik sellistes tingimustes ka veel 2004 aastal elada, kuna siis oli see vangla veel kasutusel. 2004. aastal oli ju Eesti juba vaba, kuigi vanglaseinte vahel õhkas kõik kommunismi järele. Muidu ei usukski et veel nii hiljuti seal vange hoiti, aga seintel olevad poolpaljaste näitsikutega plakatitelt oli näha, et tegemist tänapäeva ajakirjade-lehtedega.
Nagu ma aru sain oli tegu rohkem vanglahaigla ja polikliinikuga, kui puhtalt palja vanglaga. Tavainimesed pääsesid vaid väiksesse ossa kogu vanglast kuigi minule ei tundunud olevat nendel pikkadel koridoridel ja käänakutel lõppugi. Alles kui pärast väljas ringi käisime avastasime et olime vaid veerandikus kogu ehitusest olnud ja ma ei kujuta ettegi mis veel ülejäänud vanglaseinte taga peidus võis olla......oi kuidas tahaks teada ja näha rohkemat. Uskumatu kui palju kõndimist pidid omal ajal vanglatöötajad tegema, et ühest kohast teise pääseda.
Mhh, kas ei ole 'naljakas', ühtedel ei ole samas majas üldse liikumisruumi ja teistel jälle kolme kordselt. Nagu karistus omaette ka trellide teisel poolel olevale personaalile...või needus...!


Nii imelik tunne oli seal ringi käia. Veel imelikum oli mul lasta Gretal seal vabalt ringi joosta.
Üks süütumast süütum hing nii karmil ja koledal pinnal ise teadmata või nägemata seda õudust ta ümber. Midagi NII puhast ja ilusat keset robustset koledust.

2 comments:

  1. Väga huvitav, mul ode elab seal lahedal aga ma ei teadnudki, et patareisse sisse ka saab. Piletiga?

    ReplyDelete
  2. 30 krooni pilet. Minge paiksepaistelisel paeval kuna vihmasega voib seal liiga pime, niiske ja vastik olla- ei anna sama effecti.

    ReplyDelete