Greta kahel klassivennal oli täna sünnipäevapidu metsas. Lapsed käisid putukaid otsimas. Pidu kestis kaks tundi. Need vanemad kes tahtsid võisid peole jääda ja need kes ei tahtnud võisid lapsed sinna jätta ja kahe tunni pärast neile järgi tulla. Me Petega otsustasime, et veedame selle aja kuskil mujal.
Viisime Greta peole ja sõitsime minema. Me isegi ei teadnud kuhu minna, lihtsalt sõitisme. Seal kus pidu toimus oli väga ilus loodus. Väikesed mäekesed, orud, lambad jne. Meie kodust 14minuti kaugusel.
Sõidame siis rõõmsalt ja naudime vaateid kui äkki vaatab Pete tagaaknast välja ja näed suurt suitsupilve. Sekundi pärast hüüab ta, et appikene need oleme ju meie!!! Meie auto tagant tuli nii palju valget suitsu, et võimatu oli isegi meie taga sõitvat autot näha.
Proovisime siis kiiresti kuskile teeäärde seisma jääda, mis oli üsna keeruline, kuna tegu kitsa külateega. Need kes Inglismaal käinud on teavad kui kitsad meil need teed siin on võrreldes Eesti laiade autoteedega (vähemalt meie Eestist tulnud sugulased-tuttavad on kõik seda meile maininud. Meie ise arvame, et teed täiesti normaalse laiusega :).
Õnneks kohe varsti tuli mingi laovärav mille eest oli ruumi peatada. Selleks ajaks kui me seisma jäime märkasime, et suitsu tuleb ka juba auto seest, käigukangi juurest. Haarasime kotid ja mobiilid ning hüppasime autost välja. Pete helistas kohe tuletõrjesse, kuna me ei olnud kindlad millega tegu.
Tänu Pete mobiilile oli meil üldse võimalik tuletõrjujatele oma kordinaadid anda, kuna ise meil ei olnud õrna aimugi kus me olime.
Tuletõrjujad tulid kohale üsna kiiresti, kuigi kui oleks tegu olnud päris tulekahjuga siis oleks mu auto vist küll juba jõudnud plahvatada. Õnneks mu auto on diisli ja mitte bensiiniküttega.
Viis tuletõrjujat hüppas autost välja ning asusid asja uurima.
Uurisid ja uurisid, aga aru ei saanud millega tegu. Selleks ajaks ei tulnud enam kuskilt suitsu ka, oli vaid tunda imelikku lõhna. Mina seisin ja imestasin, et kuidas on see võimalik, et minu armas auto suitsu sedasi välja laskma hakkas. Mingit paukku ei käinud ja kuskil mingit teadet ka ei vilkunud (tavaliselt kui midagi on viga siis mu auto annab mulle sellest teada. Noh näiteks, et on vaja lambipirne vahetada jne). Mõtlesin juba hirmuga, et kas tõesti nüüd on lõpp minu autoga.Kuna leeki kuskilt ei leitud ja suitsu ka enam ei tulnud, siis polnud tuletõrjujatel palju midagi teha ning nad läksid minema. Selleks ajaks olime nagunii juba AA autoavariiabisse, mille liikmed me oleme, helistanud.
AA autoavariiabi tulid 20 min kohale ja hakkasid asja uurima. Õigemini oli tegu vaid ühe mehega. Me Petega olime kindlad, et nad on sunnitud me auto 'selga' võtma ja meid koju toimetama. Minu mureks oli, et kuidas me Greta sünnipäevalt koju saame. Helistasin ühele isale, kes meie lähedal elab ja kelle laps ka sünnipäeval oli, et küsida kas nemad saaksid Greta enda küüti võtta. Õnneks oli isa sel ajal kodus ja tal oli võimalik kolmas autotool ruttu autosse lisada. Ilma selleta ei tohi nii väikesed lapsed autos sõita.
Greta pärast me seega muretsema enam ei pidanud.
AA mees uuris ja puuris, aga ka tema ei suutnud aru saada mis juhtunud oli. Käivitas auto ja kõik toimis ilusti. Ainuke asi oli, et kui gaasi andis siis tuli esimese korraga tossutorust mingit imelikku puru välja. Lõpuks oligi nii, et mees ütles, et tal pole õrna aimugi millega tegu on ning tema arvates võime me selle autoga koju sõita. Ütles, et ta igaksjuhuks sõidab mõnda aega meie taga, et silma peal hoida, aga kui midagi imelikku ei toimu siis tal ei ole siin midagi enam teha.
Noh ja nii oligi, et lõpuks sõitsime me oma autoga koju nagu poleks midagi juhtunud.
Täiesti uskumatu lugu. Milleks seda kõike vaja oli? Et meie kahte vabat tundi sisustada? :)
Huvitav oli ka see, et tegelikult oli mul plaan Gretaga ise sünnipäevale sõita, kuna Pete käis blogimaailmas tuntud Mrs.B ja ta mehega meie kodulähedal olevas ronimiskeskuses ronimas. Ta jooksis sinna ja pärast tagasi koju ning poolel teel helistas, et ta vist ikka jõuab ka meiega tulla. Ma istusin tegelikult juba Gretaga autos, valmis minema, kui ta koju jõudis, ruttu dussi all käis ja autosse hüppas.
Kui Pete meiega kaasa ei oleks tulnud siis oleks see suitsu asi meil Gretaga tee peal juhtunud ja no siis ma küll poleks seal juures seisnud ja pilte klõpsutanud :) :)
Oeh, mul on nii hea meel, et mu armas auto siiski ellu jäi. Pete viib ta esmaspäeval 'arsti' juurde ja ma siis lihtsalt kasutan Pete autot Greta kooliviimiseks ja toomiseks. Veab, et Pete kodust töötab.
Tegelikult me nüüd juba teame millega tegu võis olla. Nimelt on meie naabrimees mehhaanik, kes autode parandamisega tegeleb ning kui me talle seda juttu rääkisime ütles ta kohe millega tegu võib olla. Otse loomulikult ei oska ma teile seda põhjust siia kirja panna, aga see ei ole midagi ennekuulmatut ja ei midagi hullu…kuigi teades, et mu auto tagatuli maksab juba ainuüksi mitusada naela siis võib vaid arvata, et hinna poolest saab see asi kindlasti hull olema...