MAHLATAMISEST

Viimasel nädalal on külmutuskappi avades vastu vaadanud vaid rohelus. Rohelist oleme me alati söönud, aga seoses minu mahlatamisega on roheline värv külmutuskapis hetkel tõesti domineeriv.

Tänaseks olen juba kaks nädalat mahlatanud. Igal hommikul esimese asjana ning vähemalt 40 min enne hommikusööki. Kooli mineku hommikutel on lihtne. Ma nagunii ei söö tavaliselt enne kui olen Greta kooli viinud, seega joon oma mahla ära, viin Greta kooli ja alles siis hakkan hommikusöögi peale mõtlema. 
Minu toormahl koosneb umbes kahest peotäiest spinatist, peotäiest chard-ist (kas siis need peedilehed pildil või curly kale- lokkis lehtkapsas), paar brokoli põõsast ja üks õun. Mõnikord viskan ka väikese kurgijupi või salatilehe sekka. Maitsega olen ära harjunud, kuigi maitse on tegelikult iga kord natuke erinev. Võin öelda, et kui ma panen õuna natuke rohkem siis on maitse VÄGA HEA. Kui vähem siis on rohkem murumaitseline. Samas midagi muud ma 'segusse' lisada ei soovi, kuna just brokolis ja spinatis on seda rohelist 'headust' kõige rohkem (minu jaoks siis ;).

Hetkel ei oska veel öelda, et kas tänu sellele toormahlarutiinile midagi muutunud ka on, aga ega ma mingit suurt nähtavat muutust ei ootagi. Olen küll märganud, et hommikuti ma lausa igatsen toormahla järele ning seda tunnet mis kehas on peale selle 'mürgi' joomist :)