Thursday, 18 February 2021

NIISAMA MITTE MIDAGI TÄHTSAT

Meile lubatakse järgmiseks nädalaks vaat et lausa rannailma. Lockdowni tõttu me küll randa sõita ei saa, aga sooja ilma üle rõõmustame sellegi poolest.

Paar päeva tagasi rõõmustasime Gretaga ka selle üle, et leidsime kogemata ühe Vene-Poola-Leedu poe. Võimalik, et see pood on selle koha peal juba aastaid asunud, aga kuna me sinna kanti tihti ei satu, siis meil polnud poest aimugi. Pärast, kui me poest välja astusime, oli mul selline tunne nagu ma oleks kuskil Nõukogude aja muuseumis käinud.


Me olime vaevalt poodi sisse jõudnud astuda ja esimesele riiulile välja pandud kraami uudistama hakata, kui Greta äkki elevile läks ja hüüdis, et neil on minu lemmik komme!! Tõstsin siis oma silmad natuke kõrgemale ja mida ma näen - terve rida tuttavaid kommipakke. Need minu lemmikud kommid mida ma Eestis käies ikka alati kaasa olen ostnud on küll Laima, mitte Kalevi toode, aga sellegi poolest mulle tuttavad pigem just Eesti poelettidelt (siin pildil esimene pruunikas pakk paremal).

Järgmiselt riiulilt leidsime juba ka Kalevi krõbedaid piparkooke, Kalevi jõulukommide pakke ning šokolaadikarpe. Neil oli müügil isegi minu ja Greta lemmikud Jõulunööpe (šokolaadinööbid) mida ma kohe osta tahtsin, aga kui hinda nägin, siis panin riiulile tagasi. Mäletamist mööda maksid vist üle 3 naela, mis ei ole ju nüüd nii kallis, et osta ei jaksaks, aga kuna mul oli korvi kogunenud juba ka hunnik teisi asju, siis panin sel korral nööbikesed riiulile tagasi.




See võiks vabalt olla pilt minu lapsepõlvest 
Hiljem mõtlesin, et mida inimesed tänapäeval üldse nii palju kondenspiimaga teevad, et seda lausa välismaale müügiks tuuakse? 

Rohkem ma pilte poes ei teinud, aga neil oli müügil ka terve jäätisekonteineri täis erinevaid väikeseid kohukesi. Enamus nendest olid meile täiesti võõra nime ja välimusega, aga peale põhjalikku sobramist suutsime leida paar Greta lemmikut Karums kohukest ikka ka. 
Isegi ühe paki munavaba pelmeene saime, kuigi mul ei ole õrna aimugi kas need ka süüa kõlbavad. Noh, eks Greta siis üks päev proovib ära ja loodetavasti ikka on tegu hea kraamiga.

Koju tulime sellise kraamiga
Vedas, et just selle sefiiri sordi valisin, sest see oli juba hea. Ostan seda tihti ka Eestis olles, aga kuna valik on alati nii Eestis, kui ka seal poes, nii suur, siis ma kunagi ei mäleta milline see mu lemmik sefiiri lõpuks on. Nüüd on mul vähemalt pilt sellest olemas ja tean mida järgmine kord jahtida.
Suitsuräimede üle rõõmustasin samuti hullult. Poes kaalutlesin pikalt kas osta neid või heeringat, aga kuna heeringat müüdi suitumaitselist ja tavalist, siis ma ei teadnud kumba neist valida. Ma pole heeringat AASTAID söönud ja ma isegi ei tea, kas see mulle maitseb. Lapsena ei maitsenud, aga täiskasvanuna on vahel heeringa järele isutanud. Samas see suitsumaitseline variant ajas mind täitsa segadusse, sest ma ei teadnud enam milline see õige variant oleks mida inimesed söövad ja kuna tegu ei olnud just odava pakiga, siis jätsin sel korral ostmata.  

Räimed läksid aga hävitamisele kohe kui tagasi koju jõudsime. Rääkisin Gretale kuidas ma vanasti koolist tulles sõbrannadega neid kalu poest ostsin, saiale ja jäätisele lisaks, ning kuidas me neid siis kuskil linnas (vanalinnas) sõime. Ma ei kujuta ette, kui pahasti me sõrmed võisid pärast haiseda, sest ma ei mäletaks, et me kuskil peale söömist käsi oleks pesnud. 
Naljakas oli ka see, et kui ma olin selle väikese karbi kalu ära puhastanud ja Gretaga ära söönud, siis puhastamisest tulnud jääke paistis palju suurem hunnik olevat kui algul kalu karbis!?
Aga kalad olid head! Just sellise õige lapsepõlve maitsega. Gretale ka kiitis takka ja ütles, et maitseb nagu Eesti :)

Karbi sprote ostsin ka, aga see vist oli natuke emotsionaalne ost. Mulle tuli hiljem meelde, et kord tõin Eestist endaga ühe karbi kaasa ja see seisis meil külmutuskapis küll vist aasta või isegi rohkem kuniks ma selle lõpuks avamata ära viskasin. Loodetavasti sel korral nii halvasti ei lähe. 

Koju jõudes ootas meid maja eest Josten. Ta nagu oleks teadnud, et meil on talle üks uus mänguasi. 


Paar päeva koolivaheaega on veel järgi. Gretal pole mitte midagi nende päevadega peale hakata. Arvutis või telefonis saaks loomulikult mängida, aga ma ei suuda tal lubada rohkem kui 4 tundi päevas seda teha (2 tundi hommikul, kaks õhtul, aga tavaliselt venib see aeg nagunii 30min või tunni võrra pikemaks). Täna on tal sõbrannaga virtuaalne sleepover. Vaatavad koos filmi, kumbki omas kodus samal ajal videokõne peal olles ja siis jutustavad enne magama jäämist veel natuke. Täiesti uskumatu kuhu maailm on omadega jõudnud. Gretal pole terve aasta kodus ühtegi sõbrannat külas käinud ja ta ise ei ole ka kellegi teise koju 'mängima' pääsenud. Ainuke koht kus ta sõbrannadega kohtuda on saanud on see vähene aeg mis ta koolis on saanud käia, paaril korral vana sõbrannaga koduaias ja mõned korrad pargis jalutades. 

Oleks see lockdown juhtunud mõned aastad tagasi, siis tal poleks mingit probleemi olnud terved päevad kodus Playmobil tegelaste või Beanie Boos loomakestega mängida, aga nüüd on ta sellistest mängudest juba välja kasvanud ja seega kodus vabaaja sisustamine palju raskem. Spordiga pole ta ka juba ma ei tea kui kaua tegeleda saanud. Õnneks algab järgmisel nädala taas kaugõpe ja nii imelik kui see ka pole, siis Greta isegi eelistab et kool uuesti pihta hakkab. Tal on siis vähemalt mingi kindel rutiin ja kava mille järgi päevad mööda saata ja kui hästi läheb, siis ehk lubatakse ka tema vanused varsti kooli. Järgmisel nädalal saame vist tead mis plaanid Borisil Lockdownist välja tulemisega on.

Saturday, 13 February 2021

KEVAD TULEB TAGASI

Õnneks vaid veel kaks päeva vastupidada ja siis, alates esmaspäevast, saame me oma soojad ilma uuesti tagasi. Hurraa!!

See pilt ei ole küll eile tehtud, aga eile oli meil ikka tõeliselt jäine ilm. Päike paistis ja sooja oli kuskil +4 kraadi, AGA kui õue astusime, siis lõikas kui noaga. Nii jäine tuul, et isegi mina hoidsin terve jalutuskäigu ajal kapuutsi peas. Aknast välja vaadates ei oleks sellist ilma küll osanud oodata. 

Eile õnnestus Gretal (ja mul) oma hea sõbrannaga üle hulga aja taas korraks kokku saada. Kuna praegune reegel lubab ühel inimesel õues jalutamas või sportimas käia VAID ühe väljaspool oma kodu elava isikuga, siis tüdrukud jalutasid meist mitme meetri kaugusel. Mõtlesime, et oleme nagunii juba nii pikalt lockdownis olnud ja kohalikud corona numbrid on madalad, et peaks olema üsna turvaline koos üks väikene jalutuskäik kooli selle veerandi viimasel päeval teha. Ilm sattus küll hirmus külm olema, aga elasime üle. 
Greta pole ju juba nii pikka aega ühegi oma sõbrannaga kokku saanud ja see väikene jalutuskäik tähendas ja andis talle nii palju energiat ja elujõudu juurde.

Õhtul kella 5 ajal oli meie kandis eile -3 kraadia, aga nagu nendelt kahelt pildilt näha, siis järgmisel nädalal oleme tagasi +11,+12 peal.

Lapsed on sel korral aga oma nädalase vaheaja igati ära teeninud, kuigi ega neil nüüd selle vaba nädalaga suurt midagi pole peale hakata. Sellele vaatamata vähemalt väikenegi puhkus kaugõppest, mis on hakkanud üsna kiirelt oma esialgset võlu kaotama ning läbi mille on osasid aineid ikka üsna võimatu samal tasemel õpetada või õppida kui koolis käies. 

Koolil ja õpetajatel ei jää aga kunagi headest sõnadest puudust ja ka sel korral jättis Greta klassijuhataja kõigile oma õpilastele ilusa veerandilõpu sõnumi Google Classroomi. Vabandan nende ees, kes inglise keelt ei oska, aga mul tõesti ei ole hetkel aega seda teksti ära tõlkida. 


Kirja lõpust võib küll jääda mulje nagu lapsed lähevad tagasi KOOLI 22.veebruaril, aga selle lausega peetakse kahjuks siiski silmas tagasi kooli mineku all kaugõpet :(

Ma nii igatsen meie UK väljasõite ja losside ning mõisate külastusi. Sõprade ja sugulastega kokkusaamisest rääkimata. Eile rääkisin Pete vanematega ja kuigi nad on siiani oma vangistust väga tublilt üle elanud ja alati rõõmsateks ja positiivseteks jäänud, siis nüüd tunnistasid ka nemad, et neil on raske.

-

-

-

Hakkasin juba postitust avaldama kui otsustasin siia otsa ka natuke raamatutest kirjutada. Nimelt on Greta selle lockdown ajaga üsna palju raamatuid jõudnud õhtuti enne magama jäämist läbi lugeda. Ma olen seda vist siin varem ka kirjutanud, et kuna Greta on sellises vahepealses eas, kus lasteraamatud jäävad juba titekaks ja päris kõik noorteraamatud ei ole ka veel sobivad, siis mul on talle üsna raske lugemist leida. Hetkel ei pääse me ka raamatukogudesse uudistama minna, vaid saame vaid raamatuid ette tellida, aga ega ka raamatukogusse minnes valik kergem oleks. 

Õnneks leidsin ma heategevuspoest just enne lockdown-i minekut Morris Gleitzman kirjutatud sarja. Ühte selle sarja raamatust olen ma ka ise kunagi lugenud ja Greta paralleelklass oleks samuti ühte nendest raamatutest lugema ja analüüsima hakanud, kui nad oleks koolis edasi saanud käia. Greta klassi õpilastele telliti ühe teise autori raamat, aga need ei jõudnud enne lockdowni kohale. Tänu sellele teadsin ma, et tegu on tema eale sobivate raamatutega ja ostsin ära. Kuna tegu on üsna õhukeste raamatutega, siis ei võtnud Gretal nende lugemine kaua aega.
Samuti õnnestus mul raamatukogust enne lukku minemist Gretale saada Suzanne Collins 'Hunger Game' sarja raamatud (Näljamängu sari). Kuna ma ise ei suuda noorte raamatuid eelnevalt läbi lugeda, siis palusin raamatukogutädi abi Gretale raamatute leidmiseks. Enne mind oli just üks ema ja Greta vanune tütar sama abi palunud. Minu jaoks on paljud sellised raamatud liiga igavad või liiga lihtsad ja kui ma eelnevalt ette ei tea, et tegu on hea või tunnustatud raamatuga, siis ma ei taha oma aega nende lugemise peale raisata. Samamoodi nagu ma ei jaksa eriti ka täiskasvanute easy read tüüpi raamatuid lugeda. 

Näljamängu sarjast olin ma küll ise varem palju kuulnud, aga tahtsin siiski üle kontrollida, et kas ikka on sobiv sari 11-aastasele. Teadsin, et samast sarjast on ka kolm filmi tehtud ja et need pidid samuti head olema. 
Mul oli hea meel, et Gretale sobis see sari kohe lugema hakates. Kui Greta oli esimese raamatu läbi saanud, siis vaatasime ka esimese filmi kohe ära JA siis rõõmustasin ma veelgi rohkem, sest ma ei oleks kunagi osanud oodata, et MINA selle filmi nii suureks fänniks võiksin saada! Raamatut ei soovi ma endiselt läbi lugeda. Kahju et ma seda kinno aastaid tagasi vaatama ei läinud.

Kolm nädalat hiljem olid meil kõik 4 filmi nähtud (raamatuid on kolm , aga filme 4) ja Greta juba uut raamatusarja lugemas. Me oleme viimase aastaga nii palju telekat ja erinevaid häid ja vähem häid filme/sarju vaadanud, et vahelduse mõttes pakkusid mulle Näljamängu filmid just parajalt põnevust ja naudingut.

Järgmiseks tellisin ma Gretale raamatukogust teise väga kuulsa sarja 'Laburingijooksja' raamatud ('Maze Runner' James Dashner). Greta on esimese raamatu juba läbi lugenud ja kohe teist lõpetamas, seega on meil täna taas filmiõhtu. 



Labürindijooksja esimest filmi oleme me Petega tegelikult juba aastaid tagasi näinud ja meile üsna meeldis, kuigi kinno seda filmi spetsiaalselt vaatama poleks läinud. Kuna see sari on Näljamänguga üsna sarnase nii sisu, kui ülesehituse poolest, siis olen peaaegu kindel, et ka Gretale hakkab see film meeldima. Ma ise jään siiski vist Näljamängud fänniks, aga mine sa tea, ma pole ju veel kõiki Labürindijooksja filme näinud. 



Monday, 8 February 2021

KUUES NÄDAL KAUGÕPET

Viis nädalat kaugõpet on sellel aastal juba seljataha jäänud, teatmatu arv nädalaid veel ees. Jutud käivad, et märtsi alguses hakatakse lapsi tagasi kooli laskma, aga kuna esimesed kooliminejad on nagunii algkooli kõige nooremad ja/või algkooli viimase klassi lapsed ning seejärel kõik ülejäänud algkooli lapsed, siis Greta vanustel on veel pikk maa minna. Teiseastme kooli lastest on eesõigus kindlasti ka eksamiaastate õpilastel, mida Greta ei ole ja seega hea, kui meie laps mai alguseks või lõpukski tagasi kooli pääseb. 
Samas iga päev algab uute tumedate uudistega kas siis koroonaviiruse tüvede või vaksiinide nõrkkohtade kohta ja seega jätkame esialgu ühe päeva haaval edasi sammumist.

Mul tegelikult ei ole kaugõppe üle midagi kobiseda. Kool on kogu õppe väga hästi organiseerinud ja laps saab kõigega ise hakkama. Ma küll aeg-ajalt siiski kontrollin ta tööd enne ära saatmist üle, et kas pealkirjadele on jooned alla tõmmatud ja kirjutatud tööd rohelise pastakaga üle kontrollitud nagu nõutud, sest nende materjalide abiga peab Greta paari aasta pärast eksamiteks õppima hakkama ja parem siis juba kohe kord majas hoida. Kolme ainega juhtus kahjuks nii, et vihikud jäid lockdowni minnes õpetaja kätte ja nüüd on lapsed sunnitud kogu töö paberile kirjutama. Ma loodan, et meil õnnestub kõik need paberid ikka tuleviku tarbeks alles hoida.
Vahel vaatan ma ta Google Classroomi ka lihtsalt sellepärast, et näha mida huvitavat nad õpivad ja ka ise sellest materjalist kasu saada :) 

Sellelt pildilt on näha Greta kaugõppe tunniplaan. Tunnid on kõik samad ja samas järjekorras kui kooliskäies olid. Kollaste kastide sees olevad tunnid on otsetunnid ja halliga varjutatud kastides olevaid tunde kaugõppe ajal ei toimu. Tunniplaan on neil alati kahe nädala peale olnud ja on ka nüüd ning otsetunnid oma fikseeritud terveks kaugõppe ajaks. Teisipäeviti on tal ühe tunni ajal veel ka viiulitund ja sama päeva lõunatunni ajal, enne klassijuhataja tundi, viiuligrupi tund 30min. 


Õpilastele tuletatakse pidevalt meelde, et iga tunni jaoks peavad nad töötama mitte rohkem kui 45min ja kui see aeg saab täis, siis edasi enam tegema ei pea. Vahet ei ole kas jõudsid kõik valmis või mitte. Ülejäänud 10 minuti jooksul peavad nad oma töö üle lugema, parandused tegema ja siis tehtud tööst õpetajale pildi saatma. Pildi saatmise aega antakse tegelikult kuni järgmise päeva kella 9-ni, sest kõigil ei ole alati erinevatel põhjustel võimalik pilti kohe saata. 
Iseseiva töö puhul on vahel tööjuhised juba nii antud, et seal on välja toodud kui kaua mingi osa tööst peaks aega võtma. 

Kool saatis ka veel omakorda eraldi plaani, kus oli täpselt ära märgitud kuidas oma koolipäeva planeerida ja millal õppimise vahel jalgu sirutada ning ekraani eest korraks ära kõndida. 

Pärast paari esimest kaugõppenädalat saatis 5.klasside juhataja 5.klassi lastele eraldi video kus ta omakorda seletas õpilastele praegust kaugõppe olukorda ja kuidas sellega kõige paremini toime tulla. Ma panen selle video siia mõneks ajaks välja vaatamiseks. Enam vähem samas vormis näevad välja ka iga nädal koolis toimuvad assambleed, kus iga kord räägitakse mingist teatud või päevakorras olevast teemast. 
Igaks juhuks märgin taas, et Y7 ei ole 7.klass vaid Eesti mõistes 5.klass

   

Kogu õudus selle kaugõppe juures on aga loomulikult see, et laps on KÕIK päevad hommikust õhtuni vaid ekraani ees. Arvutiekraanile lisaks on kodus ju ka veel mobiil pidevas kasutuses. 
Kuna hetkel on ka ainuke võimalus sõpradega koos olla/mängida/suhelda vaid läbi ekraani, siis kohe kui koolitunnid on läbi saanud hakatakse sõpradega arvutis mängima. Vahel ma käin Gretaga koos peale 'tunde' 30min õues jalutamas, aga see ei asenda kuidagi tavalisi koolipäevi, kui Greta iga päev vähemalt 8km päevas kõndis ja arvutiekraani alles õhtul kaheks tunniks lahti tegi ja sedagi mitte õhtutel kui tal trenn oli. Koolipäevadel ei tohi nad koolis ju ka telefoni üldse kasutada nii et võrreldes praegusega oli koolis käies ekraaniaeg ikkagi pea olematu.  


Kuigi minul ei ole koolile mingeid pretensioone esitada, siis koolist tulnud emaili põhjal tuleb välja, et nii mõnelgi vanemal jälle on ja et nii mõnigi vanem ei ole neid pretensioone just viisakalt koolile esitanud. Seda siis lausa sel tasandil, et kool oli sunnitud kõigile lastevanematele emaili saatma ja neile meelde tuletama mis kooli käitumisreeglid on ja et need kehtivad nii õpilaste, koolijuhtkonna kui ka lastevanemate kohta. 

Eks praegune situatsioon aja meid kõiki hulluks ja katseta me piire ning nagu teada, siis iga perekonna olukord ja võimalused on erinevad ja pole siis ka ime, kui mõnel vanemal hing täis saab. Samas ma arvan, et kõige suuremat muret ja pahameelt tunnevad need pered/vanemad kelle lapsed sel aastal eksameid peavad tegema ja kelle laste jaoks kogu maailm taaskord on segamini paisatud. Siinsed GCSE ja A-level eksamid on ju nii suure tähtsusega, et kui nendega 'mängima' hakata, siis võib see kergelt nii mõnegi õpilase tulevikuplaanidele vee peale tõmmata. 
Ja eks koolidel endil ole ju ka käed justkui kinni seotud, sest valitsuselt saadud ettekirjutised ja reeglid võivad muutuda vaat et üleöö ja seal on piir, kui palju koolid nii lühikese ajaga, või üldse sellises enneolematus olukorras, teha saavad. 
Samas nii vanemate, kui ka õpilaste, tagasisidet on alati hinnatud ja kool teeb alati lastevanematega koostööd. Ka nüüd saadeti nii meile kui ka õpilastele taas küsitlus kaugõppe kohta, et paremat ülevaadet saada ja asju parandada kus võimalik. Kodus õppides on ju koolil nagunii vähem võimu ja võimalust asju tööle panna viisil, mis kõigile ühtemoodi sobiks või mis üldse me kõigi jaoks kooli nii palju kui võimalik asendaks. 


Alate eelmisest nädalast on neil nüüd kord nädalas ka live kehalise tund. Lockdown algul anti neile ka kehalise tundideks erineviad ideid mida teha, aga need ei olnud kohustuslikud. Paistab et tunnid live tunnid on igati asjalikud, sest Gretal oli peale esimest tundi mitu päeva lihased valusad.  


Kunstitundides õpivad nad hetkel The Colour Wheel ja värvide segamist. 


Lastel paluti oma loovust kasutada ja koduste vahenditega värviring valmistada. Õpetaja oli tulemustest nii vaimustatud, et tegi tehtud töödest eraldi video, et kõigile õpilastele teiste tehtud töödest pilte näidata. Iga tööde juurde lisas ta ka oma kommentaarid. Tänu sellele videole õnnestus seega ka mul näha mida keegi teinud oli ja tõesti lapsed on ikka nii andekad. Näiteks ühel poisil oli kodus muutuva valgusega arvutiklaviatuur millele ta siis muutis kordamööda erinevat värvi ja tegi iga kord sellest pilti. Siis monteeris ta need pildid kokku väikeseks videoks nii, et need eraldi pildid moodustasid videos värviringi.
Lõpptulemus nägi välja selline

Kuigi paljud kasutasid värviringi tegemiskes ikka igasugu esemeid (näiteks komme, mänguasju, raamatuid, riideesemeid, niisama erinevaid erivärvi esemeid jne), siis üks õpilane tegi näiteks värviringi Minecraft abil.

Greta kasutas ära eelmisel päeval alla sadanud lumejäänused. Kuigi see töö oli mõeldud kaheks kunstitunniks, siis Greta oli sunnitud seda tegema ühe päevaga. Järgmisel nädala tunni ajal poleks tal olnud lund enam kuskilt võtta.

Ma olin kindel, et paljud õpilased teevad oma värviringi lumest, aga tuli välja, et Greta oli ainuke. Õpetaja rääkis Gretale (ja loomulikuls siis ka teistele) videos, et on olemas üks Briti skulptor ja fotograaf Andy Goldsworthy, kes on suuri lumepalle oma kunstis kasutanud. Ta on viinud need näiteks keset suve erinevatesse kohtadesse Londonis ja jätnud need sinna siis sulama ning samas seda protsessi filminud/pildistanud. Iga lumepalli sees on mingi 'üllatus' mis ilmsiks tuleb, kui pall on sulanud, või siis peaaegu sulanud. Ma otsisin Googelist kohe nendest lumepallidest pilte. Avastasin, et nendest lumepallidest on isegi eraldi kunstiraamat välja antud, aga lumepalli sees olevad üllatused näevad minu arvates küll natuke jubedad välja :)


Pilt siit

Eelmise nädala kustitunnis pidid õpilased valima välja ühe põhivärvi ja koguma kodust kokku nii palju seda värvi asju kui võimalik ning tegema siis sellest kollektsioonist pilti. Õpilastel oli vaba voli oma asju mis tahes kompositsioonis esitada kuigi õpetaja oli neile ka paar pilti näiteks andnud. 
Greta valis punase ja tegi sellise pildi. Õpetajale kirjutas, et talle väga meeldis see ülesanne, aga mitte nii palju hiljem asjade omale kohale tagasi panemine.

Minu päevad kahjuks siiski lumepalle värvides ei möödu vaid suurema osa ajast olen mina hõivatud lõputu koristamisega...


pesu pesemise ja triikimisega...


ja lõputute poes käimiste ja toiduvalmistamisega 


Vahepeal hakkas Josten ka oma toiduga streikima. Küll ei sobinud talle üks toit ja siis ka teine. Tahtis ainult kolmandat, aga ka seda mitte pikalt, sest siis eelistas ta uuesti hoopis esimest toitu ja nii edasi ja tagasi. Vat siis hakkas mul küll vaikselt katus pealt ära liikuma, sest vähe sellest, et ma siin nagunii mingi köögiori hommikust õhtuni olen, siis kassi toidustreigiks mul küll enam jõuvarusid järgi ei ole. Õnneks võttis Josten ikka mõistuse pähe ja leppis oma originaaltoiduga ja ma loodan et sellega on nüüd ka see streik lõppenud.

Kusjuures eile põrandaid imedes hakkas me tolmuimeja äkki natuke kärsa haisu välja ajama. Kuna seda on ka varem paaril korral juhtunud aga masin on alati peale korraks välja lülitamist uuesti ilusti töötama hakanud, siis ei teinud ma sellest ka sel korral suurt numbrit. Küll aga avastasin ma, et mu tolmuimejal on prügikogumis osale veel ka eraldi filtri osa olemas! Kui ma selle lahti tegin ja filtri peale trükitud teksti nägin, siis tuli välja, et filtrit peaks vähemalt KORRA 6 KUU jooksul pesema!!!!! 
Ma olen seda tolmuimejat 13 aastat kasutanud ilma et ma isegi filtri olemasolust teadlik oleks olnud :O :O

Loomulikult pesin ma siis filtri kohe kiiresti ära ja ma võin nüüd öelda, et mul on justkui tuliuus turbo imeja. Pean nüüd ettevaatlik olema, et ma koristades oma varvastest või Jostenist ilma ei jää :)

Õues on meil aga võimalik sellist pilti näha. Vahepeal oli juba 13 kraadi sooja ja täitsa mahe kevadilm

Kuigi nüüd saabus Torm Darcy kes tõi endaga kaasa jäise õhu ja lume ning täna hommikul olid me autod kerge lumega kaetud. UK teistes piirkondades on lund ikka palju rohkem ja sagedamini sel aastal olnud kui meie kandis, aga ka meie on nüüd karistatud nädalaks väikeste miinuskraadidega. Meil küll sellest suurt vahet ei ole, sest nagunii istume ju kodus. 

Saturday, 6 February 2021

KOLMANDA KLASSI MATEMAATIKA

Kuna see postitus on mul jäänud vaat et kaheks aastaks juba mustandisse seisma, aga ma siiski tahan seda siia ajaloo tarbeks talletada, siis kirjutan selle postituse lõpuks siiski ära. Võib olla leidub siin ka mõni selline lugeja kelle laps näiteks hetkel kolmandas klassis käib ja kelle jaoks see teema huvi pakub. 
Minu meelest oli just kolmanda klassi matemaatikast näha kui erinev on siinne matemaatika Eesti kolmanda klassi matemaatikast. 
See mida Greta praegu 5.klassis koolis õpib tundub ikka palju kergem, kuigi seda on ehk raske hinnata, sest praegu on ju koroona ja Greta pole saanud suures koolis veel korralikult käiagi.

Postituses saab küll olema rohkem pilte kui teksti ja seda sellepärast, et kõik mu värsked emotsioonid on ammu vaibunud ja ma ei mäleta kõiki detaile praegu enam nii täpselt.
Aga ma proovin.

Tegu siis algkooli eelviimase klassiga Y5 (eesti  mõistes 3.klass).
Sel kooliaastal tegid nad koolis meeletult palju ja minu arvates väga keerulist ja mitmekesist matemaatikat. Sel aastal hakkas Gretale matemaatika tõeliselt meeldima ja ta liikus sujuvalt kõrgema matemaatika taseme poole.

Greta jõudis selle ühe kooliaastaga 6 vihikut täis 'arvutada'. Kuna nad õpivad koolis siiski väga suurelt osalt individuaal tasandil, siis kõik lapsed kuut vihikut täis ei saanud. Pildil on vihikutele lisaks ka kolm väikest testi paberit. 

Siin on väike video mis näitab kiiresti nende vihikute sisu

  

Greta eagrupi õpilaste vanematele korraldati ka eraldi matemaatikat tutvustav 'tund'. Kuna nüüd nõutakse lastelt igas tunnis, kaasaarvatud ka matemaatikas, teistsuguseid asju ning õpetatakse teistsuguste meetoditega, siis kool tahtis neid meetodeid ka natuke lähemalt lastevanematele tutvustada, et vanemad oskaks kodus oma lapsi toetada.  
Meile näidati erinevaid vahendeid mida õppimise juures kasutatakse ja anti ka teha mõned harjutused :)

Toon siin välja ühe tabeli kus on kirjas näited kuidas õpilased peavad oma vastuseid analüüsima nii suuliselt kui kirjalikult. Vaid lihtsalt vastusest (numbrist) ei aita. Kõik vastused peavad ka esitatud olema täislausetega. 
Näiteks sellele küsimusele 'Kuidas sa tead?' saab vastata mitmel erineval viisil kasutades fakte, tagurpidi meetodit, tõestades oma vastust, kasutades alati-mõnikord-mitte kunagi oma vastustes, küsides endalt mis siis kui, kas see on võimalik, kus on viga ja siis seletada kus see viga on jne jne, Ma ei hakka kõiki asju eraldi ära tõlkima mis tabelis kirjas.

Meile öeldi, et koolis ei ole sellist asja, et ülesanded saavad tehtud. Matemaatika ei lõppe kunagi ära ja seega matemaatika tunnis ei ole sellist asja, et ülesanded saavad tehtud/otsa. Õpetajal on laua peal terve virn ülesandeid mida lapsed saavad teha nii kaua kui tund läbi saab ja peale seda, kui koolis on matemaatikale teistsuguste meetoditega lähenema hakatud on lapsed palju innukamad matemaatika tundidest osa võtma ja ülesandeid lahendama. 

Paljud ülesanded on ülesehitatud viisil, kus õpilane peabki oma vastust põhjendama. Näiteks on selline ülesanne et Mary ütleb, et see nurk on 180 kraadi, aga John ütleb et hoopis 360. Kellel on õigus? Põhjend miks? Või näitekeks selline ülesanne kus Jack mõõdab kaks nurka sirgel joonel.  Jack ütleb et need nurgad on 73 ja 106 kraadi. Põhjenda miks vähemalt üks Jack-i nurkadest on vale.  

Siin on üks tabel kus on välja toodud kuidas saavad edasijõudnud õpilased ise endale katsumusi esitada.
  • Seleta seost mille sa oled leidnud.
  • Esita oma arvutus teistsugusel viisil
  • Koosta omaenda tehe
  • Seleta matemaatikat oma sõbrale
  • Mõtle ise välja mõni meetod

Siit nüüd palju pilte Greta 3.klassi matemaatika vihikute sisust.


Kohe vihiku alguses pidi iga laps välja kirjutama oma eesmärgid- ehk siis analüüsima oma saavutusi ja eesmärke. 
Kui ma vaatan oma matemaatika vihikusse siis ma olen uhke selle üle, et ma oskan oma tööd esitada paremini ja mu käekiri on korralikum ja selgem. 
Ma sooviksin olla parem pealkirjade joonte alla tõmbamisel ja et mu kriipsud oleks väiksemad.
Ma saan saavutada seda endale meelde tuletades, peatudes ja mõeldes et see on midagi mida ma tegema pean. 

Niisama arvutamine tuhandetega ja kiiruse peale korrutustabeli lahendamine. Neile on antud selle lahendamiseks 5 minutit ja Greta lahendas selle 2 minutiga. Iga laps võisteleb iseendaga, ehk siis iga kord proovib ise oma eelmist rekordit purustada. 



Nad tegid meeletus koguses murdude lahendamisi sel aastal. Alt pildilt on ka näha kuidas nad peavad oma vastuseid täislausetega esitama ja oma tulemusi põhjendama. Mõnikord küsib õpetaja omakorda veel midagi juurde, et aidata õpilasel oma vastust veelgi täpsemalt põhendada või siis lihtsalt pöörates oma kommentaariga millegile tähelepanu.






Ümbermõõtude ja pindala arvutamine

Puuduvate külgede leidmine

eri kujude pindala arvutamine 



Kuupjuure arvutamine (seda vist kutsutakse kuupjuureks eesti keeles?)

Igasugusted murdudega arvutamised 

Siit on näha kirjalikud põhjendused miks vastus on selline nagu ta on

Definitsioonide andmine nii kirjalikult kui sõnaliste ja numbriliste näidetega























Murdude muutmine protsendideks ja kümnendmurdudeks (?)

Matemaatikast arusaamise kontrollimine, ehk siis analüüs ja probleemide lahendamine...no see on küll nii vigane tõlge kui veel olla saab, aga ma ei oska seda eesti keelde tõlkida :O



Liigmurrud ja korrutamine



Kiirtestid. Õpetaja annab neile iga tunni algul ühe numbri ja lapsed peavad siis kiiresti selle numbriga järgmised arvutused tegema



Kümnendmurdudega arvutamine








Ilmakaared, eeltöö nurkade arvutamiseks


Nurkade arvutamine












Nurkade õppimine/arvutamine kastutades küpsiseid. Kuna Gretal on munaallergia, siis Greta ei saanud sama küpsist mis teised lapsed. Teiste laste küpsised olid palju pehmemad ja Greta ütles pärast, et tal oli tema küpsist palju raskem lõigata...samas ta oli õnnelik, et sai samas jälle väikseid tükke ja puru ära süüa töö käigus :D Pärast said loomulikult kõik lapsed oma küpsised ära süüa :)

Nurgad, nurgad, nurgad











Pindala arvutamine ja igasugu muud ülesandede


Kordinaadid








Mõõtühikute ja mõõtmise ning mahutavuse õppimine läbi koogitegemise

Muffinitele lisaks pidi iga laps ka ise matemaatika abiga disainima ruumilise muffini hoidja. Greta oma siis selline.

Ühes tunnis pidid eri grupid välja mõtlema ja disainima lauamängu. Pärast pidi iga grupp teistele gruppidele nende mängude kohta hinnanguid jagama. 


Lõpetuseks väike seletus. Nagu piltidelt näha, siis Greta vihikus on palju eraldi kleebitud ülesandeid. Kuna ma olen seda ka varem oma postitustes kirjutanud, et algkoolis saab iga laps ise valida endale milliseid ülesandeid ta teha tahab, siis sellepärast ongi ka Greta vihikus need ülesanded eraldi kleebitud. Ei ole nii, et kõigil lastel on üks ja see sama 'töövihik' kust nad siis kõik samu ülesandeid lahendavad. Loomulikult on iga tunni ülesanded vastavalt selle tunni teemale, aga neid on kolmes raskusastmes (kerge, raskem, edasijõudnutele). Need lapsed kelle jaoks teema juba selge on, need lapsed teevad siis edasijõudnute ülesandeid ja need kes alles õpivad, teevas siis kas kergemaid või natuke raskemaastme ülesandeid vastavalt sellele kui kindlalt nad ennast ise tunnevad neid tehes.