SELLE VEERANDI Year 4 ÕPPEPLAAN (2. KLASS)

Oeh selle postituse kirjutamine võttis mul nii palju aega ja energiat.

Hirmus raske on kogu seda teksti eesti keelde tõlkida, sest paljude asjade juures puudub mul vastav eesti keelne sõnavara. Saan siinsest ingliskeelsest tekstist väga hästi aru, aga vat eesti keelde ei oska tõlkida nii, et jutt sorav ja ka arusaadav välja tuleks. 

Aga jutt siis Greta kooli selle veerandi õppeprogrammist. 

Kõigepealt panen siia kaks fotot kust on näha mida Y4 lapsed (Eesti 2. klass) peaksid kooliaasta lõpuks teadma/oskama. Seda teksti mul kahjuks ei ole aega tõlkima hakata (ja kõike nagunii ei oskaks ka), seega enamalt siis vaid neile, kes asjast huvitatud ja kes inglis keelt valdavad. 

Fotole klikkides on teksti paremini näha. 

Selle veerandi õppeprogramm näeb välja selline

Pealkirjaks on

'ROOMLASED TULEVAD'

Ajalugu/Geograafia

• Näidata ja nimetada Rooma Impeeriumi alasid vanasti ja tänapäeval, kasutades maakaarde ja atlast
• Aru saada miks Roomlased tungisid Suurbrittaniasse
• Rooma sõdurid ja nende armee
• Keltide mäss roomlaste vastu Boudicca juhtimisel (leidsin Boudiccast ja sellest mässust internetist ühe lühikese joonisfilmi) 
• Religioon ja Rooma jumalad
• Gladiaatorid
• Perekonna eluviis, sealhulgas ka toit ja vaba aeg
• Uurima Rooma impeeriumi jäänuseid meie tänapäeva linnades, teedel
• Anda erinevaid vastuseid küsimusele 'Kus ma elad?'
• Näidata kaardil Euroopa riike ja nende pealinnu

Eelmisel nädalal toimus koolis Greta vanustele Rooma draamaworkshop. Üks mees tuli ja korraldas lastele 'hands on' draama show kus lapsed said ise roomlaseid mängida. Greta ütles, et tema sai olla Rooma kuninganna osas. See ei olnud otseselt näitemäng, vaid üks mees tutvustas lastele roomlaseid ja nende elu läbi draama ja lapsed said siis ennast läbi erinevate karakterite ja erinevate vahendite roomlasteks kajastada. 

Lastevanemad sida workshopi vaatama minna ei saanud, aga ma sain sellise pildi kooli veebilehelt.

TEADUS

Elekter

• Tuvasta igapäeva seadmeid mis kasutavad patareisid (akusid) ja elektrivõrku. Aruta ohutuse ja turvalisuse üle
• Moodusta ja joonista hulk lihtsamaid vooluringe ja tunne ära millal või miks vooluring ei tööta
• Kahjuks ma ei tea mida conductors ja insulators eesti keeles tähendavad, kuigi ma tean millest jutt käib
• Uuri teadlasi: Benjamin Franklin, Thomas Edison ja Michael Faraday

Heli

• Tuvasta kuidas sünnib heli ja ja mis on heli seos vibratsiooniga
• Mõista kuidas helid liiguvad ning kuidas muutuvad eri distantsidega
• Leia helikõrguse ja helitugevuse mustrid

Elektri õppimisega on and igaljuhul juba algust teinud, sest ükspäev tuli Greta koju ja teatas, et nad koostasid koolis vooluringe ja rääkis kuidas patareid toimivad. Ta vuristas meile ruttu ette kuidas metall juhib elektrit ja kuidas plastmass ei juhi ja mida endast patarei kujutab ja kuidas ta pidi neid juhtmeid seal ühendama, et tuli põlema läks. Ta oli sellest teemast väga elevil, sest kuna tal on kodus üks vooluringide ja elektriga seotud komplekt juba mõnda aega olemas ja ta on seda varem Petega mitmel korral teinud, siis oli tal selle teemaga üsna palju äratundmisrõõmu. 

ARVUTIÕPETUS

• Arenda tekstitöötluse oskuseid-pearõhk esitlusoskustel kasutades teksti ja pilte
• E-turvalisus-vastutustundlik informatsiooni jagamine internetis
• Wikipedia tundma õppimine ja oma Wikilehe koostamine  Roomlastest.
• Tuntud Euroopa vaatamisväärtuste leidmine Google Earth abil 

Greta rääkis mulle, et nad olid koolis arvutitunnis Google Earth-i abiga ka Eestis 'ringi kolanud' ja täiesti juhuslikult Sarapuu kirbuka juurde sattunud. Greta oli siis kõigile teatanud, et tema teab seda kohta ja et ta on seal ka ise käinud ja siis olid kõik 'WOW' öelnud :) Seda Greta ei mäleta enam, et kas õpetaja oli ise välja pakkunud  Eesisse minna, või hüüdis Greta ise selle koha välja kui õpetaja oli lastelt küsinud mis maad nad Google Earth-iga külastada tahaksid. Ma ise ei julge tegelikult 100% uskuda, et nad just Saarapuu kirbuka juurde juhtusid või et Greta selle koha nii hästi kohe ära tundis (välja arvatud kui ta seda Tallinn-Väike rongijaama järgi ei teinud), aga vahet ei ole. 

KUNST ja DISAIN

• Disaini ja valmista traditsioonilise Cypriot kudumise meetodist ja värvidest inspireeritud paberimustri töö
• Uuri Rooma mosaiike ja valmista siis ise üks mosaiik kasutades paberist ruute
• Disaini ja valmista roomlaste stiilis savist pott
• Pliiatsijoonistus oma Rooma potist
• Uuri joonistamise negatiivset ja positiivset ala (pole õrna aimugi kuidas sellist asja eesti keeles kutsutakse)

Ma arvan, et see 'positive and negative space in drawing' kujutab endast midagi sellist

Õnneks on juba novembris arenguvestlus ja eks ma siis seal näe ja kuule millest jutt käib (kui nad selleks ajaks juba seda teemat on käsitlenud).

MUUSIKA

• Sügis ja jõululaulude harjutamine
• Roomlaste laulude õppimine
• Orkestrimuusika kuulamine ja lahingu teemade analüüsimine 

KEHALINE KASVATUS

• Ujumine
• Rugbi, hoki, korvpall (netball). Palli edastamine ja vastuvõtmine, oma koha leidmine platsil, meeskonnatöö  
• Võimlemine

Ujumine toimub neil õues, välisbasseinis, ja kestab nii kaua kui ilmad seda lubavad. Seda mida nad täpselt võimlemises teevad ma taas ei oska ilusti eesti keelde panna, aga vahet pole.

USU, ÜHISKONNA JA INIMÕPETUS

• Õppida kuidas Jeesus muutis elusid läbi tema imetegude ja et tema eesmärk oli tõestada, et ta oli Jumala poeg
• Jeesuse õpetused (Sermon of the Mount -Mäejutlus. Kogum Jeesuse eetilisi juhiseid ja praktilisi õpetusi oma järgijatele)
• Kuidas kunstnikud aitavad meil aru saada jõuludest
• Go-Givers (programm mis valmistab ette lapsi elama kaasaegses maailmas): Õigused ja vastutused ning erinevat tüüpi perekonnad
• Aru saama kust tuleb meie söök
• Väärtused- õnnelikus, rahu, mõistmine, andmine, jagamine

PRANTSUSE KEEL

• Teineteise tervitamine, küsima ja vastama küsimustele 'Kuidas sul läheb?' ja 'Mis su nimi on?'
• Perekonnaliikmed

Sel kooliaastal alustavad lapsed ametlikult prantsuse keele õppimist. Õppinud on nad seda tegelikult juba teatud koguses koolis läbi aastate, aga nüüd siis esimest korda ametliku tunnina. Gretale ei tohiks ükski asi prantsuse keele tunnis raskusi valmistama, sest ta oskab juba ammu prantsuse keeles tervitada, teiste nime küsida ja oma vastu ütelda ning 'Kuidas läheb?' küsimustele erinevalt vastata. 

KIRJANDUS

• Uurida jutte teistest kultuuridest, kaasaarvatud legendid ja valmid. Draama kasutamine ümberjutustamisel
• Kirjeldav kirjatöö/tekst
• Kirjad-kirjuta kiri Rooma sõdurilt (nagu oleks ise see Rooma sõdur) keskendudes kirjeldusele ja seisukoha väljendusele
• Juhendite ja seletuste kirjutama õppimine
• Luule-Erinevate luulestiilide lugemine (haikud ja Tankad) ja ise nende välja mõtlemine/kirjutamine
• Grammatika- kahjuks ma ei oska seda teksti eesti keelde tõlkida

Matemaatika osa ma üldse ei proovigi tõlkima hakata Matemaatikast saab hea ülevaate siis, kui ma Greta vihikutest novembris pilti teen.

SOOVITUSLIK KIRJANDUS 2.KLASSILE (Inglismaal)

Sattusin ükspäev Perekoolis lugema 1. ja 2.klassi kohustusliku/soovitusliku kirjanduse erinevaid nimekirju. Greta koolis kohustusliku kirjandust ei ole, lapsed saavad lugeda mida ise tahavad, kuigi kooli raamatukogus on raamatud paigutatud vastavalt eagruppidele ja lugemisastmetele. 

Paar nädalat tagasi toimunud lastevanemate koosolekul mainisid õpetajad, et kui mõni vanem ei tea milliseid raamatuid selle eagrupi lastele soovitada lugeda, siis andku vaid märku. Neil on iga aastagrupi kohta olemas nimekirjad raamatutest mida mingis eas lapsed võiksid lugeda. 

Mõtlesin siis, et ma kindlasti küsin Greta õpetaja käest seda nimekirja näha, sest kuigi Greta loeb üsna palju ja hea meelega ning veab raamatukogust alati suure hunniku raamatuid koju, siis sellegi poolest oleks tore teada mida tema vanuses laps võiks/peaks lugema. 

Ma ei jõudnud veel õpetajaga rääkimagi minna, kui ta oli juba raamatute nimekirja ise iga lapsega koju saatnud. Ma ei tea kas see nimekiri ka kedagi mu lugejatest huvitaks, aga kuna ma juba enda jaoks tegin nendest raamatutest mosaiigid (et oleks parem ülevaade ja kergem raamatukogus otsida), siis panen ka siia blogisse ülesse. 

Selline näeb siis välja meie Y4, Eesti mõistes 2.klassi, soovituslik kirjandus

Sellele pildile tuli Little Woman raamat kahekordselt ja Mr Stink on ka ühel alumisel pildil olemas, aga las ta siis olla. Ma ei hakka ringi tegema, sest sel juhul jääks kahest raamatust puudus ja mosaiik ei tuleks samal kujul välja.

Mõned raamatud sellest nimekirjast on sarjad, ehk siis raamatuid on rohkem kui vaid üks

Gretale meeldib hetkel väga Enid Blyton-i 'The Naughtiest Girl' sari. Mul õnnestus ükskord ühest heategevuspoest 6 selle sarja raamatut väga väikese raha eest osta ja ülejäänud 3 oleme siis raamatukogust tellinud (ootamegi just nende teadet et raamatud on vabanenud ja võime neile järgi minna).

Gretale meeldivad juturaamatutele lisaks ka väga igasugu teadusraamatud. Näiteks igasugu erinevad Maailmarekordite raamatud, loomaraamatud, inimkehaga seotud raamatud, käsitööraamatud jne. Ta ei loe neid küll kunagi otsast lõpuni läbi, vaid lihtsalt sirvib ja loeb siis neid jutte või fakte mis talle kõige rohkem huvi pakuvad või tähelepanu köidavad. 

Raamatutele lisaks müüakse meil poes ka ühte just lastele mõeldud uudiste ajakirja. Ma ei olnudki sellest ajakirjast enne midagi kuulnud, aga Greta mainis mulle ükskord, et ta koolis vahel loeb seda ja ma siis järgmine kord ajalehepoodi sattudes juba teadsin mida otsida. 

Tegu on väga toreda ajakirjaga 'The Week Junior'. 

Ma loen ise ka seda ajakirja hea meelega, kuigi ajakiri on tegelikult mõeldud noortele vanuses 8-14 :) 

Ajakirja eesmärk on innustada lapsi tundma huvi ja saama aru neid ümbritsevast maailmast ning hoida noori kursis aktuaalsete teemadega. Ajakiri kajastab teemasid mitmes eri valdkonnas (teadus, loodus, geograafia, sport jne) üle maailma. Artiklid on kirjutatud ohutul, ligipääsetaval ning inpireerival viisil. Ajakiri pakub lastele võimalust arendada oma isikliku mõtlemist ning oma arvamust.  

Ainuke probleem lugemisega on see, et lugemiseks ei jää küllaldaselt aega. Greta loeks kohe kindlasti palju pikemalt ja igal õhtul kui vaid ajaliseks jõuaks. Kuna meil on reegel, et kell 8 õhtul peab tule ära laskma ja magama jääma, siis 7 ja 8 vahele jääb kohe kindlasti liiga vähe aega (sinna sisse peab ka ära mahtum ööriided ja pesu ning mõnel korral ka veel viiuli harjutamine). Päeval aga Gretale eriti lugeda ei meeldi, sest siis ta tahab teha igasugu teisi asju. Samas õhtuti 30 minutit lugeda on ikkagi parem kui üldse mitte lugeda. 

PS. Mainin siin eelmise postitusele lisaks, et mul siiski on NOHU!!! 
Mul on nii hea meel, kuigi minu puhul tähendab nohu ka kohe põsekoopapõletiku kergemat vormi (sellist mis tavaliselt antibiootikume ei vaja, aga hirmus valus sellegi poolest on). Vahet ei ole kas mul on nohu kord kolme aasta peale või mitu korda aastas (nagu vanasti, kui ma veel piimatooteid tarbisin), iga jumala kord läheb automaatselt 'pähe', aga vähemalt ei ole Josteni saatus enam ohus :)

KAS TÕESTI...

Mul on tunne et mul on kassiallergia!! 
Juba mitu päeva järjest jookseb nina vett ja on selline tunne nagu nina ja silmad oleks paistes. Õhtuti aevastan. 

Ma NIIII loodan, et tegu on hoopis nohuga, aga sisemiselt tean, et vaevalt. Mul on nohu vaid siis, kui ma olen kogemata midagi sellist söönud kus piim (laktoos) sees on. Päris nohu olen ma vaid ehk paaril korral põdenud peale seda, kui ma piimatoodete tarbimisest 10 aastat tagasi loobusin. Korraliku nohu puhul oleks ka kurk valus ja muidu sant olla, aga mul vaid nina tatine.

Ma muidugi veel 100% ei tea kas tegu ikka on allergiaga, aga  kui on, siis ma ei saa aru kuidas see võimalik on! Mul ei ole küll endal kunagi varem kassi olnud, AGA mul ei ole mitte kunagi kellegi teiste kassidega probleeme olnud. Mu emal oli vahepeal lausa kaks kassi ja kui me Eestis olime, siis ma ju elasin suviti vähemalt 2 ja tihti ka 3 nädalat järjest majas kus olid kassid. Sellise aja peale oleks ju mingid sümptomid kindlasti välja löönud. OK, ma küll neid kasse eriti ei paitanud, veel vähem kallistasin ja nende liivakasti ka ei tühjendanud, aga sellegi poolest elasin ju samades ruumides kus kassid ringi käisid. 
Tallinna kassikohvikus olen ma ju ka kahel korral käinud ja ma kujutaks ette, et kui mul kassiallergia oleks, siis oleks see külastus mind vähemalt korragi aevastama ajanud (juhul kui nina ei oleks tunniga veel vesiseks jõudnud minna).

Nii et ma nüüd loodan kogu südamest et tegu siiski mingi nohuga. Imelik on küll ennast haigeks soovida, aga praegusel juhul oleks nohu ainuke päästja.  

Ma üldse ei taha mõteldagi mis siis saab kui mu kahtlused paikka peavad :( :(

UUS KOOLIAASTA JA KASVAVA MÕTTEVIISI (edenemismõtteviisi) MEETOD

Uus kooliaasta on täies hoos ja esimene koolivaheaeg juba vaid 4 nädala kaugusel. Küll see aeg ikka lendab kiiresti.

Greta on nüüd Year4 ehk siis Eesti mõistes teises klassis. Eelmisel nädala toimus Year4 lastevanematele mõeldud väike koosolek kus siis kõigile räägiti mida sellelt õppeaastalt oodata. Sellised koosolekud toimuvad iga aastagrupi vanemate jaoks igal septembril.

Kõigepealt rääkisid õpetajad meile selle kooliaasta õppeprogrammist. 

Sügistrimestri teemaks on 'Roomlased' ja juba järgmise esmaspäeval toimub neil koolis Rooma teemaline Workshop. 

Kevadtrimestri teemaks on 'Vulkaanid' ja

Suvetrimestri teemaks 'Tuudorid'.

Meile öeldi, et kuigi riiklik õppekava ei nõua enam Y4 lastele Tuudorite õpetamist, siis kool on siiski otsustanud selle ajastu oma õppeprogrammi sisse jätta ja teeb seda kohaliku ajalooõppe sildi all. Nimelt kuna meie piirkonnas asub kuulus King Henry VIII üks lossidest, Hampton Court, siis õpetajad mitte ainult ei õpeta seda ajastut, vaid kool korraldab järgmise aasta mais sinna lossi ka eraldi ekskursiooni kõigile Y4 lastele.

Asi aga mille üle kõik Y4 lapsed juba nüüd väga elevil on, on nende eesolev esimene mitmepäevane koolireis. Nimelt on see juba koolis traditsiooniks saanud, et igal kevadel sõidavad Y4 lapsed 5 päevaks ühte farmi kus nad siis hoolitsevad igapäevaselt farmiloomade eest, külastavad ajaloolisi kohti, teevad pikki jalutuskäike ning elavad (vist vähemalt) ühe päeva nii nagu seda tegid inimesed vanal ajal (käivad sel päeval ka vastavalt riides). 

Mul väga täpset infot selle sõidu kohta veel ei ole, aga lastevanematele korraldatakse juba oktoobri alguses koosolek kus meile siis täpselt räägitakse mida see reis endast kujutab ja mida lapsed selle 5 päeva jooksul seal farmis tegema hakkavad.
Greta on igaljuhul VÄGA elevil ja ei jõua seda reisi ära oodata. Ta ei ole kunagi nii pikalt 'üksi' kodust ära olnud, aga temale ei paista see üldse muret tegevat...vähemalt praegu küll mitte :)

Eks ma kirjuta sellest reisist täpsemalt kord kui mul rohkem infot on.

Ülejäänud jutt oli üldine jutt. Räägiti laste iseseisvusest, kodutöödest, hindamisest, käitumisest jne. Ei midagi uut mida me juba eelmistel aastatel kuulnud ei oleks. 

Rõhutati taas et algkool ei ole võidujooks. Lapsed arenevad eri kiirusega ja et vanematel ei ole vaja ega tasu oma last 'naabri' lastega võrrelda. Nad on kordvalt oma kogemuste pealt näinud, et need kes algul kiirelt edasi liiguvad neil jääb kiirus mingil ajal aeglasemaks ja neil kel alguses mõni asi rohkem aega võtab, arenevad ühel hetkel mühinal edasi.

Kõige tähtsam on pigem see, et kõik lapsed naudiks elu, oleks rõõmsad, omaks palju erinevaid kogemusi, oleks sotsiaalsed, head suhtlejad, töökad ning et neil jätkuks püsivust ning vastupidavust. Õppimine on loomulikult ka tähtis, aga just kõik need eelnevalt nimetatud omadused kokku on vundamendiks headele õpitulemustele ja õpihimule ning just sellepärast keskendutakse algkoolis eelkõige just nendele omadustele ja mitte tehtud või tegemata kodutöödele või pingeridadele. 

Ei ole vaja last piitsutama hakata kui ta ei loe veel nii hästi kui naabri laps või on matemaatikas madalamal astmel. 

Kui lapsele ei meeldi lugeda, siis ei ole mõtet teda lugema sundida, sest selline sundimine ei tee temast paremat lugejat, ega õpeta teda lugemist armastama. Pigem tuleks leida selline raamat või ajakiri mida talle meeldib lugeda ja äratada tema lugemishuvi läbi selle. Valime ju isegi raamatuid oma huvide ja maitse järgi mitte ei loe seda raamatut mis meile esimesena kätte satub või keegi lugema sunnib. Seega kui laps ütleb, et talle ei meeldi lugeda, siis tähendab see seda, et ta ei ole veel leidnud seda õiget raamatut mida talle lugeda meeldiks. 

Kõik Inglismaa algkoolide õpetajad peavad kasutama oma töös Growth Mindset-i metoodikat. Lapsed pidevalt üllatavad meid oma saavutuste ja sellega milleks nad tegelikult võimelised on. Lapsed, kes ise usuvad ja keda on tembeldatud mingil alal nõrgaks või saamatuks, lepivadki sellega ning sellise fikseeritud mõtteviisi tagajärjel ei ole võimelised kõrgemale pürgima ning paremaid tulemusi saavutama. Sama kehtib ka nende kohta keda pidevalt kiidetakse tublideks ja andekateks.

Need lapsed aga keda kiidetakse nende pingutuste, töökuse, pealehakkamise ja kannatlikuse eest on võimelised palju rohkemaks kui arvata võib ning nende puhul on näha pidevat arengut ja kõrgemale pürgimist ning mis peamine -õpihimu!

Ehk kui laps tuleb sinu juurde oma joonistusega-meisterdusega (näiteks), siis ära kiida tema andekust või ilusat pilti, vaid tema 'tööd-püüet' (effort) mis sellise pildi valmis saamiseks lapsel vaja läks. Uuri kust ta sai sellise idee või mõtte või oskuse üldse sellist asja joonistama hakata ja kiida teda siis selle idee elluviimise eest. Või ütle, et see võttis sul vist palju aega ja kannatust nii suur (nii paljude detailidega, nii värviline jne) pilt valmis joonistada ning kiida teda ta kannatlikuse ja keskendumisvõime eest. Kiida pigem protsessi ennast ja mitte vaid tulemust.

Kui laps ütles, et ta ei oska midagi teha või ta ei saa millegaga hakkama, siis ütle talle et 'VEEL, sa ei oska seda VEEL!!'

Ära lase tal uskuda et ta ei ole millegiks võimeline (ja ära usu seda ka ise :). Ära lase tal alla anda. Õpeta talle, et tehes tööd ja pingutades on ta kõigiks võimeline. Kiida ta pingutust ja tahet ülesande kallal pusida, mitte ta õigeid vastuseid ja häid hindeid.

See on tegelikult nii väike ja lihtne muutus mida teha, aga sellel muutusel on võimsad positiivsed tagajärjed. Sa pead lihtsalt oma kiitused ümber programmeerima :)

Kui ma sellest Growth Mindset-ist esimest korda kuulsin, siis mulle hakkas see KOHE meeldima, sest see on lihtsalt nii loogiline. Ainuke asi mida see meetod nõuab on meeles pidada last ta pingutuste eest kiita, mitte teda pidevalt kas tubliks või targaks või lolliks tembeldama. 

Need kes mu koolipostitusi on varem lugenud teavad, et Greta koolis lastakse lastel tihti ise endale ülesandeid erinevate raskusastmete seast valida (peamiselt matemaatika tundides ja nüüd ka õigekirja harjutavate sõnade gruppidega). Nii mõnigi lugeja on küsinud, et kas siis ei juhtu nii, et lapsed automaatselt lihtsamat teed lähevad ja kergemate ülesannete valikuga viilima hakkavad. Vot aga kogu point ongi selles, et kui kasutada 'growth mindset' meetodit õpetamisel, siis lastel on pigem nii suur tahe ennast proovile panna ja kõrgemale pürgida, et see, et keegi liiga kergete ülesannetega viilima hakkab, on pea olematu (keegi kidlasti, aga see tuleks siis ka kiiresti ilmsiks). Pigem kui üldse kuskil probleem on, siis selles, et mõned lapsed üle oma võimete olevaid üelsandeid lahendada tahavad :)

Kuigi ka koolijuhtkond tunnistas, et neil oli algul sama hirm, kui neile seda meetodit tutvustati, siis kogemused näitasid üsna ruttu et sel kartusel ei olnud alust. Just nii nagu ka meetodi algataja Carol Dweck seda väitis. 

Ma ei tea mitu aastat seda meetodit Greta koolis on juba kasutatud, aga meile hakati sellest vist üleelmisel aastal esimest korda rääkima. Osades koolides on seda meetodit aga juba mõnda aega kasutatud.

Inglise keele oskajatele siit üks videoklipp kus Calol Dweck lühidalt Growth Mindset konspekti tutvustab. 

Mõtteviis mis ka meile, täiskasvanutele, mitmes eluvaldkonnas kasutoov oleks :)

            

Mul on ka Carol Dweck-i raamat täitsa olemas, aga kuna mul pole olnud veel aega sellega lähemalt tutvuda, siis ma praegu siin sellest kirjutama ei hakka. Raamat ise näeb aga välja selline

Edit: Üks lugeja just andis teada, et see raamat on ka eesti keelde tõlgitud. 

Pilt apollo.ee lehelt

Ma ei tea kas see on lubatud, aga ma kopeerin siia apollo.ee lehel oleva raamatututvustuse teksti. Ma ise ei oskaks seda juttu nii hästi ja tabavalt eesti keelde tõlkida kui seda seal tehtud on. 

Maailmakuulus Stanfordi ülikooli psühholoog Carol S. Dweck on uurinud aastakümneid, mis on see, mis eristab edukaid ja õnnelikke inimesi mitte nii edukatest, ning on teinud läbimurdelise avastuse: mõtteviisil on tohutu jõud. Võimed ja andekus on edu saavutamisel mõistagi olulised. Dweck aga selgitab, miks on oluline seegi, kas liigume oma eesmärkide poole kinnistunud või edenemismõtteviisiga. Ta teeb selgeks, miks laste intelligentsuse ja võimekuse kiitmine ei aita kaasa nende enesehinnangu tõusule ega vii saavutusteni, vaid võib edu saavutamist hoopis takistada. Õige mõtteviis võimaldab meil lapsi motiveerida ja aidata neil koolis paremini edasi jõuda, ühtlasi saavutada omaenda isiklikke ja tööalaseid eesmärke. Dweck näitab, kuidas  üks lihtne idee inimaju kohta võib tekitada tohutu huvi õppimise vastu ja elastsuse, millel põhinevad iga eluvaldkonna suured saavutused. Carol S. Dwecki peetakse maailma üheks juhtivamaks teadlaseks isiksuse, sotsiaalpsühholoogia ja arengupsühholoogia alal. Ta on töötanud psühholoogiaprofessorina nii Columbia kui ka Harvardi ülikoolis ja peab seda ametit praegu Stanfordi ülikoolis. Lisaks on ta Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige. Dwecki tööst on andnud ülevaate sellised väljaanded nagu The New Yorker, Time, The New York Times ja The Washington Post ning teda on usutletud mitmes telesaates. Tema murrangulisest raamatust „Mõtteviis“ on pärast esmailmumist 2006. aastal ilmunud arvukaid kordustrükke ja siiani on tegu ühe enim müüdud psühholoogiaraamatuga.

Kuigi mul oli algselt plaan selles postituses ka Greta selle trimestri õppeprogrammist kirjutada (sest see on minu arvates nii huvitav jälle) ja ka natuke koolide finatsilisest poolest, siis jätan need jutud siiski järgmise postituse jaoks. Muidu venib taas üks postitus liiga pikaks ja postitamine võtab mitu päeva aega.

EDIT: Leidsin sellise Eesti Ted Talki Grete Arro poolt. Siin kirjeldatakse koolisüteemi mis Inglismaal juba kasutusel on
        

PILDIKE LONDONIST

Kuna mu TV sarjade postituse kirjutamine võtab veel natuke aega, siis postitan siia täna ühe väikese pildikese Londonist 

 Pildi autoriks on Pete on

MÖÖDUNUD ON JUBA 4 NÄDALAT

Vahelduseks mõned pildid ja natuke juttu meie Jostenist. 

Uskumatu, aga Josten on meiega tänaseks täpselt 4 nädalat juba elanud. 600g-st kiisubeebist on saanud 1200g-ne kiisupallike. Ta on silmnähtavalt kasvanud, aga on siiski endiselt veel selline tilluke ning beebikas. 

Käisime eile loomaarsti juures esimest vaksiini saanud ja kogu eilse õhtu ja tänase päeva on ta nii loid olnud, et muud ei tee kui vaid magab. Loomaarst hoiatas meid sellise käitumise eest ja kuigi me teame, et see on normaalne reaksioon, siis ikka muretseme nagu väikese lapse pärast ja käime aega ajalt kontrollimas et kas ta ikka hingab ja et ega tal liiga palav või külm ei ole. 

6 nädalat vana

Minu arvates on 8 nädalane kass ja 8 nädalane beebi üsna sarnased. Vahe siis vaid selles, et 8-nädalased inimbeebid ei jookse veel mööda maja ringi ning ei käi iseseisvalt potil, aga muret ja vaeva on mõlemaga enam vähem ühe palju. Rõõmu muidugi ka :)

Meil vaheldub väike intensiivne mäng kohe taas magusa unega ja seda enam-vähem nii iga päev kui me kodus oleme. Seda mida kass meie äraolekul teeb me muidugi ei tea, aga arvata võib et siis ta lihtsalt magab, sest kui me taas välisuksest sisse astume näeme teda üsna pea väga unise näoga kuskilt toast välja ilmumas. 

Kuigi ta siin mänguhoos üsna tihti proovib oma hammastega meile kandadesse hüpata või jalgu maha murda, siis magades on ta küll nii nunnu kui veel olla saab. ALATI tuleb ja otsib meie seltskonda ja kuigi see õhtuti tihti tähendab siis seda, et peame Petega telekat vaadates temaga mängima ja ta mänguasju ta nina ees hüpitama, siis see on ikka ütlemata mõnus tunne kui ta lõpuks oma väsinud karvase kere su sülle või su kõrvale sätib ja siis nurrudes magama jääb. 

Ja need magamisasendid on tal kõik nii ütlemata armsad ja vahel ka täiesti uskumatud. 

Ja siis kui ta lõpuks taas ärkab on ta jälle nii elu ja särtsu täis, et meie jaoks on see tõeline katsumus talle mitte peale astuda. 

Vaikselt vahetame ka ta sööki parema vastu välja. Uus söök näeb nii maitsev välja ja lõhnab samuti väga hästi, et ma sööks seda hea meelega ka ise. Vabalt võiks pasteedi pähe leivale määrida, ilma et keegi aru saaks et tegu kassitoiduga oleks.

Kvaliteetse toiduga kaasneb aga loomulikult ka automaatselt kõrgem hind. Kui vana toitu sai 3 eest 12 kotikest, siis nüüd maksame me 8 kotikese eest 8.50. Juhendite järgi peaks me kass neid kotikesi päevas 2 tükki ära sööma ja kasvades koguni 4!!! Meil küll soovitati neid juhendeid mitte eriti tõsiselt võtta ja me toidame teda nagunii nii märja kui kuiva toiduga, aga ega see uus kuiv toitki odav ole. 

See on ikka uskumatu kui palju ühe väikese kassikese peale raha võib kuluda.  Ühes kuus läheb meil maksma tervisekindlustus £23, loomaarsti kuumaks £13, kassiliiv £10 (x2=£20 või siis natuke vähem, sest kuuajaga me vist siiski kahte karpi liiva ära ei kasuta), toit ütleme umbes £34 (võib isegi natuke rohkem). Ehk siis kuus kokku kuskil £85 ringis!!! 
Aga noh kuna Josten on nüüd meie pereliige, siis loomulikult hoolitseme ta eest nagu oma kassilapse eest ja pakume talle nii palju kui vähegi võimalik ikka kõige paremat. 

Greta on õnneks tänaseks kassiga täitsa ära harjunud ja julgeb teist isegi lõpuks korralikult paitada, tõsta ning oma tuppa mängima viia. Algul oli ta üsna kartlik kassi suhtes ja kui oli vaja Jostenit kuskilt maha või toast välja tõsta, siis ta sattus vaikselt paanikasse ja hakkas appi hüüdma. 

Mängides ka pigem surkis teda, sest ei julgenud liiga lähedale minna või kartis, et kass talle tervate küüntega peale hüppab. Õnneks ta sai ise üsna ruttu aru, et kui ta endale pikad riided selga paneb, siis ei ole need tillukesed kassiküüned üldse valusad ja peale seda paranes nende suhe märgatavalt. Kass tegelikult ei küünista üldse, vaid lihtsalt oma väikese kasvu pärast peab ennast küünte abil ülesse vinnama või hüpates kinni haarama ja noh mõnikord juhtub selleks olema kas siis meie käsi või säär. Hammastega haarab ta mänguhoos meie jalast kinni, aga kõik on meile kinnitanud, et see on kiisupoegade puhul normaalne ja jaganud palju juhtnööre mida me siis siin igapäevaselt ka praktikas kasutame.

Kui ma eelmises kassipostituses kirjutasin, et Pete-st sai meie peres automaatselt kassipapa, siis üsna varsti peale seda postitust kaotas Pete kassi silmis oma positsiooni ja uueks lemmikuks sain hoopis mina :) :)

Me arvame, et see oli seoses sellega, et Pete talle ühel õhtul pallimängu käigus kogemata jalaga vastu nina lõi. Mõlemad olid sellest juhtumist suures šokis. Kass ei läinud terve õhtu Pete lähedalegi ja hakkas õhtuti hoopis minu sulle magamas käima (Greta on kassi õhtuse magamise ajal juba ise voodis, seega tema jäi valikust välja). 
Pete oli mitu päeva nii nördinud ja suurtes süümepiinades, et hea veel et nutma ei hakanud. Tundsin talle täitsa kaasa. Õnneks ta siiski ei lasknud Jostenil tema peale kaua vihane olla ja teda vältida ning hakkas kassi ise endale sülle võtma kui kass juba piisavalt unine ja uimane oli. Kass küll algul näksis teda hammastega paaril korral aga lõpuks vist leppisid ära, sest nüüd ei paista Jostenil eelistusi olema, et kas ta magab minu või Pete süles ning kui tal mängutuju peale tuleb, siis näksib meid kõiki. 

Sedasi veedame me omi õhtuid. Parempoolsel pildil tukuvad  mõlemad poisid :)

Sõbrad käest kinni hoidmas

 Minu sõber

Tavaliselt kui Greta koolist koju tuleb, siis haarab ta kohe kass kaenla ja kaod oma tuppa. Mina ei tea mida nad seal teevad, aga ma vahel ikka hüüan, et tehku toa uks lahti, et kass saaks soovi korral ta eest põgeneda. 

Ühel päeval piilusin ma tuppa ja mulle vaatas vastu selline pilt

 Olin loomakliinikusse sattunud!

Ma ei taha üldse mõeldagi mida ta selle kassiga seal teeb, aga kuna päris loomaarst ütles, et Greta võib kiisupojaga mängida nii palju kui ta tahab, siis me Petega väga nendesse mängudesse ei sekku. Hüüame vaid vahepeal, et ta toa ust liiga pikalt kinni ei hoiaks.  

PS. Muideks see üleelmisel pildil näha olev punakast plastmassist doktorikohver on üks Greta kõigi aegade parim kingitus. Kui ma ei eksi, siis sai Greta selle endale kas 3-ndaks sünnipäevaks või sama aasta jõuludeks ja ta on tõesti sellega kõik need 5 ja pool aastat mänginud ja vaat et veel pea iga päev. Ma tean, et paljud hindavad kõrgelt puidust mänguasju, aga puidust arstiriistad ei oleks nii pikale mängule kohe kindlasti vastu pidanud, seega ei tasu alati plastmassist mänguasju vältida või halvemaks kui puit pidada.

Kassile ta kindlasti haiget ei tee (kass ei lasekski), aga oma mängukassipuuri topib teda kindlasti :) Kuigi ma näen vahest kassi Greta toast välja jooksmas, siis näen ma ka kuidas ta sama kiirelt jälle ise sinna samasse tuppa tagasi jookseb ja just seal mängida tahab. Seda siis seniks kuni ta taas täiesti ära kustub ja ennast kuskile siruli viskab.

Ja siis ta taas hüppab hopsti sulle sülle ja hakkab oma käpakestega su süles 'tainast sõtkuma' ja nurru lööma enne kui silmad rahulolevalt looja laseb ja magama jääb.

Kuku!

SOOME 100 NÄITUS

Postitan siia nüüd ruttu ära ka selle Soome näituse pildid, et siis Eesti postitustega natuke pausi pidada ja vahepeal ka teistel teemadel kirjutada.

Kui ma internetist lugesin, et selline näitus Tallinnas eksisteerib, siis tahtsin kohe vaatama minna. Kuna ma ise olen pea kaks aastat Soomes elanud, siis lootsin sealt näituselt ka killuke 'minu Soomet' leida. 

Oma Soomet ma küll näituselt ei leidnud, aga sellegi poolest on mul hea meel, et näitusel ära käisime.

Jõudsime kohale umbes 30 minutit enne sulgemist. Me olime ise ka üllatunud et kell juba nii palju oli, kui piletimüüjad meile ütlesid, et ega teil väga kaua aega enam näitusega tutvumiseks ei jäägi.
Tegelikult oli see näitus üsna väike ja aega jäi veel ülegi.

Enne näitusele minekut kujutasin ma ette, et näitusele on välja pandud 100 suvalist asja mille poolest Soome tuntud on. Näitusel tuli aga välja, et kuna näitus oli pühendatud Soome 100. juubeliaastale, siis näitus esitleb igast Soome iseseisvusaastast ühte asja. 

Ühes näitusetutvustuses oli kirjas, et mõned asjad seal näitusel on Made in Findland, mõned Designed in Findland, kuid kõiki neid asju võib iseloomustada sõnadega Life in Finland. '100 Soome asja' kirjeldab seda teed, mida mööda soomlased on tänasesse päeva jõudnud.

Siit siis mõned pildid näituselt

1940 Talvesõja valge moonderiietus

1952 Olümpiatõrvik

See mustavalge triibuline pluus on minu jaoks küll nii Soome kui Soome. 

1957 ja 1973 Jokapoika-paita

Minul tuli seda pluusi nähes kohe silme ette üks Soome TV saatejuht või naljamees. Ma ei mäleta küll enam mis saatega tegu oli, aga mehel olid prillid ja habe ja ei näinud just eriti hurmur välja, aga oli väga kuulus ;) 
Edit: Vist pean silmas seda meest (Pertti Pasanen), aga pole100% kindel

Seda triibulist pluusi aga tuntakse Jokapoika-paita ehk Igamehe-särk nime all ja tegu on Marimekko tootega mis esindas näitusel 1957. aastat.

Seda pilti teavad vist kõik Tallinnas ja Tallinna lähistel elavad Soome TV vaatajad. 

1999

Gretale jättis näituselt kõige sügavama mulje 2017 aastat esindanud sünnitoetuspakk. Kohe nii palju, et kui me juba tagasi Inglismaal olime ja Pete Greta käest küsis mida ta Eestis tegi, siis üheks välja toodud asjaks oli see näitus ja see kast!?!

1994 Marjakombain Marjuri ja 1987 Mobira Cityman 900 Gorba 

Pilt:  https://www.aamulehti.fi/ihmiset/muistatko-nama-futuro-talo-mikro-mikko-naminkorvike-101-suomalaisesinetta-vuosilta-1917-2017-24383618/

SELLEL lehel on näha kõik näitusel olevad esemed hästi lihtsas ja interaktiivses vormis, vaadake kindlasti.