VABADUS ON LÄHEDAL

Eelmisel nädalal saime teada, et 8.märtsil pääsevad KÕIK lapsed tagasi kooli!!!! HURRRAAAA!!!

Ma olen NIIIII rõõmus selle uudise üle. Suuremalt osalt muidugi Greta pärast, aga ma ausalt olen juba ise nii masenduses ja väsinud hommikust õhtuni vaid koka, koristaja ja juhendaja rollis olemisest, et ma ei jõua ära oodata, et saaks kasvõi paar tundi päevas lihtsalt rahus istuda ja raamatut lugeda või oma mõtteid katkestamata mõlgutada. 

Greta on küll distantsõppega suurepäraselt hakkama saanud ja kooli poolt on ka kõik väga hästi organiseeritud ja distantsõppe mahuga kellegile liiga ei tehta, aga sellele vaatamata ei asenda see pooltki päris kooli ja päris õppeprogrammi mahtu. 

Greta saaks ja saab ka ise suurepäraselt hakkama endale lõunasöögi valmistamisega, aga et ta seda teha saaks ja ka võimalikult tervislikult, siis pean ma ju külmutuskappi sellegipoolest lõunasöögi materjalidega pidevalt täitma ja see on taas minu ja rahakoti jaoks täielik piin. 

Jumal tänatud vaid üks nädal veel minna ja siis saab Greta endale koolist süüa osta. 

Koolis käimisega kaasnevad aga taas uued reeglid. 

Esiteks hakatase nüüd kõiki 11+ vanuseid lapsi kaks korda nädalas testima. Greta peab juba järgmisel kolmapäevl korraks kooli testima minema. Igal klassil on oma kindel kellaaeg, kui selle klassi õpilased peavad koolivormi selga panema ja kooli minema, kus neile siis näidatakse ja õpetatakse kuidas ennast testida. Keegi võõras neile midagi ninna toppima ei hakka, kõik õpilased saavad ise endale testi teha. Ülejärgmisel nädalal, kui kool algab, toimub neil veel kaks testimist koolis, aga peale seda saab iga õpilane ennast juba kodus testida (neile antakse igaks nädalaks koju kaasa kaks testi).

Testimine toimub VANEMA või hooldaja nõusolekul ja testimine EI OLE KOHUSTUSLIK. Need lapsed kes mis tahes põhjusel testimises ei osale saavad koolis edasi käia ega ei pea distatnsõppele jääma.

Teine muutus on aga see, et nüüd peavad kõik õpilased maski kandma ka TUNDIDE AJAL :( :(

Hea uudis on aga see, et kooli algusega on antud ka luba avada kõik kooli ringid ja klubid mis tähendab, et Greta saab koolis kohe taas jalgpalli mängima hakata ja viiuligrupis ning vist siis ka orkestris taas mängima hakata. Laulukoori kohta mul andmeid ei ole ja arvata võib, et sel kooliaastal jäetakse see üldse ära.

Kahjuks kooli välised trennid jäävad kuna märtsi lõpuni kinni.

Lisan siia ühe ilusa kirja, mille Greta klassijuhataja oma klassile Google Classroomi koolivaheaja alguses jättis. 

Kui kõik plaanipäraselt läheb, siis alates märtsi lõpust saame me loa õues korraga kuni kuue inimesega koos olla, või siis kohtuda võivad korraga kaks leibkonda.

Juuksurite, poodide ja jõusaalide avamiseni peame me Inglismaal aga ootama kuni 12. aprillini. (Poed on selleks ajaks meil siin juba 4 kuud kinni olnud. Kui ma õigesti mäletan, siis poed läksid meil siin tegelikult juba novembris kinni ja avati vaid kaheks nädalaks enne jõule, seega võimalik, et kokku on poed üle 5 kuu suletud olnud).

Juuli lõpuks peaksime olema vabad piirangutest, AGA selle suhtes olen ma ikka väga skeptiline. 

Suveks peaksid olema ka kõik inimesed, kes vaksiini soovivad, vähemalt ühe doosi vaksiini kätte saanud ja tänaseks on UK-s selliseid inimesi juba üle 20 miljoni.

Kõik meie tuttavad, kes vaksiini on juba saanud (enamuses vanemad inimesed, aga ka paar alla 56 aastast ja päris noort kes said vaksiini varem kuna nad kuuluvad ohugruppi) ei ole mingeid hirmsaid kõrvalmõjusid kogenud. See, et järgmisel või ülejärgmisel päeval võib palavik tõusta või pea valutada ja külmavärinaid tunda oli kõigile teada ja sellest mingit suurt numbrit ei tehta. Pigem just rõõmustatakse, et keha aktiivselt reageerib ja antikehasid toodab. Enamus meie tuttavatest on lihtsalt suurt väsimust päev või kaks hiljem tundnud ja kogu lugu. Kõik on öelnud, et kogu vaksineerimise protsess on väga hästi organiseeritud ja läbi viidud. Uskumatu milline suur arv vabatahtlike on selle töö enda peale võtnud ja vaksineerimisega 7 päeva nädalas tegelevad. 

⭑ ⭑ ⭑

Viie päeva pärast on Gretal sünnipäev. Pidu ja külalised jäävad ka sel aastal ära ning meil pole võimalust ka kuskile välja sööma minna, aga mis teha. Õnneks sünnipäevakoogi ma siiski lapsele teen ja laupäevaks tellime Tai restoranist söögi koju, nii et natuke ikka erilisem kui kõik ülejäänud päevad. No ja paar kingitust saab ikka ka :)

Mul õnnetus isegi Greta narivoodi ära müüa. Panin eelmisel laupäeval kuskil kella 2 ajal päeval voodi Facebook Marketplace-i ülesse ja 30 min hiljem oli meil juba ostja olemas. Tegelikult oli meil esimese ostja järel lausa järjekord, sest inimesi, kes voodist huvitatud olid, oli kokku lausa 10. 

Ma ei osanud nii kiiret reageeringut üldse oodatagi ja kuna ostjal oli võimalus juba järgmise päeva varahommikul voodile järgi tulla, siis läks meil voodi lammutamisega kiireks. Tegelikult lammutasime me narid juba paar kuud tagasi kaheks eraldi voodiks, aga nüüd oli vaja kiiresti ka need üksikud voodid osadeks lammutada ja pööningult veel ka kolmas voodi alla tuua. Nimelt kuulub selle nari juurde ka kolmas voodi mis on ratastel ja käib alumise voodi alla, aga kuna meil ei olnud selle järgi kunagi vajadust, siis me ei võtnud seda isegi kunagi pakist välja. 

Pakkusime ostjatele ka 20 naela eest madratsit, mille kolmanda voodi jaoks ostsime, aga mida me vaid korra kogu selle aja jooksul külaliste jaoks kasutanud olime ja ostja oli väga õnnelik selle pakkumise üle. Ma pärast mõtlesin, et oleks võinud võib-olla natuke rohkem madratsi eest küsida, seda enam, et Greta uue voodi madrats läheb 200 naela maksma, aga ega see ekstra 10 naela poleks ju ka midagi suurt aidanud. 

Mul oli natuke kahju küll narivoodile 'head aega' öelda, aga mis teha kui laps nii kiiresti kasvab. Uue voodi tellisime juba ära ja Pete käis sellele IKEAs reedel järgi nii et järgmisel nädalalõpul ei pea laps enam põrandal magama.

⭑ ⭑ ⭑

Eile saatis Gretale üks ta klassiõde sõnumi, kus ta ütles, et temast saab võib olla Greta uus naaber!! Greta ei saanud aru, mida tüdruk silmas peab, sest ta ei tunne seda tüdrukut hästi ja Greta pole kunagi koolis kellegile isegi öelnud, kus ta täpselt elab (tegu ju täiesti uute klassikaaslastega kellega pole koroona tõttu ise võimalust olnud veel korralikult tuvuda). Greta saatis sõnumi tagasi ja uuris millega tegu ja tuligi välja, et nad võib olla kolivad meie kõrval majja!! Mitte sinna kus praegu üürnikud sees on, vaid teisele poole. 

Greta ei tea kas selle uudise üle rõõmustada või mitte. Greta jutu järgi pidi tegu olema üsna 'sassy' tüdrukuga ja koolis pole ta temaga eriti suhelnud, aga samas kuna nad on jõudnud sel kooliaastal vaid paar kuud koolis käia, siis on kindlasti liiga vara veel kellegi kohta oma arvamust langetada. Samas Gretal on õnnestunud juba ka selle lühikese ajaga mitme tüdrukuga väga headeks sõpradeks saada ja otseselt ei otsigi enam lisa sõprussuhteid. Kui mul valida oleks, siis ma ise eelistaks uuteks naabriks kedagi täiesti võõrast, kellega peale naabriks olemise mingit muud ühist kontakti ei oleks, sest see võib üsna piinarikkaks Gretale kujuneda, kui naabriks on klassikaaslane, kellega Greta kokku ei sobi või läbi ei saa. 

⭑ ⭑ ⭑

Jalutasin täna Petega koos poodi ja tegin jalutuskäigul paar pilti. Iga päevaga ilmud välja üha rohkem ja rohkem õisi. Nii palju puid on juba valgetes õites. Ühes aias õitsesid juba ka tulbid, aga kuna omanik oli õuel, siis ma ei saanud pilditama hakata.

NIISAMA MITTE MIDAGI TÄHTSAT

Meile lubatakse järgmiseks nädalaks vaat et lausa rannailma. Lockdowni tõttu me küll randa sõita ei saa, aga sooja ilma üle rõõmustame sellegi poolest.

Paar päeva tagasi rõõmustasime Gretaga ka selle üle, et leidsime kogemata ühe Vene-Poola-Leedu poe. Võimalik, et see pood on selle koha peal juba aastaid asunud, aga kuna me sinna kanti tihti ei satu, siis meil polnud poest aimugi. Pärast, kui me poest välja astusime, oli mul selline tunne nagu ma oleks kuskil Nõukogude aja muuseumis käinud.

Me olime vaevalt poodi sisse jõudnud astuda ja esimesele riiulile välja pandud kraami uudistama hakata, kui Greta äkki elevile läks ja hüüdis, et neil on minu lemmik komme!! Tõstsin siis oma silmad natuke kõrgemale ja mida ma näen - terve rida tuttavaid kommipakke. Need minu lemmikud kommid mida ma Eestis käies ikka alati kaasa olen ostnud on küll Laima, mitte Kalevi toode, aga sellegi poolest mulle tuttavad pigem just Eesti poelettidelt (siin pildil esimene pruunikas pakk paremal).

Järgmiselt riiulilt leidsime juba ka Kalevi krõbedaid piparkooke, Kalevi jõulukommide pakke ning šokolaadikarpe. Neil oli müügil isegi minu ja Greta lemmikud Jõulunööpe (šokolaadinööbid) mida ma kohe osta tahtsin, aga kui hinda nägin, siis panin riiulile tagasi. Mäletamist mööda maksid vist üle 3 naela, mis ei ole ju nüüd nii kallis, et osta ei jaksaks, aga kuna mul oli korvi kogunenud juba ka hunnik teisi asju, siis panin sel korral nööbikesed riiulile tagasi.

See võiks vabalt olla pilt minu lapsepõlvest 

Hiljem mõtlesin, et mida inimesed tänapäeval üldse nii palju kondenspiimaga teevad, et seda lausa välismaale müügiks tuuakse? 

Rohkem ma pilte poes ei teinud, aga neil oli müügil ka terve jäätisekonteineri täis erinevaid väikeseid kohukesi. Enamus nendest olid meile täiesti võõra nime ja välimusega, aga peale põhjalikku sobramist suutsime leida paar Greta lemmikut Karums kohukest ikka ka. 

Isegi ühe paki munavaba pelmeene saime, kuigi mul ei ole õrna aimugi kas need ka süüa kõlbavad. Noh, eks Greta siis üks päev proovib ära ja loodetavasti ikka on tegu hea kraamiga.

Koju tulime sellise kraamiga

Vedas, et just selle sefiiri sordi valisin, sest see oli juba hea. Ostan seda tihti ka Eestis olles, aga kuna valik on alati nii Eestis, kui ka seal poes, nii suur, siis ma kunagi ei mäleta milline see mu lemmik sefiiri lõpuks on. Nüüd on mul vähemalt pilt sellest olemas ja tean mida järgmine kord jahtida.

Suitsuräimede üle rõõmustasin samuti hullult. Poes kaalutlesin pikalt kas osta neid või heeringat, aga kuna heeringat müüdi suitumaitselist ja tavalist, siis ma ei teadnud kumba neist valida. Ma pole heeringat AASTAID söönud ja ma isegi ei tea, kas see mulle maitseb. Lapsena ei maitsenud, aga täiskasvanuna on vahel heeringa järele isutanud. Samas see suitsumaitseline variant ajas mind täitsa segadusse, sest ma ei teadnud enam milline see õige variant oleks mida inimesed söövad ja kuna tegu ei olnud just odava pakiga, siis jätsin sel korral ostmata.  

Räimed läksid aga hävitamisele kohe kui tagasi koju jõudsime. Rääkisin Gretale kuidas ma vanasti koolist tulles sõbrannadega neid kalu poest ostsin, saiale ja jäätisele lisaks, ning kuidas me neid siis kuskil linnas (vanalinnas) sõime. Ma ei kujuta ette, kui pahasti me sõrmed võisid pärast haiseda, sest ma ei mäletaks, et me kuskil peale söömist käsi oleks pesnud. 

Naljakas oli ka see, et kui ma olin selle väikese karbi kalu ära puhastanud ja Gretaga ära söönud, siis puhastamisest tulnud jääke paistis palju suurem hunnik olevat kui algul kalu karbis!?

Aga kalad olid head! Just sellise õige lapsepõlve maitsega. Gretale ka kiitis takka ja ütles, et maitseb nagu Eesti :)

Karbi sprote ostsin ka, aga see vist oli natuke emotsionaalne ost. Mulle tuli hiljem meelde, et kord tõin Eestist endaga ühe karbi kaasa ja see seisis meil külmutuskapis küll vist aasta või isegi rohkem kuniks ma selle lõpuks avamata ära viskasin. Loodetavasti sel korral nii halvasti ei lähe. 

Koju jõudes ootas meid maja eest Josten. Ta nagu oleks teadnud, et meil on talle üks uus mänguasi. 

Paar päeva koolivaheaega on veel järgi. Gretal pole mitte midagi nende päevadega peale hakata. Arvutis või telefonis saaks loomulikult mängida, aga ma ei suuda tal lubada rohkem kui 4 tundi päevas seda teha (2 tundi hommikul, kaks õhtul, aga tavaliselt venib see aeg nagunii 30min või tunni võrra pikemaks). Täna on tal sõbrannaga virtuaalne sleepover. Vaatavad koos filmi, kumbki omas kodus samal ajal videokõne peal olles ja siis jutustavad enne magama jäämist veel natuke. Täiesti uskumatu kuhu maailm on omadega jõudnud. Gretal pole terve aasta kodus ühtegi sõbrannat külas käinud ja ta ise ei ole ka kellegi teise koju 'mängima' pääsenud. Ainuke koht kus ta sõbrannadega kohtuda on saanud on see vähene aeg mis ta koolis on saanud käia, paaril korral vana sõbrannaga koduaias ja mõned korrad pargis jalutades. 

Oleks see lockdown juhtunud mõned aastad tagasi, siis tal poleks mingit probleemi olnud terved päevad kodus Playmobil tegelaste või Beanie Boos loomakestega mängida, aga nüüd on ta sellistest mängudest juba välja kasvanud ja seega kodus vabaaja sisustamine palju raskem. Spordiga pole ta ka juba ma ei tea kui kaua tegeleda saanud. Õnneks algab järgmisel nädala taas kaugõpe ja nii imelik kui see ka pole, siis Greta isegi eelistab et kool uuesti pihta hakkab. Tal on siis vähemalt mingi kindel rutiin ja kava mille järgi päevad mööda saata ja kui hästi läheb, siis ehk lubatakse ka tema vanused varsti kooli. Järgmisel nädalal saame vist tead mis plaanid Borisil Lockdownist välja tulemisega on.

KEVAD TULEB TAGASI

Õnneks vaid veel kaks päeva vastupidada ja siis, alates esmaspäevast, saame me oma soojad ilma uuesti tagasi. Hurraa!!

See pilt ei ole küll eile tehtud, aga eile oli meil ikka tõeliselt jäine ilm. Päike paistis ja sooja oli kuskil +4 kraadi, AGA kui õue astusime, siis lõikas kui noaga. Nii jäine tuul, et isegi mina hoidsin terve jalutuskäigu ajal kapuutsi peas. Aknast välja vaadates ei oleks sellist ilma küll osanud oodata. 

Eile õnnestus Gretal (ja mul) oma hea sõbrannaga üle hulga aja taas korraks kokku saada. Kuna praegune reegel lubab ühel inimesel õues jalutamas või sportimas käia VAID ühe väljaspool oma kodu elava isikuga, siis tüdrukud jalutasid meist mitme meetri kaugusel. Mõtlesime, et oleme nagunii juba nii pikalt lockdownis olnud ja kohalikud corona numbrid on madalad, et peaks olema üsna turvaline koos üks väikene jalutuskäik kooli selle veerandi viimasel päeval teha. Ilm sattus küll hirmus külm olema, aga elasime üle. 

Greta pole ju juba nii pikka aega ühegi oma sõbrannaga kokku saanud ja see väikene jalutuskäik tähendas ja andis talle nii palju energiat ja elujõudu juurde.

Õhtul kella 5 ajal oli meie kandis eile -3 kraadia, aga nagu nendelt kahelt pildilt näha, siis järgmisel nädalal oleme tagasi +11,+12 peal.

Lapsed on sel korral aga oma nädalase vaheaja igati ära teeninud, kuigi ega neil nüüd selle vaba nädalaga suurt midagi pole peale hakata. Sellele vaatamata vähemalt väikenegi puhkus kaugõppest, mis on hakkanud üsna kiirelt oma esialgset võlu kaotama ning läbi mille on osasid aineid ikka üsna võimatu samal tasemel õpetada või õppida kui koolis käies. 

Koolil ja õpetajatel ei jää aga kunagi headest sõnadest puudust ja ka sel korral jättis Greta klassijuhataja kõigile oma õpilastele ilusa veerandilõpu sõnumi Google Classroomi. Vabandan nende ees, kes inglise keelt ei oska, aga mul tõesti ei ole hetkel aega seda teksti ära tõlkida. 

Kirja lõpust võib küll jääda mulje nagu lapsed lähevad tagasi KOOLI 22.veebruaril, aga selle lausega peetakse kahjuks siiski silmas tagasi kooli mineku all kaugõpet :(

Ma nii igatsen meie UK väljasõite ja losside ning mõisate külastusi. Sõprade ja sugulastega kokkusaamisest rääkimata. Eile rääkisin Pete vanematega ja kuigi nad on siiani oma vangistust väga tublilt üle elanud ja alati rõõmsateks ja positiivseteks jäänud, siis nüüd tunnistasid ka nemad, et neil on raske.

-

-

-

Hakkasin juba postitust avaldama kui otsustasin siia otsa ka natuke raamatutest kirjutada. Nimelt on Greta selle lockdown ajaga üsna palju raamatuid jõudnud õhtuti enne magama jäämist läbi lugeda. Ma olen seda vist siin varem ka kirjutanud, et kuna Greta on sellises vahepealses eas, kus lasteraamatud jäävad juba titekaks ja päris kõik noorteraamatud ei ole ka veel sobivad, siis mul on talle üsna raske lugemist leida. Hetkel ei pääse me ka raamatukogudesse uudistama minna, vaid saame vaid raamatuid ette tellida, aga ega ka raamatukogusse minnes valik kergem oleks. 

Õnneks leidsin ma heategevuspoest just enne lockdown-i minekut Morris Gleitzman kirjutatud sarja. Ühte selle sarja raamatust olen ma ka ise kunagi lugenud ja Greta paralleelklass oleks samuti ühte nendest raamatutest lugema ja analüüsima hakanud, kui nad oleks koolis edasi saanud käia. Greta klassi õpilastele telliti ühe teise autori raamat, aga need ei jõudnud enne lockdowni kohale. Tänu sellele teadsin ma, et tegu on tema eale sobivate raamatutega ja ostsin ära. Kuna tegu on üsna õhukeste raamatutega, siis ei võtnud Gretal nende lugemine kaua aega.

Samuti õnnestus mul raamatukogust enne lukku minemist Gretale saada Suzanne Collins 'Hunger Game' sarja raamatud (Näljamängu sari). Kuna ma ise ei suuda noorte raamatuid eelnevalt läbi lugeda, siis palusin raamatukogutädi abi Gretale raamatute leidmiseks. Enne mind oli just üks ema ja Greta vanune tütar sama abi palunud. Minu jaoks on paljud sellised raamatud liiga igavad või liiga lihtsad ja kui ma eelnevalt ette ei tea, et tegu on hea või tunnustatud raamatuga, siis ma ei taha oma aega nende lugemise peale raisata. Samamoodi nagu ma ei jaksa eriti ka täiskasvanute easy read tüüpi raamatuid lugeda. 

Näljamängu sarjast olin ma küll ise varem palju kuulnud, aga tahtsin siiski üle kontrollida, et kas ikka on sobiv sari 11-aastasele. Teadsin, et samast sarjast on ka kolm filmi tehtud ja et need pidid samuti head olema. 

Mul oli hea meel, et Gretale sobis see sari kohe lugema hakates. Kui Greta oli esimese raamatu läbi saanud, siis vaatasime ka esimese filmi kohe ära JA siis rõõmustasin ma veelgi rohkem, sest ma ei oleks kunagi osanud oodata, et MINA selle filmi nii suureks fänniks võiksin saada! Raamatut ei soovi ma endiselt läbi lugeda. Kahju et ma seda kinno aastaid tagasi vaatama ei läinud.

Kolm nädalat hiljem olid meil kõik 4 filmi nähtud (raamatuid on kolm , aga filme 4) ja Greta juba uut raamatusarja lugemas. Me oleme viimase aastaga nii palju telekat ja erinevaid häid ja vähem häid filme/sarju vaadanud, et vahelduse mõttes pakkusid mulle Näljamängu filmid just parajalt põnevust ja naudingut.

Järgmiseks tellisin ma Gretale raamatukogust teise väga kuulsa sarja 'Laburingijooksja' raamatud ('Maze Runner' James Dashner). Greta on esimese raamatu juba läbi lugenud ja kohe teist lõpetamas, seega on meil täna taas filmiõhtu. 

Labürindijooksja esimest filmi oleme me Petega tegelikult juba aastaid tagasi näinud ja meile üsna meeldis, kuigi kinno seda filmi spetsiaalselt vaatama poleks läinud. Kuna see sari on Näljamänguga üsna sarnase nii sisu, kui ülesehituse poolest, siis olen peaaegu kindel, et ka Gretale hakkab see film meeldima. Ma ise jään siiski vist Näljamängud fänniks, aga mine sa tea, ma pole ju veel kõiki Labürindijooksja filme näinud. 

KUUES NÄDAL KAUGÕPET

Viis nädalat kaugõpet on sellel aastal juba seljataha jäänud, teatmatu arv nädalaid veel ees. Jutud käivad, et märtsi alguses hakatakse lapsi tagasi kooli laskma, aga kuna esimesed kooliminejad on nagunii algkooli kõige nooremad ja/või algkooli viimase klassi lapsed ning seejärel kõik ülejäänud algkooli lapsed, siis Greta vanustel on veel pikk maa minna. Teiseastme kooli lastest on eesõigus kindlasti ka eksamiaastate õpilastel, mida Greta ei ole ja seega hea, kui meie laps mai alguseks või lõpukski tagasi kooli pääseb. 

Samas iga päev algab uute tumedate uudistega kas siis koroonaviiruse tüvede või vaksiinide nõrkkohtade kohta ja seega jätkame esialgu ühe päeva haaval edasi sammumist.

Mul tegelikult ei ole kaugõppe üle midagi kobiseda. Kool on kogu õppe väga hästi organiseerinud ja laps saab kõigega ise hakkama. Ma küll aeg-ajalt siiski kontrollin ta tööd enne ära saatmist üle, et kas pealkirjadele on jooned alla tõmmatud ja kirjutatud tööd rohelise pastakaga üle kontrollitud nagu nõutud, sest nende materjalide abiga peab Greta paari aasta pärast eksamiteks õppima hakkama ja parem siis juba kohe kord majas hoida. Kolme ainega juhtus kahjuks nii, et vihikud jäid lockdowni minnes õpetaja kätte ja nüüd on lapsed sunnitud kogu töö paberile kirjutama. Ma loodan, et meil õnnestub kõik need paberid ikka tuleviku tarbeks alles hoida.

Vahel vaatan ma ta Google Classroomi ka lihtsalt sellepärast, et näha mida huvitavat nad õpivad ja ka ise sellest materjalist kasu saada :) 

Sellelt pildilt on näha Greta kaugõppe tunniplaan. Tunnid on kõik samad ja samas järjekorras kui kooliskäies olid. Kollaste kastide sees olevad tunnid on otsetunnid ja halliga varjutatud kastides olevaid tunde kaugõppe ajal ei toimu. Tunniplaan on neil alati kahe nädala peale olnud ja on ka nüüd ning otsetunnid oma fikseeritud terveks kaugõppe ajaks. Teisipäeviti on tal ühe tunni ajal veel ka viiulitund ja sama päeva lõunatunni ajal, enne klassijuhataja tundi, viiuligrupi tund 30min. 

Õpilastele tuletatakse pidevalt meelde, et iga tunni jaoks peavad nad töötama mitte rohkem kui 45min ja kui see aeg saab täis, siis edasi enam tegema ei pea. Vahet ei ole kas jõudsid kõik valmis või mitte. Ülejäänud 10 minuti jooksul peavad nad oma töö üle lugema, parandused tegema ja siis tehtud tööst õpetajale pildi saatma. Pildi saatmise aega antakse tegelikult kuni järgmise päeva kella 9-ni, sest kõigil ei ole alati erinevatel põhjustel võimalik pilti kohe saata. 

Iseseiva töö puhul on vahel tööjuhised juba nii antud, et seal on välja toodud kui kaua mingi osa tööst peaks aega võtma. 

Kool saatis ka veel omakorda eraldi plaani, kus oli täpselt ära märgitud kuidas oma koolipäeva planeerida ja millal õppimise vahel jalgu sirutada ning ekraani eest korraks ära kõndida. 

Pärast paari esimest kaugõppenädalat saatis 5.klasside juhataja 5.klassi lastele eraldi video kus ta omakorda seletas õpilastele praegust kaugõppe olukorda ja kuidas sellega kõige paremini toime tulla. 

Kogu õudus selle kaugõppe juures on aga loomulikult see, et laps on KÕIK päevad hommikust õhtuni vaid ekraani ees. Arvutiekraanile lisaks on kodus ju ka veel mobiil pidevas kasutuses. 

Kuna hetkel on ka ainuke võimalus sõpradega koos olla/mängida/suhelda vaid läbi ekraani, siis kohe kui koolitunnid on läbi saanud hakatakse sõpradega arvutis mängima. Vahel ma käin Gretaga koos peale 'tunde' 30min õues jalutamas, aga see ei asenda kuidagi tavalisi koolipäevi, kui Greta iga päev vähemalt 8km päevas kõndis ja arvutiekraani alles õhtul kaheks tunniks lahti tegi ja sedagi mitte õhtutel kui tal trenn oli. Koolipäevadel ei tohi nad koolis ju ka telefoni üldse kasutada nii et võrreldes praegusega oli koolis käies ekraaniaeg ikkagi pea olematu.  

Kuigi minul ei ole koolile mingeid pretensioone esitada, siis koolist tulnud emaili põhjal tuleb välja, et nii mõnelgi vanemal jälle on ja et nii mõnigi vanem ei ole neid pretensioone just viisakalt koolile esitanud. Seda siis lausa sel tasandil, et kool oli sunnitud kõigile lastevanematele emaili saatma ja neile meelde tuletama mis kooli käitumisreeglid on ja et need kehtivad nii õpilaste, koolijuhtkonna kui ka lastevanemate kohta. 

Eks praegune situatsioon aja meid kõiki hulluks ja katseta me piire ning nagu teada, siis iga perekonna olukord ja võimalused on erinevad ja pole siis ka ime, kui mõnel vanemal hing täis saab. Samas ma arvan, et kõige suuremat muret ja pahameelt tunnevad need pered/vanemad kelle lapsed sel aastal eksameid peavad tegema ja kelle laste jaoks kogu maailm taaskord on segamini paisatud. Siinsed GCSE ja A-level eksamid on ju nii suure tähtsusega, et kui nendega 'mängima' hakata, siis võib see kergelt nii mõnegi õpilase tulevikuplaanidele vee peale tõmmata. 

Ja eks koolidel endil ole ju ka käed justkui kinni seotud, sest valitsuselt saadud ettekirjutised ja reeglid võivad muutuda vaat et üleöö ja seal on piir, kui palju koolid nii lühikese ajaga, või üldse sellises enneolematus olukorras, teha saavad. 

Samas nii vanemate, kui ka õpilaste, tagasisidet on alati hinnatud ja kool teeb alati lastevanematega koostööd. Ka nüüd saadeti nii meile kui ka õpilastele taas küsitlus kaugõppe kohta, et paremat ülevaadet saada ja asju parandada kus võimalik. Kodus õppides on ju koolil nagunii vähem võimu ja võimalust asju tööle panna viisil, mis kõigile ühtemoodi sobiks või mis üldse me kõigi jaoks kooli nii palju kui võimalik asendaks. 

Alate eelmisest nädalast on neil nüüd kord nädalas ka live kehalise tund. Lockdown algul anti neile ka kehalise tundideks erineviad ideid mida teha, aga need ei olnud kohustuslikud. Paistab et tunnid live tunnid on igati asjalikud, sest Gretal oli peale esimest tundi mitu päeva lihased valusad.  

Kunstitundides õpivad nad hetkel The Colour Wheel ja värvide segamist. 

Lastel paluti oma loovust kasutada ja koduste vahenditega värviring valmistada. Õpetaja oli tulemustest nii vaimustatud, et tegi tehtud töödest eraldi video, et kõigile õpilastele teiste tehtud töödest pilte näidata. Iga tööde juurde lisas ta ka oma kommentaarid. Tänu sellele videole õnnestus seega ka mul näha mida keegi teinud oli ja tõesti lapsed on ikka nii andekad. Näiteks ühel poisil oli kodus muutuva valgusega arvutiklaviatuur millele ta siis muutis kordamööda erinevat värvi ja tegi iga kord sellest pilti. Siis monteeris ta need pildid kokku väikeseks videoks nii, et need eraldi pildid moodustasid videos värviringi.

Lõpptulemus nägi välja selline

Kuigi paljud kasutasid värviringi tegemiskes ikka igasugu esemeid (näiteks komme, mänguasju, raamatuid, riideesemeid, niisama erinevaid erivärvi esemeid jne), siis üks õpilane tegi näiteks värviringi Minecraft abil.

Greta kasutas ära eelmisel päeval alla sadanud lumejäänused. Kuigi see töö oli mõeldud kaheks kunstitunniks, siis Greta oli sunnitud seda tegema ühe päevaga. Järgmisel nädala tunni ajal poleks tal olnud lund enam kuskilt võtta.

Ma olin kindel, et paljud õpilased teevad oma värviringi lumest, aga tuli välja, et Greta oli ainuke. Õpetaja rääkis Gretale (ja loomulikuls siis ka teistele) videos, et on olemas üks Briti skulptor ja fotograaf Andy Goldsworthy, kes on suuri lumepalle oma kunstis kasutanud. Ta on viinud need näiteks keset suve erinevatesse kohtadesse Londonis ja jätnud need sinna siis sulama ning samas seda protsessi filminud/pildistanud. Iga lumepalli sees on mingi 'üllatus' mis ilmsiks tuleb, kui pall on sulanud, või siis peaaegu sulanud. Ma otsisin Googelist kohe nendest lumepallidest pilte. Avastasin, et nendest lumepallidest on isegi eraldi kunstiraamat välja antud, aga lumepalli sees olevad üllatused näevad minu arvates küll natuke jubedad välja :)

Pilt siit

Eelmise nädala kustitunnis pidid õpilased valima välja ühe põhivärvi ja koguma kodust kokku nii palju seda värvi asju kui võimalik ning tegema siis sellest kollektsioonist pilti. Õpilastel oli vaba voli oma asju mis tahes kompositsioonis esitada kuigi õpetaja oli neile ka paar pilti näiteks andnud. 

Greta valis punase ja tegi sellise pildi. Õpetajale kirjutas, et talle väga meeldis see ülesanne, aga mitte nii palju hiljem asjade omale kohale tagasi panemine.

Minu päevad kahjuks siiski lumepalle värvides ei möödu vaid suurema osa ajast olen mina hõivatud lõputu koristamisega...

pesu pesemise ja triikimisega...

ja lõputute poes käimiste ja toiduvalmistamisega 

Vahepeal hakkas Josten ka oma toiduga streikima. Küll ei sobinud talle üks toit ja siis ka teine. Tahtis ainult kolmandat, aga ka seda mitte pikalt, sest siis eelistas ta uuesti hoopis esimest toitu ja nii edasi ja tagasi. Vat siis hakkas mul küll vaikselt katus pealt ära liikuma, sest vähe sellest, et ma siin nagunii mingi köögiori hommikust õhtuni olen, siis kassi toidustreigiks mul küll enam jõuvarusid järgi ei ole. Õnneks võttis Josten ikka mõistuse pähe ja leppis oma originaaltoiduga ja ma loodan et sellega on nüüd ka see streik lõppenud.

Kusjuures eile põrandaid imedes hakkas me tolmuimeja äkki natuke kärsa haisu välja ajama. Kuna seda on ka varem paaril korral juhtunud aga masin on alati peale korraks välja lülitamist uuesti ilusti töötama hakanud, siis ei teinud ma sellest ka sel korral suurt numbrit. Küll aga avastasin ma, et mu tolmuimejal on prügikogumis osale veel ka eraldi filtri osa olemas! Kui ma selle lahti tegin ja filtri peale trükitud teksti nägin, siis tuli välja, et filtrit peaks vähemalt KORRA 6 KUU jooksul pesema!!!!! 

Ma olen seda tolmuimejat 13 aastat kasutanud ilma et ma isegi filtri olemasolust teadlik oleks olnud :O :O

Loomulikult pesin ma siis filtri kohe kiiresti ära ja ma võin nüüd öelda, et mul on justkui tuliuus turbo imeja. Pean nüüd ettevaatlik olema, et ma koristades oma varvastest või Jostenist ilma ei jää :)

Õues on meil aga võimalik sellist pilti näha. Vahepeal oli juba 13 kraadi sooja ja täitsa mahe kevadilm

Kuigi nüüd saabus Torm Darcy kes tõi endaga kaasa jäise õhu ja lume ning täna hommikul olid me autod kerge lumega kaetud. UK teistes piirkondades on lund ikka palju rohkem ja sagedamini sel aastal olnud kui meie kandis, aga ka meie on nüüd karistatud nädalaks väikeste miinuskraadidega. Meil küll sellest suurt vahet ei ole, sest nagunii istume ju kodus. 

KAKS LIIGUTAVAT VIDEOT

Panen siia asjahuvilistele vaatamiseks kaks väga liigutavat videot Sir Tom Moore-ist. 

Esimene video on lühikokkuvõte Sir Tom Moore-ist ja kuidas ta nii järsku kuulsaks sai.

Teine video on pikem ja annab veelgi paremini edasi selle põhjuse MIKS Sir Tom Moore nii nii paljudele inimestele üle maailma hinge läks. Videos räägib ka see väikene poiss keda ma oma eelmise postituse kommentaarides mainisin ja kes Tom Moore-ist inspireeritult hakkas oma proteesjalgu kasutama. Selgituseks siia, et poiss jäi oma jalgadest ilma läbi oma vanemate füüsilise kuritarvitamise. Kui ta beebina oma kasuvanemate juurde elama läks, siis olid ta jalad nii halvas seisukorras et need tuli ära amputeerida. Videos ongi ta koos oma kasuvanematega kes, kui ma ei eksi, ta lapsendasid.

Eriti meeldib mulle selle video lõpus mida mu lemmik naine Joanna Lumley Tom-i ja väikese poisi kohta ütleb. See annab hea ülevaate brittide iseloomu ja väärtuste kohta.

    

Pilt siit

Täna õhtul kell 18.00 plaksutas rahvas Sir Tom Moore auks. Siin mõned pildid BBC News lehelt

Haigla kus Tom suri