Tänaseks oleme juba 5 päeva Eestis olnud. Esimesed 4 möödusid meil siin väga nutuselt (vihmale lisaks). Greta lemmik kass (vanaema oma) oli vanadusest haigeks jäänud, või siis lihtsalt juba väga vana (18 aastat) ilma haiguseta. Ei söönud enam korralikult, liikus vähe ja hingas raskelt. Ühesõnaga poolel teel taevariiki.
Gretale valmistas see loomulikult meeletult kurbust. Tema ainuke kass keda ta juba beebist peale teab ja kellega alati Eestisse tulles mängib. Teise päeva õhtuks oli laps kurbusest murtud mida oli ka ta käitumises näha. Õnneks mul jätkus arusaama ja kannatust, et tal aidata selle kurbusega hakkama saada. Kolmanda päeva hommikuks oli kassike Matilda juba loomaarstile viidud ja meie palvel inglite juurde saadetud.
Kord kui kassi enam vaatepildil ei olnud, leppis Greta olukorraga uskumatult ruttu ja ta tähelepanu oli juba täielikult mu venna pojale pööratud. Loomulikult oli tal Motikust kahju ja ta endiselt igatseb teda taga, aga vähemalt ei ole enam ta elu mustades toonides.
Samas kui laps leinas kassi, valutasin mina pead ja seda juba 5ndat päeva järjest. Ma isegi käisin vahepeal apteekis vererõhku mõõtma laskmas, sest mul ei ole enne nii pikka ja nii imeliku peavalu olnud. Mõtlesin, et võib olla on mul vererõhk kõrge, kuigi mul ei ole mitte kunagi vererõhuga mingit probleemi olnud. Ja ei olnudki. Ma pärast ise googli abiga diagnoosisin endale pingepeavalu. Ära ei läinud sellepärast, et nurofen (valuvaigisti mida tavaliselt võtan) ei toiminud enam üldse. Peapingest sain lahti kohe kui võtsin vahelduseks ühe paracetamoli tableti. Täna on esimene päev kui ma end taas inimese moodi tunnen :)Vihma küll sajab ja ilm on endiselt s--t ning 'tänu' sellele suutsin täna Rocca Al Mare keskuses paarsada eurot ära kulutada :I Süüdistan selles ka Montonit, et nad mulle nii sobilike riideid alati valmistada oskavad. Lohutan end sellega, et paarsada eurot naeltes on tegelikult vaid 140, vähem ikka kui 200 :)
Tegelikult ühel mu peavalu päeval õnnestus meil siiski ka üks tiir mere äärde teha ja mustikaid korjamas käia.
Greta jaoks oli see üht pidi taas üsna pingeline, sest tema ei tahtnud, et SÄRTSUKAD tema peale tuleks ja teda hammustaks (särtsukad=sääsed Greta keeles). Sellepärast siis ka nii paksult riietesse pakitud. Paar särtsukat oli suutnud teda juba eelmisel päeva hammustada nii kõvasti, et me pidime hiljem apteekist Zyrtec siirupit ostma minema, et sügelust leevendada.
Aga rannas oli mõnus. Päiksevõtu ilma ei olnud, aga niisama liival lebamiseks ja losside ehitamiseks kõlbas täiega.
Greta ei suutnud muidugi end kuidagi veest eemal hoida. Algul läks vaid varbaotsaga vette, siis mõne aja pärast kooris juba püksid ära, siis pluusid ja varsti oligi vees nagu vaal. Päris suureks supluseks siiski julgust ei jätkunud, aga kui me sinna kauemaks oleks jäänud, siis oleks kindlasti ka pea vee alla saanud.
Eile käisime aga kinos 'Supilinna Salaseltsi' vaatama. Mulle väga meeldis. Gretale ka, aga hetkel huvitab Gretat kõige rohkem vaid mu väikene vennapoeg :)
Vähemalt oleme esimese nädalaga paar MUST DO linnukest kirja saanud.
Eestis oleme 27 juulist kuni 17 augustini.