VÄIKE KOKATÄDI JA MUUD JUTUD

Gretast on tasapisi üsna asjalik kokk sirgunud. Eks ta on juba mõned aastad võimeline olnud endale ise hommikusööki vajadusel võtma ja kerget lõunat valmistama (enamalt siis pastat) ning vahel ka küpsiseid küpsetama, aga nüüd on tema kulinaarsed oskused astme võrra edasi arenenud.

Arvatavasti andsid arengule omapoolse tõuke ka kooli eelmise õppeveerandi kokandustunnid. Köögiuks löödi aga täielikult lahti ja potid-pannid võeti kasutusse natuke aega peale seda, kui nad koolis 'chicken stir fry-d' tegid. Ta on küll ka varem alati igasugu juurikaid ja salateid söönud, aga nüüd ei puudu ühegi ta isetehtud pastasöögi juurest woki juur/köögiviljad. 

Näiteks ühel nädalalõpul tegi ta endale sellise lõunasöögi

ja samal ajal ka mulle sellise hilise hommikusöögi, mille ta mulle voodisse tõi

Kui ma õigesti mäletan, siis käis ta hommikul vara jalgpallivõistlustel ja kui nad Petega koju jõudsid peale 11-st, siis mina alles vedelesin voodis ning nautisin rahu ja vaikust. Ma tavaliselt sööngi hommikusööki alles peale 10, või isegi veelgi hiljem.

Igal juhul olin ma oma hilise hommikusöögi/varajase lõunasöögi üle väga õnnelik ja see oli väga maitsev. 

Mõni aeg hiljem valmistas ta endale ja Petele õhtusöögiks lasanjet (küll mõningase minupoolse abiga, sest me tavaliselt kodus lasanjet ei tee ega söö). Tulemus oli olnud nii maitsev, et isegi Pete soovis seda meie, õigemini siis nende, menüü nimiekirja lisada. 

Siis valmistas ta meile ühel teisel õhtul õhtusöögiks krõbedat küüslaugu kana. Retsepti võttis ta Jamie Oliveri '5 Ingredients' kokaraamatust.

See raamat ongi ta põhiliseks kokkamise ideedeallikaks olnud, sest tegu on retseptidega, mis nõuavad vaid viit koostisosa ja seega on neid kerge järgida ning valmistada.

Selle toidu valmistas ta otsast lõpuni täielikult iseseisvalt. Ma isegi ei olnud samal ajal köögis. 

Kuna retseptis kasutatakse leiba, siis mina seda toitu süüa ei saanud, aga olin sellega juba eelnevalt arvestanud ja plaanisin hiljem endale ise ühe kanafilee pruunistada. Suur oli aga mu üllatus, kui Greta ka minule söögi ette serveeris. Ta oli juba ise selle peale tulnud, et mulle eraldi kana valmistada ning ettenägelikult taipas selle jaoks ka eraldi panni kasutada, et leivapurud minu kana külge ei satuks. 

Greta kasutas retsepti pigem kana valmistamise jaoks, rukola asemel tegi taas stir fry-d.

Ühel teisel nädalalõpul leidsin ma ta lõunajala taas köögist kokkamast. Kui ma ta taldrikut nägin, siis läks mul endal ka kõht kohe tühjaks. Ta söök nägi nii hea välja.

 

Hiljem lisas ta taldrikule veel ka tuunikala ja riivitud juustu

Nüüd käibki Greta tihti välja sooviga meile kõigile midagi õhtusöögiks valmistada. Mul muidugi ei ole mitte midagi selle vastu ja suurema hea meelega annan kokkamisetöö kellegi teisele üle, aga kahjuks ei ole meil alati selliseks äkksooviks kas siis aega või toiduaineid koheselt võtta. Asi vajad natuke rohkem ette planeerimist ja me tegeleme sellega. Praegu ongi juba lasanje valmistamiseks vajalikud koostisoasad kappi valmis ostetud ja lasanje järgmise nädalase menüüsse plaanitud. 

Kokkamisele lisaks on Gretal ka suur huvi joonistamise vastu taas tärganud. Kui ta väiksem oli, siis ta joonistas koguaeg, aga mingil ajal kadus joonistamise huvi, minu suureks kurvastuseks, peaaegu täielikult ära. 

Ma ei teagi täpselt mis siis nüüd äkki muutus, et joonistamine jälle päevakorda tõusis, aga kahtlustan, et oma osa sellel on anime filmide vaatamisel. Mul on tunne, et anime filmid on juskui mingi osa teatud eas tüdrukute (võib olla ka poiste) arengust. Tänu Netflixile on filmid nüüd ka nii hästi kättesaadavad, et Greta vaatab neid igal vabal hetkel. Õnneks meiega koos vaatab ta ikka ka teisi saateid või filme anime filmidele lisaks. 

Samuti on linna minnes nüüd ka kunstipoed või raamatupoodide kunstiosakonnad ta sihtkohtadeks saanud ja ta on endale juba mitu joonistusvahendite komplekti, erinevaid pabereid ja muid joonistusvahendeid oma taskuraha eest soetanud. Ta vaatab ka joonistamise teemalisi Youtube videosid ja harib end nende abil milliseid kunstitarbeid üldse olemas on, mis nendega teha saab ja mida ta endale soetada soovib. 

Need alumised joonistused on täielikul anime filmidest mõjutatud

Õnneks kuulub Greta hobide hulka endiselt ikka veel ka jalgpall. Koroonapiirangute tõttu on nad saanud sel hooajal küll palju vähem trennis käia ja võistlustel osaleda kui tavaliselt, aga parem nii kui üldse mitte. Kui tavaliselt kestab Inglismaal jalgpallihooaeg septembrist märtsini (või võib-olla ka aprillini, ma täpselt ei tea), siis sel aastal pikendati hooaega kuni maini, sest aasta alguses oli meil 3 kuud lockdown ja keegi ei saanud trennis käia. 

Kõigile lockdownindele ja piirangutele vaatamata õnnestus Greta  jalgpallivõistkonnal siiski sel hooajal osaleda 14 mängus. 

Võita nendest 11 ja viiki mängida 3, kaotusi 0. 

Kokku lõi Greta võistkond nende mängude käigus 62 väravat. Samas kui nende väravasse löödi kokku vaid 11 palli.

Kusjuures kolm mängu mängisid nad ühe astme võrra kõrgema liiga võistkondade vastu ja said suurepäraselt hakkama. Kahel korral mängisid viiki ja kolmandal korral võitsid.  

Kõrgema liiga võistkonnas oli olnud küll head mängijad ja paar väga head mängijat, aga Greta võistkond on tugev sellepoolest, et nende võistkonna kõik liikmed teevad suurepärast koostööd. 

Eelmisel pühapäeval oli neil hooaja viimane mäng mille Greta võistkond võitis 4-2. Pete rääkis mulle, sest tema käib Gretaga võistlustel kaasas, ja ma lugesin ka hiljem Greta võistkonna WhatsApp grupist, et mäng oli väga pingeline olnud. Tegu oli taas astme võrra kõrgema liiga vastastega olnud ja üsna suur osa mängust oli toimunud Greta värava juures. Greta oli kaitsnud nii palju väravaid ja teinud seda täieliku profina, et treener nimetas teda ümber 'Yellow Brick Wall'-iks (kollane kivisein) ning kõik võistkonna liikmed kummardasid ta ees pärast mängu, laskudes ta ette põlvili. 

Kollase kiviseina nime sai ta sellepärast, et tavaliselt kannab ta võistlustel väravavahina kollast pluusi ja kivisein siis sellepärast, et temast ei läinud pallid läbi :)

Nendel piltidel on Gretal küll seljas lilla väravavahipluus, sest selle mängu ajal oli vastasvõistkonnal kollane vorm seljas ja seega ei saanud Greta kollast pluusi kanda. Greta võistkonnal on sinine ja punane vorm (Gretal kollane ja lilla väravavahina) ja võistluste ajal kantakse seda vormi, mis vastasvõistkonnaga sama värvi ei ole. Võistluste organiseerimise käigus pannakse ka vormiriietuse värv kirja. Seletan seda siin neile, kes jalgpallist suurt midagi ei tea :)

Mängu lõpus sai Greta endale 'Girl of the Game' karika. See on liikuv karikas ja ta peab selle mingi aeg hiljem treenerile tagasi andma. 

Paparazzide eest põgenemas

Koolis trennis mängib ta hetkel 'rounders'-it. See on natuke pesapalli moodi mäng ainult et lühemate kurikatega. Seda mängu mängiti Inglismaal juba Tuudorite ajal ja tänapäeval on see väga levinud sordiala Briti koolilaste seas, eriti tüdrukute. 

Sügisveerandil käis ta aga koolis sulgpallitrennis. Need trennid ongi neil koolis hooajalised. 

Kokkamisele, joonistamisele ja spordile lisaks jätkab Greta edukalt ka muusikaga tegelemist. 

Praegu harjutab ta innukalt 4.astme viiulieksamiks mis toimub juuni keskel. Viiulitundidele lisaks mängib ta viiulit ka teisipäeviti lõunavahetunni ajal kooli viiuliasamblis ja neljapäeval peale tunde kooli orkestris. Loodetavasti algab järgmine kooliaasta septembrist juba ilma koroonapiiranguteta ning siis saab kool ka kooriga taasalustada. Greta hakkab siis kindlasit ka kooris laulma, kui se just mõne teise trenni või ringiga samale ajale ei lange. Õnneks proovib kool siiski asju nii organiseerida, et erinevad trennid ja klubid üksteist ei kataks. 

Klaverimänguga jättis Greta aga kahjuks eelmine kuu hüvasti.

Talle kohe kuidagi ei sobinud need Zoomi klaveritunnid ja ta armastus klaverimängu vastu hakkas vaikselt kustuma. Kui kogu koroona jama pihta hakkas ja tunnid Zoomi üle läksid, siis me otsustasime klaverimängus väikese pausi teha. Me ju ei teadnud siis veel, et kogu see koroonapandeemia nii meeletult pikaks venib. Uuest kooliaastast hakkas Greta uuesti klaveritundidega pihta ja oli Ok nendega, aga pikapeale muutusid need Zoom tunnid tema jaoks tüütuks ja ta hakkas neid vihkama. Kui aus olla, siis ei meeldinud ka meile need Zoomi tunnid ja see pidev laupäevahommikune telefoni sättimine tunniks ning seega tunneme nüüd ka Petega justkui mingit ahelast vabanemise tunnet.

Kuna Greta oli aga klaverit juba nii mitu aastat mänginud ja polnud selle ajaga veel ühtegi korraliku eksamit jõudnud teha (koroona tuli ka vahele), siis me leppisime temaga kokku, et kohe kui ta on 2-astme eksami ära teinud võib ta klaveritundidega lõpparve teha. Kuna me oleme ta tundide peale aastatega nii palju raha kulutanud, siis tahtsime, et ta vähemalt nende aastate eest ka mingi tasemetunnistuse kätte saab, et siis hiljem soovi korral oleks kust jätkata. Gretale ju tegelikult meeldib väga klaverit mängida, nii et me üldse ei imestaks, kui ta kunagi hiljem uuesti klaveri juurde tagasi pöördub. 

Kuna Greta nagunii oli juba eksamilugudeks harjutanud ja kuna tänu koroonale sai ta oma eksamilood ise kodus eksami jaoks filmida ega ei pidanud kuskile eksamile minema, siis oli ta nõus siiski lõpuks selle eksami ära tegema.

Algul tundus, et kodus eksamilugude filmimine on palju kergem kui füüsiliselt eksamil käia, sest seda videot võid sa enne nii mitu korda filmida kui tulemusega rahul oled, aga tegelikult osutus see üsna keeruliseks. Greta pidi eksami jaoks mängima kolm lugu, 4 heliredelit, ja vist üks või kaks harjutust. Kõik need osad pidid videol olema ühe korraga filmitud. 

Greta puhul oli aga nii, et me tegime ühe proovivideo õpetajale lihtsalt algul vaatamiseks ja plaan oli hiljem eksami jaoks uus video teha. Kui me järgmisel korral hakkasime filmima, siis mängis Greta eksami tehnilise osa ilusti ära ja kaks järgmist lugu ka, aga siis tuli mäluauk ja tal läks viimane lugu nässu. Egas midagi, alustas uuesti aga siis tuli juba heliredelite juures viga sisse. Proovisime veel paar korda, aga asi läks iga korraga vaid hullemaks. Kuna meil oli video esitluse lõpukuupäevani veel mitu nädalat aega, siis jätsime asja sinna paika ja plaanisime järgmisel päeval uuesti filmida. 

Lõpuks tegime veel mitu uut katsetust, aga iga uue katsetusega muutus kogu protsess Greta jaoks üha enam ja enam stressirohkeks ja lõpuks enam ei tulnud ükski lugu hästi välja ning me olime juba kõik kogu sellest filmimisest meeletult tüdinenud. Lõpuks otsustasimegi selle kõige esimese video eksami komisjonile ära saata ja probleem lahendatud. Lõppude lõpuks ei ole sellel ju mitte mingit vahet mis tulemuse ta saab, sest see tulemus ei lähe hiljem kellegile korda ka siis, kui ta peaks hiljem klaverimänguga jätkama. Seda me teadsime, et eksamist pääseb ta kindlasti läbi. 

Maksime eksamirahad ära ja saatsime video eksamikomisjonile ning sellega unustasime ka kogu klaveri teema täitsa ära. 

Pärast tuli välja, et Greta oli oma eksami eest väga kõrge tulemuse saanud (merit). Tal jäi vaid 3 punkti distinction tulemusest puudu ja läbis seega eksami kiitusega. Ma ei tea kuidas distinction sõna tõlkida- otsetõlge oleks esiletõstmine, teistest eristamine või midagi sellist.

Oma võimete poolest ja ajaliselt oleks Greta küll võinud kõigi nende aastate jooksul juba vabalt ka 3. astme eksamiks õppida ja selle ära teha, aga mitmel eri põhjusel läks klaveritundide juures nii palju aega kasutult raisku ning lõpptulemuseks vaid 2 aste. Samas vahet ei ole, sest viiulimängu armastab Greta endiselt väga ning võimalik, et uuest kooliaastast hakkab ta koolis hoopis eralaulutundides käima. 

Üleeile tuli me laps aga koolist selliste kingadega koju. Ok, silmi küll kingade peal päriselt ei olnud, aga kingasuu oli just sedasi laialt lahti.

Lähemalt uurides tundus, et natuke liimi parandaks kinga ilusti ära ja ma pääsen Gretale uue kingapaari ostmisest paar kuud enne kooli lõppu.

Kahjuks ei olnud meil kodus spets kingaliimi ega ka superliimi, aga Petel oli mingi muu väga tugev liim 'No more nails' millega saab ka riiuleid seina külge vajadusel liimida. Pete liimis kinganina kinni ja probleem tundus lahendatud olevat.

Järgmise päeva hommikul läksid Pete ja Greta koos kooli ning 20 minutit hiljem helistab mulle Pete ning saadab selle üleval oleva kinga pildi. 

(Pete jalutab temaga igal hommikul pool maad koolini kuna ta käib nagunii igal hommikul enne tööpäeva algust õues jalutamas ja miks mitte siis osa sellest jalutuskäigust Gretaga koos teha)

Tuli välja, et see liim ei olnud isegi mitte korralikult ära kuivanud ja peale seda, kui Greta oli saanud natuke aega kõndida, hakkas kingasuust valget liimi välja nirisema. Pete oli täiesti paanikas, et kuidas Greta nüüd sellise kingaga kooli saab minna, aga Gretat ei häirinud üldse ei katkine king, ega ka kinganinast voolav valge 'tatt'. Läks teine reipalt kooli nagu poleks midagi juhtunud.

Kui Pete jalutuskäigult tagasi koju tuli helistas ta siiski kooli ja rääkis neile Greta kingaloo ära ning küsis kas Greta tohiks täna koolis botaseid kanda ning kas nad saaks selle sõnumi Gretale edasi toimetada. Selline katkine king ei näe mitte ainult jube välja, vaid sellega kõndides või kergelt ka kukkuda ning kuna Gretal juhtus just sel päeval ka kehalise tund olema, siis olid tal koolis botased kaasas. Kooli kontorist öeldi Petele, et loomulikult tohib sellisel juhul koolis spordijalatseid kanda ja et nad annavad Gretale teate edasi.

Greta pärast rääkis, et emakeele õpetaja oligi talle tunni alguses väikese sedeli andnud, kus oli kirjas, et Greta tohib koolis täna botaseid kanda ja seda sedelit sai ta siis ka teistele õpetajatele näidata kui nad küsisid, miks Gretal koolivormi kingi jalas ei ole. 

Õnneks oli, et ma juhtusin eelmisel päeval Greta kinga all ta kinganumbrit märkama, sest mul poleks muidu õrna aimugi olnud mis suuruses kingad ma talle imekiirusel tellima oleks pidanud. Vedas ka sellega, et Marks ja Spenceris oli just seda sama kinga JUST vaid veel Greta suuruses ja jalalaiuses saada ning et neil oli seda numbrit vaid ainult üks paar veel järgi. Maksin järgmise päeva kojutoimetamise eest ekstra £5 peale ning tellisin kingad ruttu ära. Täna pidi Greta küll veel botastega hommikul kooli minema, aga vähemalt on tal nüüd uued terved kingad olemas.

Vot sellised lood.

Panen postituse lõpetuseks veel ühe ilusa rohelise pildi. Tegu on meie hea tuttava vanaproua Jenny tagaaiaga. Kevad on mu lemmik aastaaeg Inglismaal. Kogu loodus on nii meeletult ilus ja värviline. Vaadake kasvõi sellelt pildilt, kui palju erinevaid rohelisi toone on igal pool näha. 

KAS TÕESTI OLEME JÕUDMAS TUNNELI LÕPPU?

Homme, 17.mail, saame me Inglismaal lõpuks 'peaaegu' vabaks. Oleme siin viimased 14 kuud väga karmide reeglite ja piirangutega elanud ning püüdnud end nii vaimselt kui füüsiliselt elus hoida ja nüüd lõpuks siis paistab, et hakkame oma kannatustega tunneli lõppu jõudma. 

Saame nüüd lõpuks:

• Meile kalleid INIMESI KALLISTADA!!!
• Sugulaste, sõprade ja tuttavate koju külla minna ning ka endale külalisi koju TUPPA kutsuda (piiranguks jääb, et korraga 6 inimest või kaks leibkonda)
• Võime ise ööseks külla jääda või enda juurde inimesi ööseks kutsuda
• Pubid, restoranid, hotellid/B&B, spordiklubid, trennid, laste mängugrupid ja mängutoad jne saavad LÕPUKS taas uksed avada ja ka siseruumidesse inimesi lubada
• Kinno, TEATRISSE (mis on kõik 14 kuud kinni olnud), muuseumitesse, jne minna

Ka õues võib alates homsest kuni 30 inimest korraga kokku saada. See 30 on küll mõeldud niisama sõpradega kokku saamise kohta, sest kui teatrisse või kontserdile või spordiüritusele minna, siis lubatud number on palju suurm. Suurematele üritustele minnes on sul vaja ette näidata negatiivne testitulemus ja inimesed on siseruumides hajutatud ning kannavad maski. 

Samas on meil aga ka juba eksperimendi eesmärgil läbi viidud selliseid massüritusi kus inimesed ei ole pidanud maske kandma ega distantsi hoidma. Üheks selliseks ürituseks oli näiteks alles hiljuti toimunud Brit Awards 2021, kus pealtvaatajateks oli kutsutud 4000 meditsiinitöötajat ja (tänutäheks nende raske töö eest koroona pandeemia ajal) ja kus esinejateks olid erinevad pop muusikud. Kõik osavõtjad pidid end enne ja pärast üritust testima. Me vaatasime seda üritust telekast ja NII tore oli üle pika aja taas näha killukest normaalsust ja me täiega nautisime.

Samalaadsed eksperimendiüritused viidi läbi ka Liverpool-i ööklubis, kus korraga said koos pidutseda kolmel erineval ööl rohkem kui 3000 inimest ning eile toimunud FA Cup jalgpallivõistlus Chelsea ja Leicester City vahel, kus pealtvaatajateks oli korraga üle 21 000 inimese!!! 

See oli koroonaaja suurima pealtvaatajate numbriga üritus. 

Pildid siit

Alates homsest ei pea ka enam teiseastme koolide õpilased (alates 5.klassist) koolis maski kandma (nooremad lapsed ei ole kunagi pidanud). Greta kool on otsustanud, et koridorides ja söögisaalis ringi liikudes jääb siiski veel maskikandmise nõue jõusse, aga tunnis enam ei pea. Õnneks liiguvad õpilased koridorides väga lühikest aega, tavaliselt vaid kas õue minnes ja sealt tulles või ühest tunnist teise kiiresti kõndides ja seega see on tühine asi terve päevase maskikandmise kõrval.

Samuti jääb ka ülejäänud rahvale praegu veel siseruumides viibides! maskikandmise nõue jõusse, aga kui kõik plaanipäraselt läheb ja India tüvi massilisel möllama ei hakka, siis alates 21 juunist LÕPPEVAD INGLISMAAL KÕIK PIIRANGUD!!   

Me rikume täna natuke seadust ja lähme paar tundi varem, kui reeglid lubavad, sõprade juude pizzat sööma. 

Gretal algab ülejärgmisest reedest nädalane koolivaheaeg ja LÕPUKS saavad talle uue kooli sõbrannad külla tulla ja üks ka ööseks jääda. 

Kõige suurem heameel on meil aga selle üle, et lõpuks saame me Pete vanemaid kallistada. Nad on küll endiselt väga ettevaatlikud ja eelistavad külla tulemisele väljas kokku saada ja seega me lähemegi nendega koos järgmisel pühapäeval ühte mõisat külastama. Me ei ole isegi mitte nende käest  saanud kinni hoida või neid õlale patsutada, kallistamisest rääkimata, viimased 14 kuud, nii et eeldan, et see kohtumine saab üsna emotsionaalne olema. Samas meil vähemalt on olnud võimalus neid viimase 14 kuu jooksul ikka kaugusest paaril korral näha võrreldes nendega inimestega, kel pole olnud võimalik kogu selle aja jooksul kordagi kokku saada. Mõned vanavanemad pole isegi veel saanud oma uusi lapselapi näha, veel vähem süles hoida. Ka väikeste laste jaoks on 14 kuud ikka väga pikk aeg ilma vanavanemaid nägemata või neid kallistamata, eriti kui varem on nende vaheline kontakt väga tihe olnud. 

Koroonanumbrite kaart selle aasta jaanuarist kuni maini. Mida tumedam värv seda suurem koroonanumbrite arv üle riigi. 

Ah, hetkel tundub mulle isegi liiklusummikus istumine kui kingitus :)

Kahjuks on meil õues mai kohta väga jahedad ilmad, aga loodus näeb endiselt imeline ja värviline välja. Kõik on nii lokkavalt roheline ja lõhnav. Viljapuud on õitsemise juba mõned nädalad tagasi meie kandis lõpetanud, aga nüüd õitsevad sirelid ja kastanid.  

Sireli või kastanipuu pilte mul hetkel siia panna ei ole, aga ega need sinakaslillad põõsad ka halvemad pole :)

41 PÄEVA VANAD LILLED

1. aprillil saatis me üks naaber mulle taas karbi lilli. Eelmisel korral nägid lilled välja sellised. Sel korral olid karbis ka tulbid...

...aga mitte lihtsalt tulbid, vaid tulbid koos sibulatega. Need sibulad sai varre küljest ära lõigata ja aeda istutada.

4 päeva hiljem

Kuuaega hiljem, 4.mail, oli sellest kimbust veel nelgid järgi.

Ja täna, 11. mail, on viimased kaks roosat õit ikka veel elus. Üsna uskumatu et ühest lillekimbust nii pikaks ajaks silmarõõmu jätkub. Praeguseks kokku juba 41 päeva! 

Kui nüüd veel ka aeda istutatud tulbisibulaid arvesse võtta, siis jätkub seda lillekimpu isegi veel järgmisse aastasse. 

5.KLASSI ARENGUVESTLUS JA TUNNISTUS

Järjekordne koolipostitus. Teid hakkab kindlasti juba see teema ära tüütama, aga ma luban, et mul ei ole plaan iga aasta igast koolist tulnud kirjast, tunnistusest, arenguvestlusest või ainest kirjutada, aga kuna praegu on ka meie jaoks kooli juures nii palju uusi asju, siis panen need siia siiski ka teile lugemiseks kirja.

Kõigepealt näitan ma teile kirja mille Greta sai tegelikult juba jõuluvaheajal, ehk siis peale seda, kui nad olid jõudnud koolis peaaegu kolm kuud käia ja kätte saanud esimesed tunnistused (kirjutasin tunnistusest selles postituses). Gretale oli see täielikuks üllatuseks. Kui ta nägi, et koolist tulnud kiri oli talle, siis ta eeldas, et need on lihtsalt juhendid ja tutvustus mis koolis peale jõuluvaheaega seoses koroonaga hakkab toimuma. Suur oli aga ta üllatus, kui kirja sisu täiesti teiseteemaliseks osutus.

Ma olin ise samal ajal toidupoes kui Greta kirja sai ja ma ise ta reaksiooni ei näinud, küll aga kuulsin kui elevil Greta oli, kui ta mulle helistas ja kirjast pildi saatis ning kuidas Pete mulle seda hetke hiljem kirjeldas.

Kirja sisu oli järgmine (ma teen kiire toor tõlke):

Kallis Greta,

Ma kirjutan sulle, et sind õnnitleda suurepärase koolitunnistuse puhul. Kirjutan sulle spetsiaalselt selletõttu, et su 'üldine suhtumine õppimisse' tulemus oli 85%. Minu arvates on see täiesti fantastiline - hästi tehtud! See tähendab, et selle tulemusega kuulud sa 80 parima õpilase hulka kõikide 5.klasside õpilaste seast. (Neil on koolis kokku seitse paralleelklassi).

See, et sa oled uues koolis nii varajases staadiumis juba nii positiivse tunnistuse saanud, näitab seda, et sa oled siin oma koolielu fantastiliselt alustanud. Algkoolist teiseastmekooli üleminek ei ole lihtne, eriti veel sellisel aastal nagu seda on olnud aasta 2020, aga sellele vaatamata oled sa viimase paari kuu jooksul üles näidanud tõelist vastupidavust ja keskendumist ning see on selgelt su õpetajatele muljet avaldanud.

Ma kohtusin hiljuti härra B-ga (kooli direktor) ja jagasin ka temaga su nime, nii et ka tema on teadlik su saavutustest.

Mu põhiline nõuanne sulle on - JÄTKA SAMAS VAIMUS! Keegi pole veel oma pingutusi kahetsenud. Minu jaoks on see selge, et kui sa jätkad töötamist samas vaimus kui siiani, siis sa saad olema edukas. 

Veel kord 'Well done' ja ole uhke oma saavutuste üle - mina igal juhul olen. 

Siiralt sinu 

Mr C

(5.klasside juht)

PS. Vaata et sa paned selle kirja külmutuskapi uksele ning näitad seda kõigile su pereliikmetele ja sõpradele jõulupühade ajal. 

Gretale andis selline kiri ikka kohe väga suure 'boost' ja ta tundis, et teda märgatakse ja et tema käekäigu vastu tuntakse huvi. See omakorda andis talle tahet koolitöösse ja kooliellu veelgi rohkem panustada ja õppimist tõsiselt võtta. 

Ütlen siin kohe ka ära, et selliste kirjade saatmine õpilastel ei ole omane vaid Greta koolile, vaid see on üsna levinud komme paljude siinsete teiseastme koolide seas.

Nüüd väike seletus kuidas seekordset tunnistust 'lugeda' ja sellest aru saada.

Mäletate kui ma kirjutasin ühes mu postituses sellest, kuidas Inglismaal tehakse kõikidele lastele, kes teiseastme kooliga alustavad, spetsiaalsed testid mis aitavad välja selgitada (algkoolist kaasa tulnud akadeemiliste andmete, algkooli õpetajaga vestluste, uute õpetajate hinnangute ja uutes koolitundides tehtud testide ja hinnangutele lisaks) mis on iga õpilase alguspunkt igas aines ja mille järgi hakatakse põhikoolis edasist arengut hindama?

Kui eelmisel tunnistusel, sügisel, neid alguspunkte veel tunnistusel kirjas ei olnud, siis nüüd olid.

Alguspunktid/algpositsioonid jagunevad nelja tasemegruppi:

• Edasijõudnud 
• Oodatud/ettenähtud tase
• Arenev
• Algtase 

Sügisveerandi tunnistusest kirjutasin ma selles postituses. 

Üheks erinevuseks ongi see, et nüüd on tunnistusel näha ka õpilase alguspunkt igas aines, mis oskuseid ja teadmisi igas aines on hinnatud ning milline on õpilase areng olnud. 

Nagu ka eelmisel tunnistusel, siis ka sel korral on välja pandud hinnangud õpilase pingutuste, osavõtu ja käitumise kohta, aga sel korral puudub kodutöödele hinnangu andmine, sest suurema osa ajast olid õpilased sel veerandil distantsõppel ja kodutöid ei antud. Samal põhjusel ei ole seekord tunnistusel ka välja toodud hinnangut koolivormi kandmise, ajast kinnipidamise ja laiema panuse kohta kooliellu. Selle asemel on hinnatud hoopis distantsõppest osavõttu.

Kui Greta allolevat tunnistust vaadata, siis on iga aine juures näha mis on Greta alguspunkt selles aines ja kohe selle kõrval need oskused mida selles aines on hinnatud. Kui tulemuseks on Expected- oodatud, siis see tähendab, et Greta on saavutanud oodatud tulemused/areng. 

Kui kirjas on Better than Expected, siis see tähendab et Greta on sooritanud ootuspäraselt kõrgemad tulemused ning kui Less than Expected/Below Expected, siis oodatust madalamad. Hindamisel kasutatakse ka Significantly Below Expected, ehk siis märgatavalt madalam edasiminek. 

Igat tulemust peab vaatama alguspunktist lähtudes, ehk siis kui su alguspunkt selles aines on oodatust kõrgem ja tunnistusel on sellel veerandil tulemuseks oodatust madalam, siis see ei tähenda, et sa selles aines madalate tulemustega oled, vaid lihtsalt seda, et sa oled võimeline rohkemaks.

Iga aine juures võivad need tulemused iga kooliaasta jooksul muutuda. 

Ma olin meeldivalt üllatunud, kui nägin, et Greta alguspunktid emakeeles, geograafias, prantsuse keeles, ajaloos, filosoofia-eetika ja usuõpetuses on kõrgemad kui ette nähtud. Kuna meiega ei ole kunagi ühegi arengutesti tulemusi jagatud, siis meil ei olnud õrna aimugi mis tasemel Greta mingite skaalade järgi on. Ok, me muidugi seda teadsime, et tal läks algkoolis väga hästi ja tulemused olid väga head, aga me otseselt ju ise ei tea millised on Greta võimed või ta võimekus eri ainetes. 

See muidugi ei tähenda, et Greta (või mis tahes teine õpilane) nüüd igaveseks vaid nende tulemuste piires on igas aines võimeline õppima, vaid et õpetajatel ja koolis on mingi ülevaade mille järgi ta arengut mõõta, jälgida ja juhtida. 

Eraldi märkusena see, et tunnistusele ei märgita kehalise kasvatuse, draama, tantsu, muusika ja kodanikuõpetuse tulemusi, sest nendes ainetes ei toimu hindamist.

Nädal paar peale tunnistuste kättesaamist järgneb alati arenguvestlus.

ARENGUVESTLUS

Esimest korda kooli ajaloo jooksul toimusid arenguvestlused interneti vahendusel. Uus kogemus nii õpetajatele, kui ka vanematele. 

Kuna meil puudub eelnev kogemus teiseastme kooli arenguvestlustest, siis me ei oska võrrelda, kas läbi interneti õpetajatega vesteldes jäi ka midagi puudu, või oli enam vähem sama, kui näost näkku arenguvestlus oleks olnud.

Selles mõttes oli muidugi mugavam, et nüüd said soovi korral vestlusest osa võtta mõlemad vanemad, sest vestluseks ei olnud vaja füüsiliselt kooli kohale minna ja vahet ei olnud, kas vanemad olid kodus või üks neist liitus arenguvestlusega oma töökoha arvuti tagant. Ma muidugi oleks eelistanud kooli kohale minna, sest siis oleks ühtlasi saanud ka kooli rohkem seest näha, aga küll ma jõuan seda veel eesolevate kooliaastate jooksul korduvalt teha.

Esimene erinevus algkooli arenguvestlustega oli see, et 10-minuti asemel saime me nüüd erinevate aineõpetajatega rääkida vaid 5min. Jah, te lugesite õigesti, VAID 5 MINUTIT!!! 

Ma tean, et paljusid teid üllatas juba algkooli arenguvestluste postitusi lugedes, et arenguvestlus toimus iga lapse kohta vaid 10 minutit, kuigi meie meelest oli see täiesti piisav aeg ja selle 10 minutiga saime me alati kõik kooliga, ja tihti isegi mitte ainult kooliga, seotud jutud räägitud. 

Sel korral olin siiski ka ise natuke skeptiline selle suhtes, et koosoleku aeg iga õpetaja kohta nii lühikeseks oli tehtud, aga pean nüüd tagant järgi tõdema, et sellest ajast täitsa piisas ja kahe õpetajaga jäi isegi veel aega üle ning me lõpetasime vestluse enne aja lõppu ära.

 

Tõesti üllatav, kui palju asju nii lühikese ajaga on võimalik ära rääkida ja kui nii võtta, siis kokku saime me ju erinevate õpetajatega ikka ju palju pikemalt vestelda kui algkooli ühe õpetajaga 10 minuti jooksul. (7x5 ehk siis 35 min kokku).

Vestluse jooksul jooksid arvuti ekraanil minutid ja kui 5-st minutist oli 0 saanud, siis katkes videokõne automaatselt ära. Ehk siis ei olnud mingit võimalust, et õpetajad oma vestlustega ajast üle jooksnud oleks. 

Teine ja kolmas erinevus algkooli arenguvestlustega oli see, et ühe õpetaja ja õpetaja abi asemel toimusid vestlused nüüd kokku 8 erineva aineõpetajaga (meie puhul 7-ga) ning et arenguvestlusest pidi osa võtma ka Greta ise. Ise said valida mitme õpetajaga sa rääkida tahtsid. Võisid vabalt ka ainult ühe aineõpetaja valida kui tahtsid, aga ülemliimiidiks oli 8. Valikud saime teha nädal või kaks enne arenguvestlust. Samuti saime ise valida mis kellaaegadel vestlused toimuvad.

Meie valisime ajaloo, emakeele, matemaatika, geograafia, prantsuse keele, science (keemia/bioloogia/füüsika) ja muusikaõpetaja. Muusikaõpetaja küll vaid sellepärast, et ta on Greta klassijuhataja ja me tahtsime talle 'tere' öelda. 

Meie ajakava nägi välja selline:

Esimese vestluse algust ootamas

Iga vestlus oligi suuremalt osalt suunatud Gretale (sest iga õpilane ise õpib ja on ise vastutav oma õppimise eest) ja meie siis lihtsalt kuulasime pealt ja vahel lisasime midagi ning lõpus saime soovi korral küsimusi esitada. Kõik õpetajad alustasid sellega, et küsisid kõigepealt Gretalt mida tema ise arvab kuidas tal 'selles' tunnis läheb ja mida ta 'sellest' ainest arvab? Siis rääkisid õpetajad ise kuidas Gretal läheb, millised on ta testitulemused olnud jne. 

Kõik õpetajad olid Gretaga VÄGA rahul ja kiitsid nii ta tunnist ja grupitöödest osavõtmist, käitumist, kodutöid jne kuid sama ka pea kõik õpetajad ütlesid, et kuigi neile on teada ja nad näevad, et Gretale on kõik teemad seotud asjad selged, siis nad siiski sooviks tundides rohkem Greta häält kuulda. 

Ajalooõpetaja aga ütles, et kuigi ta ei näe tunnis tihti Gretat kätt tõstmas, siis on ta siiski märganud, et Greta küsib küsimusi, kui tal jääb midagi arusaamatuks või ebaselgeks, ja tema kui õpetaja silmis on küsimuste küsimine palju tähtsam, kui küsimustele vastamine nii et 'Well done'.

Geograafiaõpetaja ütles, et Greta sai viimase testi tulemuseks 26/30 ja et see oli olnud klassi kõige kõrgem tulemus. Me olime meeldivalt üllatunud, sest nagu ma olen juba siin ka varem maininud, siis me ei tea kunagi kuidas teised lapsed Greta klassis või koolis õpivad, sest kuna hindeid ei panda ja teiste laste testitulemusi või edasiminekut teistega ei jagata, siis käibki kogu keskendumine vaid su enda lapse ümber. Greta küll vahel mainib mis testituelmused ta sõbrannad on saanud, sest nad ise arutavad neid omavahel, aga sellega ka asi piirdub. Iga lapse eesmärgiks on enda nõrki kohti arendada ja end pidevalt arendada ning selle nimel töötada, mitte end teistega võrrelda. 

Ma küll teadsin juba varem ka, et Greta testitulemuseks oli 26/30, aga ma võtsin seda siiski nii sügavalt sissejuurdunud Eesti mentaliteediga, et vaid 30/30 on kõige parem, ehk siis 5, kuid õnneks olen siiski juba aastatega õppinud oma lapsele mitte täiuslikku tublidust peale suruma. Peale selle on tihti selliste testide/kontrolltöödega (ma ei teagi mis see õige sõna oleks kasutada, sest test ja kontrolltöö on tegelikult ju üks ja sama asi) ka see lugu, et sinna pannaksegi vahel sisse paar palju raskemat küsimust, mis on tegelikult mõeldud palju vanematele lastele, selleks, et edasijõudnud saaks oma ajusid natuke rohkem ragistada. Sellisel juhul ei oodatagi 100% tulemusi. 

Ja tihti on ka nii, et üks küsimus annab rohkem kui ühe punkti, ehk siis 26/30 tulemus võib ka tähendada, et sul oli vaid üks või kaks küsimust valed mitte neli.

Geograafiaõpetaja ütles samuti, et tore oleks, kui Greta klassis rohkem kätt tõstaks. Greta võttis seda kohe kuulda ja juba järgmisel päeval geograafia tunnis pani käe püsti ja õpetaja sai teda küsida. Kui Greta oli vastamise lõpetanud pani õpetaja talle pöidla püsti märgiks, et Greta on ta nõuannet kuulda võtnud ja sõbranna sosistas talle 'well done' (ta rääkis oma sõbrannale mis talle õpetaja oli arenguvestluse ajal öelnud).

Greta ise on öelnud, et ta ei tõsta tundides eriti kätt sellepärast, et teised õpilased juba tõstavad ja ta ei näe siis enam käe tõstmisel mõtet :). Paar õpetajat märkis jah, et tavaliselt on alati üks kindel number õpilasi kes tunnis esimesena käe püsti panevad, aga kui Greta nendega koos kätt tõstaks, siis õpetajad küsiks nii mõnelgi korral esimesena just teda. 

Füüsika/keemia/bioloogia (Sience) õpetaja rääkis meile, et Greta klass on üldse väga tugevate teadmistega klass ja ta on Greta teadmiste ja tulemustega väga rahul. Ta ütles, et nad on siiani teinud kokku 9 testi ja kõik Greta testitulemused on olnud expected või well above expected, ehk siis on olnudki ettenähtud tasemel või kõrgemad kui ettenähtud tase. Samal ajal olen mina mõne ta testi punktide arvu nähes arvanud, et Gretal ei ole väga hästi läinud. Ma küll tegelikult ei teadnuki, et ta on kokku 9 testi teinud, sest neil ei ole alati nii, et neid hoitatakse ette, et test on tulemas ja õppige nüüd kõik selgeks. Neilt oodatakse, et nad kõikides tundides kaasa töötaks ja tunni ajal juba asjad selgeks õpiks. 

Keemias/füüsikas/bioloogias, emakeeles ja matemaatikas tulevad neil mai lõpupoole, enne mai koolivaheaega, lõpueksamid kogu kooliaasta jooksul õpitud materjalide peale. Nime järgi on tegu lõpueksamitega, aga tegelikult ei toimu need kooliaasta lõpus, mis oleks juuli keskpaik ja need ei ole päris sama tähendusega kui Eesti mõistes eksamid. Need eksamid on mõeldud selleks, et välja selgitada millise tasemeastme gruppi/klassi õpilased järgmisel aastal määrata. Nimelt hakkavad nad alates järgmisest aastast õppima nendes kolmes aines eraldi gruppides (SETS) vastavalt iga õpilase tasemele (lapsed segatakse paralleelklassi lastega ära). Eksamile lisaks võetakse arvesse ka kooliaasta algul tehtud testide tulemused (ma kirjutasin nendest selles postituses), tundides kaasatöötamine ja vihikute sisu ning kontrolltööde tulemused.

Emakeele eksamiks on näiteks lühijutu kirjutamine. Emakeeleõpetaja jutu järgi jäi meile selline mulje, et Greta on praeguste tulemuste põhjal juba edasijõudnute gruppi määratud, sest kui õpetaja meile rääkis mida need eri grupid endast kujutavad, siis ta ütles Gretale, et kui ta tunneb, et edasijõudnute grupp on talle liiga väljakutsuv, siis tal on alati võimalus aste allapoole minna. Õpetaja ütles ka, et kuigi tunnistusel oli märgitud Greta teksti analüüsi alla (lugemine) et see on vähem kui ettenähtud, siis sellepärast ei ole vaja üldse muretseda. Kuna suurem osa õppetööst toimus neil nagunii distantsõppel olles, siis ei olnud õpetajal kõiki asju võimalik nii läbi viia nagu tunnis kontaktunni ajal oleks olnud ja seega see mõjutas ka natuke tulemusi. Üldpilti see aga ei mõjuta.

Prantsuse keele õpetajal oli ka vaid kiidusõnu Greta kohta öelda. Me küsisime, et kui palju õpilased saavad suulist praktikat kirjutamise kõrvale. Ma olen täiesti üllatunud kui palju ja hästi oskab Greta nii lühikese aja jooksul prantsuse keeles kirjutada, aga ma ei tea kas ta kogu seda juttu ka korralikult rääkida oskab. Õpetaja ütles selle peale et kahjuks on jah õpilaste suuline prantsuse keel praegu natuke tahaplaanile jäänud, sest maske kandes ei tule rääkimisest suurt midagi välja, aga sellepärast ei tasu siiski hetkel muretseda. Õpilased on oma teadmistega praegu kus nad olema peavad ja küll varsti, või siis järgmisel kooliaastal, kui maske enam kandma ei pea, tehakse kaotatud aeg tagasi.

Matemaatikaõpetaja rääkis, et Gretal on väga tugevad algteadmised olemas ja tänu sellele on tal kerge uusi teadmisi arendada. Ütles mis asjaga ta viimases testis oli natuke hätta jäänud, aga üldiselt on ta tugev ja probleeme ei ole. 

Kokkuvõtteks võin öelda, et meile meeldisid kõik need Greta õpetajad kellega meil õnnestus rääkida ja me jäime kogu arenguvestluse läbiviimis protsessiga väga rahule. Kõik oli suurepäraselt taas organiseeritud ja meid kõiges hästi informeeritud.

Postituse lõpetuseks panen ühe pildi näomaskide natuke teistmoodi kasulikkusest.

Nimelt unustas Greta ühel päeval juuksekummi koju, aga neil oli sel päeval koolis kehalise kasvatuse tund ja nad peavad kehalise tunnis alati pikad juuksed kinni panema. Gretal ei jäänud muud üle kui kiiresti oma leidlikust kasutada. Tal oli kotis vana näomask mille kõrvakummi ta eemaldas ja millest ta endale oli juuksekummi teinud :) 

Mõtlengi nüüd, et võib olla peaks need kummid enne maskide ära viskamist eemaldama ja neid juukse või niisama kummidena kasutama :) 

NIISAMA ELUST JA OLUST

Meil hakkavad asjad tasapisi normaliseeruma. 

Kaks nädalakest veel ja siis peaksime me elud jõudma tagasi peaaegu normaalse elu staadiumisse. Peaaegu siis selles mõttes, et distantsi ja maski kandmise piirangud vist veel jäävad jõusse mõneks ajaks ning päris igasse riiki ei saa ka veel reisida, aga kõik ülejäänud kohad tehakse lahti ja inimesed võivad taas sõpradel ja sugulastel külas käima hakata. 

Ja kui kõik plaanipäraselt läheb, siis juuni keskel lõppevad KÕIK piirangud ja koroonaga seotud seadused tühistatakse ning me oleme VABAD.

Kui aus olla, siis ma ei mäletagi enam milline see elu enne koroonat oli või mida kohe varsti algava vabadusega peale hakata...

Panen ajaloo tarbeks siia ka mõned koroonaga seotud numbrid kirja.

 

3.mail 2021 oli Euroopas koroona seis selline:

(UK-s oli uusi nakatunuid 1649 ja koroonasse suri vaid 1 inimene)

Esimese vaksiinisüsti on 2.mai seisuga UK-s saanud 34 505 380 inimest ja kaks doosi 15 500 949 inimest. Vaksineerimisega oleme me maailmas teisel kohal Iisraeli järel. 

 

Muud juttu ka

Kuna meil läks tolmuimeja siin mingi aega tagasi katki, siis ma olin sunnitud tolmuimeja asemel harja kasutama. 

Harja kasutamine on ikka TÄIELI ÕUDUS ja PIIN. Ma ei tea, kuidas küll inimesed tänapäeval ilma tolmuimejata hakkama saavad? Mul ei ole tegelikult harjaga pühkimise vastu midagi, põranda pesemiseks kasutan nagunii põrandapesuharja pidevalt, aga tolmust ja kassikarvadest ei ole küll vaid harja abiga võimalik lahti saada. Hari ei tee midagi muud, kui võtab kõik tolmurullid ja karvad enda külge kinni ja proovi sa siis sellise harjaga kuidagi põrandaid puhastada. Mõnikord jääb üldse selline tunne, et ma vaid oma lõbuks lennutan neid tolmurulle mööda maja laiali, mitte ei korist. 

Ja üldse, KUST TULEB majja sellises koguses tolmu pidevalt?? Ma ei korista kord nädalas, vaid pea iga päev!

Ma ei oleks siin mingi pagana põrandaharjaga jamama hakanud kui ma oleks sobiva uue tolmuimeja suutnud välja valida või siis isegi leida mõne sellise, mida ma tahtnud oleks. Ma nii lootsin, et võib olla saan ma oma vana tolmuimeja parandatud ja uuesti töökorda, aga kahjuks öeldi meile parandusest, et uus mootor läheks maksma 200 naela ja filtril pidi ka mingi vidin puudu olema. Kuna masina harjapea oli samuti juba üsna kulunud, siis poleks parandamise peale mõtet olnud nii palju raha kulutada. Selle summa eest saaks juba poest uue...kuigi mitte nii hea tolmuimeja kui mu vana oli :( :(

Nädalalõpul ei jäänudki meil muud üle kui minna shoppama. Mul lihtsalt ei olnud enam jõudu ja närve järgi selle harjaga siin vehkida.

Ma ei mäleta enam millal me viimati sedasi kõik koos linnas shoppamas käisime. Vahepeal oli ju meil siin koroona olukord isegi selline, et Petega koos toidupoodi minemine oli pooleldi kuritegu.

Sel ajal kui me Gretaga riidepoes talle riideid ostmas olime, jalutas Pete niisama linna peal ringi ning jõi kohvi, aga ülejäänud shopingud tegime koos. 

Ühes suures kaubamajas olles mõtlesin, et mul polegi ühtegi sellist pilti mälestuseks tehtud, kus inimesed tänaval maskidega ringi käivad ja kuna maskiaeg hakkab meil kohe varsti siin riigis läbi saama, siis otsustasin selle vea kärmelt parandada. Tegingi siis kaubamajas ühe pildi, aga kui ma pärast seda pilti kodus vaatasin, siis selle pildi järgi küll aru ei saaks et meil siin mingi koroona möllab. Enamus inimesi on pildile jäänud sedasi, et maskid ei paista üldse välja. Ma pean järgmine kord linna või poodi minnes uue pildi tegema.

Kuna Greta on viimase aastaga pea kõikidest oma riietest välja kasvanud, siis esimesena seadsime sammud Primarki. Mitte et see mu lemmik pood oleks, või ma sealt Gretale riideid tahaks osta, aga tema vanusele ja suurusele ei olegi enam kuskilt eriti riideid osta. H&M lasteriiete alt veel mõned asjad leiab, täiskasvanu poole peal pole eriti midagi sellist, mida ta tahaks selga panna ja ega mingeid teisi poode polegi enam temasuguste jaoks. Selles mõttes on Primark väga hea, et seal on vähemalt väga laialdane valik ka nendele, kes pole enam lapsed, ega ka veel naised ning hinnad ka täiesti taskukohased. Loomulikult ei ole seal kõik riided kvaliteetsed, aga vähemalt leidub seal ka täiesti ilusaid ja korralike asju. Mina isiklikult ei salli ühtegi sünteetilisest materjalist riideeset või voodipesu, aga nad müüvad seal ka asju, mis on näiteks orgaanilisest puuvillast tehtud.  

Kokku ostsime Gretale £100 eest 17 riideeset (pluss mulle ühed odavad bikiinid). Kuna Primarkis ei olnud veel riietusruumid rahvale avatud, siis ostsimegi selle mõttega, et toome koju proovida ja pärast viime osad asjad tagasi. Kodus tuli aga välja, et Gretale sobisid kõik asjad peale ühe paari shortside ja ühe pluusi! Ma tegelikult salamisi siiski lootsin, et saan osa raha tagasi, aga nii palju siis lootusest. Õnneks Greta maksis osade asjade eest ise ja hiljem kandis mu arvele veel ka ekstra 15 naela lisaks, nii et päris paljaks ta meid ei röövinud.  

Aga teate kui imelik on minna riietepoodi ja avastada, et riietusruumid/proovikabiinid on lahti? Me ei ole saanud aasta aega poes riideid selga proovida. No suurema osa aastast pole riietepoed tegelikult ju üldse lahtigi olnud, aga see vähene aeg kui olid, siis riideid poes selga proovida ei saanud. 

Ma küsisin poetöötajalt lausa kaks korda, et kas tõesti on nüüd proovikabiinid lahti, sest see tundus nii imelik ja ma arvasin, et võib-olla ta ei kuulnud mind mu maski tagant õigesti. 

Riiete shoppamise vahepeal käisime ikka tolmuimejaid ka vaatamas ja ostsime lõpuks ikkagi kõige odavama Dyson varstolmuimeja ära. Neid 600-700 mudeleid ma üldse ei hakanud kaalutlemagi ja seega pidin leppima 30 minutise akuga (mis täisvõimsuse juures töötab vaid 10min!!!), aga kuna me saime seda ka poes testida (töötaja kallas meile ühest teisest masinast tolmu ja sodi nii peos olevale vaibale kui ka puupõrandale), siis veendusime, et imeb hästi ka ilma täisvõimsuseta. Sellegipoolest aga ei saa sellise masinaga muidugi tervet maja korraga ära koristada ja seda peab tegema jupi kaupa, aga midagi pole teha. 

Meie valitud mudeli puhul oli plussiks ka veel see, et imejaga tuli kaasa ka eraldi otsiks kõvemate põrandapindade jaoks (kallimatel masinate puhul oleks pidanud selle pea soovi korral eraldi £65 eest lisaks ostma) ja see liikus tõesti palju sujuvamalt mööda põrandat kui kallima mudeli oma. Samuti meeldis meile odavama tolmuimeja värv ja see sobib ka me koduga paremini kokku, kuigi sel pole palju tähtsust, sest me hakkame seda silma alt ära kapis hoidma. 

Homme, või siis õigemini täna, sest teie loete seda teksti täna, testin ära kui hea masinaga siis lõpuks tegu on ja kui osutub viletsaks, siis viime poodi tagasi. 

Mul õnnestus endale ka shoppingu käigus (mitte Primarkist) kaks paari pükse saada (hirmsasti oli uusi vaja) ja isegi ühe seeliku. Ma ei uskunud oma õnne, sest hästi istuvaid pükse on nii raske leida ja ka sellisest tavalisest pikemast seelikust olin ma juba mõnda aega unistanud. Lisa boonusena muidugi veel see, et kõik need asjad olid alla hinnatud ja kõik kolm asja maksid kokku vähem, kui seeliku oleks üksi täishinnaga maksnud. 

Seelik näeb välja selline

Greta nägi Primarkis näomaske müügil ja tahtis hirmsasti ühte endale katsetamiseks osta. Ta pole näomaske kunagi teinud ja tahtis proovida. Ma küll ütlesin talle, et tema nahale ei ole veel mingeid näomaske vaja ja selliste maskidega peab ettevaatlik olema, et nad näonahka ei ärritaks (eriti veel kui tegu on tundmatute firmade odavate maskidega), aga kuna mul oli nii raske poekott õlal ja ma ei tahtnud enam seal poes pikalt aega veeta, siis lasin tal ühe ise kiiresti välja valida ja ta enda raha eest osta. Greta valiski siis mingi panda pildikesega pakikese välja. 

Mina ei kasuta näomaske ja seega ei tea näomaskidest suurt midagi. Ma kujutasin ette, et pakist tuleb mingi möga välja mis siis näkku määritakse. Kui Greta läks järgmisel päeval kodus vannituppa maski näkku panema hakkas vannitoast õige pea hirmsat itsitamist kostma. Ma läksin vaatama, et milles asi ja vannituppa astudes vaatas mulle selline Panda tüdruk vastu :D :D

Sellist asja ei osanud ma küll oodata. Küsisin Greta käest igaks juhuks üle, et ega ta juhuslikult ei otnud mingit lastele mõeldud näomaalingu või maski kleepekat :D

Jostenist ka paar sõna.

Josten on meid nüüd VÄHEMALT kaks kuud IGAL hommikul enne kella 6 ülesse ajanud. Teate kui vastik tunne see on keset sügavat und kassi mjäugumise peale üles ärgata. Ma proovisin igasugu erinevaid taktikaid, et ta vait jääks või et teda treenida kauem magama, aga täiesti tulutult. Osaliselt olid kindlasti süüdi ka linnud, kes hommikul just sel ajal hirmus kõvasti laulma hakkasid ja Jostenit arvatavasti õues kutsusid. 

Lõpuks õppisime, et ega midagi muud ei aita kui Josten lihtsalt kohe õue lasta ja seda me siis ka korda mööda hommikuti tegime, aga probleem oli selles, et kui ma olen juba korra hommikul üles äratatud, siis mina enam uuesti magama ei saa jääda. Ok, nats enne kella 6 hommikul ärgata ei ole just suur katastroof, aga Jostenil hakkas see mjäugumise aeg tasapisi iga hommikuga aina varajasemaks nihkuma kuniks eelmise nädala alguses hakkas ta meid juba kella 4.45 ajal äratama!!! 

Nii vara hommikul ei saanud me teda isegi veel välja lasta, sest õues oli pime aga nii varajane ärkamine muutis mind terveks päevaks täielikult zombiks. Petel õnneks vähemalt seda probleemi ei ole, et ta peale ärakamist hommikuti uuesti magama ei saaks jääda, aga sellegipoolest häiriv.

Asi jõudis juba sinnamaani, et ma hakkasin hommikuti automaatselt 5 minutit enne Josteni mjäugumist ärkama, sest mu kehakell oli juba nii hästi välja treenitud. 

Sel nädalalõpul sai mul aga karikas täis. Kuna meil olid pikad riigipühad, siis otsustasin et saagu mis saab, aga me peame seda tegelast hommikuti täielikult ignoreerima ja laskma tal mjäuguda ja me ukse peale hüpata nii palju kui ta tahab, sest muidu ma lähen küll hulluks. Me paneme ööseks magamistubade uksed kinni, et Jostenil ei tuleks kommet meie või Greta voodisse ööseks magama tulla ja meid ka veel öösel segada. Ma ei suuda hommikuti enne viit üles ärgata ja siis päeval normaalse inimesena funktsioneerida.

Ma ei hakka siin juttu enam pikemaks ajama, aga ütleme nii, et kahe hommikuga on meil õnnestunud asi nii kaugele saada, et Josten teeb küll hommikuti natuke häält, aga jääb siis vait ning lamab sedasi Pete kontori uksepiida juures kuniks me ülesse ärkame. Isegi kord kui me oleme juba ülesse ärganud ja toast välja tulnud, ei torma ta kohe püsti vaid ootab kui me ütleme, et ta võib nüüd meiega alla tulla!!!!

No täitsa segane kass! 

Ma küll endiselt ärkan automaatselt 5 ajal, aga vähemalt vaid lühikeseks ajaks ja loodan, et homme hommikul ei pea me ka enam pead padja alla peitma et Josteni mjäugumist summutada... Samas võib muidugi ka nii juhtuda, et kuna ma siin nüüd meie edusammudest kirjutasin, siis rikkusin sellega kogu asja ära ja homme hommikul algavad kassi lauluharjutused taas täies hoos. 

Kassi ahastus

Josten meil tegelikult ei istu sedasi laua peal, aga Greta kasutas teda korraks tsirkuse kassina ja nipsutas sõrmi ning andis Jostenile käsu lauale hüpata ning Josten hüppaski. Josten päriselt ka hüppab sedasi käsu peale näiteks sohvale meie juurde istuma, kui me sõrmenipsu teeme. Ta tihti jääb meie ette põrandale istuma ja seda käsku ootama enne kui sohvale tuleb. 

Raamatud

Läksin üks päev raamatukokku kolme raamatut ära viima ning plaan oli seal otsejoones välja kõndida, aga kahjuks jäi mulle uute raamatute riiul ette ja taas juhtus nii nagu alati. 

Üks pildil olevatest raamatutest ei ole värskelt ilmunud. Selle haarasin kogemata pilti tegema hakates teiste kodus olevate raamatukogu raamatute hulgast kaasa. Tänaseks olene nende hulgast juba kaks ja pool raamatut ära lugenud + veel kaks raamatut mida pildil pole...

Üks just loetud raamat oli see

Otsustasin seda sellepärast lugeda, et Greta pidi seda emakeele tunni tarvis lugema, sest sel veerandil nad analüüsivad seda teost nii põhjalikult kui võimalik. Ehk siis nad hakkavad juba praegu õppima kuidas 15-16 aastaselt kirjanduseksamil mingit teost analüüsida. Huvi pärast tahtsin teada mis jutuga on tegu, sest ma olen sellest raamatust ka varem kuulnud. 

Raamatu lugesin ühe päevaga läbi ja APPIKENE kui kurb see oli. Korraks isegi mõtlesin, et Greta jaoks nii vale raamat, sest tal on surma teemaga niigi keerulised lood ja nüüd valib õpetaja nende jaoks sellise raamatu välja. Lugedes mõtlesin ka et kuidas Greta küll oskab kogu seda teost analüüsida, sest tegu on üsna mitmetahulise jutuga ja kas ta üldse jutu mõttele pihta saab, aga loomulikult on neil ju õpetaja, kes nendega koos töötab ja seega teab mida selles eas lastelt oodata või mida neile õpetada ning Greta on tihti palju targem kui ma eeldan.

Sama raamat on ka eesti keeles ilmunud ja raamatust on ka tehtud film, kuigi see pidi olema raamatust natuke erinev. 

Rahva Raamatu lehel on Mariann Vendelin hea lühikese kokkuvõtte raamatust teinud mille ma osaliselt siia kopin. Ma ise ei oska sedasi raamatuarvustusi kirjutada, eriti veel nende raamatute kohta mida ma inglise keeles lugenud olen.

Postituse lõpetuseks ka natuke krimi juttu. 

Nimelt liikus kuskil siin meie piirkonnas ringi keegi hull, kes suvaliselt mootorsaega puid maha saagis. Inimesed olid juba täitsa paanikas, sest õudne on näha ilusaid suuri puid sedasi maha lõigatuna, aga keegi ei teadnud kellega tegu oli või miks keegi üldse sellist asja teeb. Kokku jõudis see hull hävitada ligikaudu 35 puud.

Asi läks juba nii kaugele, et inimesed lõid kohe eraldi Facebook grupi kuhu kogunes kokku üle 900 liikme ja osad inimesed hakkasid ise erinevaid valvepatrulle moodustama ning öösiti erinevates piirkondades valvet pidama et kurjategijale jaole saada. Loomulikult oli asjast teadlik ka politsei ja politseile kanti ka kohe igast uuest juhtumist ette et neil aidata kurjategijat kiiremini tabada. Lugu jõudis isegi BBC uudistesse.

Üleeelmisel nädalal õnnestus politseil elanike abiga kinni nabida 24-aastane mees, kelle autost ja kodust leiti mitu mootorsaagi ja puutükke/puru. Kohalikud elanikud andsid politseile teada millist autot arvatavasti kahtlustav puurajuja kasutab ja tänu nendele andmetele õnnestus politseil mehele jälile saada.

Kahjuks lugesin ma mõned päevad hiljem, et politsei oli lasknud mehe taas vabaks, aga ma ei mäleta enam täpselt miks. Kui ma ei eksi, siis oli põhjus selles, et neil polnud piisavalt tõendeid tõestamaks, et just tema see puu lõikaja oli, sest kedagi vaid saagide omamise pärast ju arreteerida ei saa. Samas on nüüd vähemalt teada millise autoga see mees sõidab ja kui puud peaks taas kuskil langema hakkama, siis on vähemalt teada keda kõigepealt jälitama hakata.

Ma südamest loodan, et kes tahes neid puid maha lõikas ei hakka mingil hetkel inimesi maha saagima.

Ka teine meie maakonnas toimuv krimi juhtum jõudis täna BBC uudistesse. Nimel sattusid paar 12 ja 13-aastast last haigalasse, sest nad olid söönud komme, mis nägid küll kommide moodi välja, aga mis tegelikult sisaldasid kanepit ja mis on tegelikult ebaseaduslik kraam. Ma olen sellistest juhtumitest ka varem kuulnud ja lapsevamaid hoiatati taas, et nad oma lastega vestleks ja ei lubaks neil sõpradega õues käies kellegi võõra käest komme vastu võtta või osta. 

Edit:

Nii, olen nüüd terve maja uue tolmuimejaga üle käinud ja olen VÄGA RAHUL! Ühe aku mahuga sain alumise korruse tehtud ja peale laadimist ülemise. Mis mulle aga endiselt arusaamatuks jääb on see, et kust tuleb me majja nii palju tolmu!? Või siis õigemine kus kohas see tolm peidus on. Kuna ma alles üleeile koristasin maja korralikult ära ja pesin isegi põranda ära, siis täna ei olnud meil siin isegi toa nurkades lendlevaid väikeseid tolmurulle. Ja isegi koos tolmurullidega ei näe me maja kunagi räpane või tolmune välja, aga vaadake seda pilti mis ma peale tolmuimeja tuhendamist tegin. Hoiatan juba ette, et see pilt saab rõve olema.

Kogu see tolmuhunnik tuli tänase koristamise käigus tolmuimejast välja!!!!!

Kuidas see võimalik on??

See paneb mind mõtlema, et kui meil tolmukotiga tolmuimeja oleks, siis me peaks neid kotte vist küll iga paari päeva tagant vahetama. 

EDIT:

Lisan siia ka pildi uuest tolmuimejast