RICHMOND PARK & ISABELLA PLANTATION

Tänane, pühapäevane, ilm oli palju parem. Hommikul natuke jahedam aga päeva poole juba 20 kraadi ringis kuigi puhumas oli kõva tuul.
Otsustasime minna Richmond Parki ja Isabella Plantation. Hea lähedal meile ja Gretal võimalus looduses vabalt ringi joosta. Eelmisel aastal olime samas kohas mai alguses ja siis oli koht palju võimsamas lillemeres. Sel aastal jäime natuke hiljaks, suurem osa õitest olid juba ära õitsenud, aga see eest saime peaaegu oma käega väikseid pardipoegi katsuda.





Greta pardipoegi imetlemas

See oli nii armas vanapaarike. Nad tegid teine teisest mobiiltelefoniga pilti lille põõsa taustal. Ma kohe ei saanud mitte neist pilti tegematta jätta. Mul tuleb alati muie suule kui näen vanemat generatsiooni modernse tehnikaga tegelemas. Me pakkusime neile et me võime neist koos pilti teha kui nad soovivad. Vanatädi hakkas Petele kohe õhinal seletama kuhu nupu peale peab vajutama mis mind veel rohkem naerma ajas.

Peale parkis ringi jooksmist läksime Pete vanemate juurde lõunat sööma.

Väga mõnus laisk päev oli, ei pidanud isegi süüa tegema ning homme on ka veel pühad. Huraaaa

ISSI, CAN I HAVE MY OWN IPHONE, PLEEEAS

Greta oli autos magama jäämas aga me tahtsime et ta üleval oleks. Vaesel lapsel vajusid silmad koguaeg kinni. Proovisime temaga rääkida, midagi süüa anda jne aga ei midagi. Silmad kukkusid kinni ja lahti ja jälle kinni. Lõpuks taipasime talle anda Pete iPhone-i kus on üks programm TALKING CARL mis Gretale hirmsasti meeldib. Kui Greta midagi ütleb siis see väikene punane kujuke Carl kordab täpselt seda sama. Gretale pakub see hirmsasti nalja ja kohe sunnib teda rohkem rääkima oma beebi keeles. Kui seda Carli veel näpuka torkida siis teeb ta kurja häält ja kui kõditada siis naerab.
Lapsel ei olnud unest enam juttugi.

Just nii paksult olime me eile riides. Meil algasid pühad ja sellega loomulikult kaasnes ilma järsk muutus. Päev enne päevitasin aias ja eile kandsin salli kaelas.

SELLE KUU RAAMAT

Seekordseks minu lemmikuks raamatukogu raamatuks on 'Ma Armastan Oma Emmet'.

Ilus ja värviline raamat. Pildid kui maalid. Silmale lausa nauding vaadata. Mulle sellised värvilised maalilised lihtsad pildid väga meeldivad. Greta eriti vaimustuses sellest raamatust ei ole kuigi viimasel lehel ei suutnud tagasi hoida ja lihtsalt pidi väiksele piilupardile musi andma.

Tema kindlasti ei saa veel sellest nunnu asjandusest aru. Ta eelistab rohkem selliseid pilte kus tõsielu beebid ja titad teevad midagi igapäevast või siis selliseid katsumis ning luukidega raamatuid.

QUEEN OF THE CASTLE

JOOGA POSITSIOONID

ALGUL NIISIIS NII

JA LÕPUKS NII