Istun arvutiga sohval. Greta tuleb minu juurde kergelt nuttes. Küsin et mis juhtus, miks sa nutad ja võtan ta sülle. Greta näitab näpuga ukse suunas. Mina ei saa hästi aru mis selle uksega lahti on ja ütlen et aaa seal on uks. Greta libistab ennast ruttu mu sülest maha, läheb ukse juurde, lööb tasa tasakesi oma pea vastu ust ja siis hoiab peast kinni ja tuleb sama kerge nutu häälega mu juurde.
No kui on juba lapsel selline rumal ema siis ei jäägi ju muud üle kui laps peab puust ette tegema.
:) Meie majas on nuud igapaevaselt kasutusel grass "kiki ai-ai". Aga ikka laheb kassi jouliselt kallistama voimuidu nappima :)
ReplyDelete:D
ReplyDeleteMa v6in kyll eksida, aga pakun, et selliste ette n2itamiste peale (selles vanuses) on eriti meistrid need, kellele beebide viipekeel tuttav on.
ReplyDeleteJalle hea tahelepanek, motlema hakates olen sinuga sama meelt. Ma imestan ka selle yle et Greta oskab mulle naidata kus tal valutab kui kysida. Tavaliselt on ju vaikeste lastega just see hada et kui neil kuskil valutab siis on raske teada kus kuna nad ei raagi. Ma ei ole Gretale opetanud ai ai viipekeele marki aga ta lihtsalt naitab sormega.
ReplyDeleteOlgu see siis kas korv, suu voi koht.
ma olen vaga rahul et ma viitsisin Gretaga seda viipekeelt tegema hakata. Kuigi viipekeele edukus oleneb enamjaolt vanematest siis arvan et mingil maaral oleneb see ka lapsest...ja nagu te naha voite on Greta vaga andekas- just nagu ta ema ha ha ha
Väga hea :))
ReplyDelete