See oli kaks päeva tagasi kui ma lõpuks sain aega oma kaameramajandusse keskenduda ja välja uurida millist uut objektiivi ma oma kaamerale osta tahaksin. Korraliku fotoka omamine on kui nakkushaigus millest ma olen meelega proovinud kõrvale hoiduda. See on õnnestunud vaid tänu sellele et lihtsalt ei ole olnud aega korralikult õppida mida kõike on võimalik ühe aparaadiga teha. Samuti on loomulikult asi olnud ka rahas, sest nagu on teada ei ole 'kaamerdamine' just odavate hobbide vallast.
Paar päeva tagasi saime me kätte kindlustuse kaudu oma autoõnnetusest tingitud vigastuste valuraha ja mina otsustasi oma poolega endale uue objektiivi hankida.
Nii ma siis surfasingi internetis et leida endale seda 'õiget'. Oma SUUREKS ÕNNETUSEKS tuli välja aga et minu Nikoni fotokale ei sobi enamus Nikoni objektiive. Ma ei suutnud seda kohe alguses uskuda ja hiljem sellega leppida. Nutt tuli peaaegu peale.
Kui ma seda vaid oleksin teadnud ja oskanud arvesse võtta enne kui me selle fotoka ostsime...aga noh siis ma olin ju alle selle nakkushaiguse algfaasis. Ma ei suutnud uskuda et kas tõesti pean ma nüüd oma kaamera maha müüma, selle asemel kõvasti kallima kaamera ostma ja siis VEEL kalli objektiivi sinna peale.....oeh, see ei tuleks kõneallagi.
Ees oli rahutu öö....
Järgmisel päeval seadsin sammud kohe fotopoodi et asja täpsemalt uurida, lootes et mul on midagi kahe silma vahele jäänud. Fotopoe mees oli väga abivalmis ja kannatlik. Läks kohe oma arvuti taha ja tuli lootustandvate uudistega tagasi. Mees näitas, seletas, soovitas. Mina uurisin, küsisin, mõtlesin, küsisin, proovisin, arutasin, arvutasin, sobitasin jne kuni lõpuks õnnestus mul leida mida otsisin...ja seda sobiva hinnaga ka veel kõigele lisaks.
Tormasin kohe koju katsetama ja olen tulemustega VÄGA RAHUL, VÄÄÄÄÄGA!
Muideks meil oli täna siin Inglismaal Isadepäev. Head Isadepäeva kõigile issidele!!!









Homme tellin ära minu teise lemmik objektiivi ja siis võin ennast ametlikult fotohaiguse põdejaks tunnistada.