TULEME/LÄHEME TALLINNA

No nii, nüüd on see siis kindel et läheme Eestisse Aprillis. Mina lendan juba 13 Aprilli õhtul ja Pete tuleb mulle järgi 19ndal. Tagasi lähme 22 aprilli lõunal. Ma ei jõua seda ära oodata. Ma ei mäletagi millal ma viimati Eestis olin kogu pika nädala. Võib olla siis kui meil pulmad seal olid aga see ei loe kuna siis olid käed jalad jooksmist täis. Ma ei tea isegi kuidas Pete sellega leppis et ma ta kogu nädalaks siia üksinda jätan. Ei, ei ärge valesti aru saage ta saab suurepäraselt ise hakkama. Ta oskab väga hästi endale ise süüa teha (ilma et peaks poodi valmistoite ostma minema) ja ka maja oskab ta ilusti korras hoida. Peamine probleem on vaid see et tal on vaid väga suur igatsus minu järele –aaaaaaa– ja me polegi vist kunagi tervet nädalat üheteisest lahus olnud. Teine asi on ka see et ta ju ise tahaks ka nii väga Eestis pikemalt olla, eesti fan nagu ta on, aga nädal aega töölt ära olla maksaks meile väga palju raha.
Võib olla teeb teda rõõmsamaks see et mul on plaanis talle väikesed sokolaadi portsud eri kohtadesse majja ära peita. Sellest saab ta teada alles siis kui ma Eestis olen ja kui talle iga õhtu juhendeid annan kust neid leida.

Hakkan nüüd päevi lugema.

Ülejäänud aasta graafik on järgmine
14 – 16 märts Pete isa 70 sünnipaev mille puhul rendime suure maja koos basseiniga linnast väljas (sinna tulevad kõik Pete õed-vennad ja nende lapsed kokku 19)

Munadepühad veedame Petega Norfolk –s siin
Aprillis Eestisse
Mais tuleb arvatavasti Karin koos lastega meile külla.
Juuni algul veedame nädala Püreneesi Prantsumaa poolses osas.
Septembris nädal Maltas
Detsembris tahab Pete kindlasti pikaks nädalalõpuks New Yorki minna aga ma ei tea kuidas meil see õnnestub kuna
Jõulud veedame seekord Eestis.
Mina tahaks veel ka kuskile Belgia reisi sisse sättida aga mul on tunne et seda me enam ei jõua sellel aastal.

KEELE ÕPPEST

Sellised sildid on, OLID, meie kööki kaunistamas. Lubasin ju sel aastal Petega rohkem eesti keel rääkida ja et teda aidata panin need sildid kööki ülesse. Täna testisin et kas nendest siltides on ka mingit kasu olnud. POT ON PLIIT oli ainuke asi mis Pete–i mällu oli jäänud. Nii palju siis nendest siltidest – seal nad olid ja sealt nad ära tulid.

Sellele vaatamata suudame aga vestelda telefonis päris hästi. Eriti tuleb see kasuks kui Pete on kontoris ja palju inimesi ümber. Enne pidi ta jutu lõpus väga vaikselt sosistama 'I love you' kui nüüd saab ta kas või üle kontori karjuda 'Ma armastan sind' ilma et keegi aru saaks millest juttu on.
Täna helistasin talle peale tööd et teada saada kaugel ta juba on ja et kas ta on kuskile liiklus ummikusse kinni jäänud. Kõne oli järgmine
Mina: Tere, tere kus on minu mees?
(meelega kasutasin selliseid sõnu ja lauseehitust kuna teadsin et siis saab Pete minust paremini aru)
P: Tere minu kallis. Mina olen autol.
Mina: Aa sa oled autos. Mis kell sa koju jõuad?
P: amm ammm... viisteist minutit.
Mina: väga hea.
P: Mul on suur, suur nälg.
Mina: Ok kanasupp on valmis, tule ruttu.
P: vaaga hea.
Mina: Head aega
P: Head aega minu kallis.

...

AUTO lood

Juba pikka aega oleme me oma hoovist, kuhu auto on pargitud, õli plekke leidnud. Algul me ei kahtlustanud et tegemist on õliga ja ei pööranud asjale otsest tähelpanu. Kui aga Pete märkas et ka plekid on kohas kus ta tööl pargib siis otsustasime et on aeg auto 'arsti' ülevaatusele viia. Sealt öeldi jah et mingi õlivoolik tilgub natuke ja kuigi see ei olevat pidanud ohtlik olema ja auto pääses teenendusest läbi ilma pretensioonideta otsustasime et nii me seda tilkumist ikka jätta ei saa.

Õnneks on meil kaks autot ja see ei saanud segama Pete tööle minekut (Pete ei ole võimalik millegi muuga tööle minna kui vaid autoga). Me teame et mida kallim auto seda kallim on ka igasuguste vidinate vahetamine ja kummid jne. Kui ma aga Pete käest sain teada kui palju selle väikese kummiventiili vahetamine selle õlitoru ümber maksma läks siis jäi mul küll suu lahti JA SEDA SELLEPÄRAST ET ventiil ise maksis VAID £35 AGA töötasu oli £665. Seega kokku £700!!!!

Pete kui põlis inglast sellised asjad enam ei kõiguta kuna töö vajab tegemist ja autot on ka vaja tööle minemiseks.
Minu viha aga kasvas suuremaks kui Pete autole järgi läks ja koju sõites telefonis mulle teatas et auto rool teeb imelikku häält. Kuna tema mingi tehniline ekspert ei ole ei teadnud ta ka kas see peabgi nüüd nii olema või kas midagi on valesti. Järgmisel päeval sai ta aru et töö käigus olid töömehed arvatavasti rooli valesti tagasi pannud ja helistas neile et arupärida. Tuli välja jah et rool on valetsi ja et peame auto jälle nende juurde viima.
Ok, see tähendas et Pete pida tunni varem töölt ära tulema jälle, auto teenendusse toimetama, mina pidin oma autoga talle järgi sõitma ja sama lugu autole järgi minnes. Ma ütlesin Petele et järgmine kord me enam nendega äri ei tee ja olin rahul et see on selleks korraks lõppenud....KUI siis paar päeva hiljem märkasin taas õli plekke hoovis. (Nagu näha olen mina see inspektor siis majas).
Pidime siis jälle auto teenendusse viima ja tuli välja et töö käigus olid töömehed mingit teist toru vigastanud mis nüüd tilkumist tekitas. Kõigi nende järeltööde eest me maksma ei pidanud aga sõitmine sinna ja tagasi 4 korda ning Petei vabaks võetud tunnid läksid meile veel sellele £700 lisaks maksma.
Aga see on ju elu....

ISAMAALISUS

Paar viimast päeva olen jälginud eesti uudiseid ja proovinud leida video klippe Vabariigi aastapäeva pühitsemisest. Presideni kõned on nii eesti kui ka inglise keeles läbi loetud ja sellest on osa saanud ka Pete. Kui südant soojendav oli kuulda et president Ilves mainis oma kõnes eesti mustikametsi ja et paljud presidendi külalistest kandsid rahvariideid või siis vähemalt rahvariiete teemalisi riideid...
Ma ei tea mis tunne on eestlastel kodumaal või teistel eestlastel välismaal selliseid sündmusi jälgides või presidendi kõnet kuulates aga mina olen küll nii uhke et olen eestlaseks sündinud. See on kohe selline eriline tunne sees millest oleks raske lahti saada ja ma arvan et see tunne on seda suurem mida kaugemal ja pikemat aega keegi on kodumaalt ära elanud. Võiks arvata ju hoopis vastupidisemat aga ei.

Mäletan lapsepõlvest jutte eestlastest kes sõja ajal kodumaalt põgenesid ja laia maalilma elama asusid ja kuidas nad eesti kombeid ja tavasid, toite ja traditsioone elus hoidsid ja kuigi nende eesti keel oli tihti üle aastate vägagi konarlikuks muutunud olid nad oma südames kümme korda rohkem eestlased kui kodumaal elavad eestlased. Siis tundus see mulle kuidagi imelikuna et keegi võib nii emotsioonaalne olla kas või lihtsalt eesti rahvarõivaid nähes.....ja siin ma nüüd olen.
Vaatan laulupeo DVD ja laulan kõva häälega kaasa kui just pisarad häält täielikult ei lämmata. Tahaksin nii kogu maalilmale näidata seda imet kuidas 20 000 lauljat (plus pealt kuulajad) kõik koos laulavad laule mis on meie juurtes ja mille sõnad ning viis meile juba sündides on kaasa antut. Sellist sidet ei ole igal rahval siin maailmas ja kui siis veel mõelda kui väikesed me oleme arvu poolest ja kui kaua me oleme elus püsinud siis tuleb lausa külmavärin peale.
...NAGU NÄHA ON KA MINUST VÄLISEESTLANE SAANUD.

PALJU ÕNNE EESTI!!!

SÕBRAPÄEV

Homme (täna) on sõbrapäev aga meie seda Pete–ga ei tähista. Meie jaoks ei ole sellel päeval mingit tähtsust ja lihtsalt selle pärast et tuhanded inimesed seda tähistavad ei hakka me raha raiskama ei lillede, kingituste, õhtusöögi või isegi mitte kaardi peale...meil on OMA 2 tähtpäeva mida vaid meie omavahel tähistame. Need on meie pulma aastapäev(30.07) ja päev kui me esimest korda kohtusime (19 Märts). Nendel päevadel teeme meie midagi erilist ja romantilist ja siis kulutame me selle päeva peale hea meelega palju raha....

TEILE KÕIGILE AGA SOOVIME SÜDANT SOOJENDAVAT SÕBRAPÄEVA!

NÜÜD KÜLL VIIMAST KORDA...

...panen ma siia ülesse lille pilte. Mulle tundub et olen kergelt hulluks läinud (loe vanaks jäänud) et õues koguaeg lilli pildistan...aga ikkagi...on ju alles veebruari kuu algus aga meil siin nii palju kevad lilli õitsemas. Käisime jälle Polesden Lacey mõisa aias jalutamas ja sealt me need lilled leidsimegi. Koht ise näeb välja selline (tagant poolt)

KURADIKE

I'M IN BED WITH THE DEVIL

MUSTSÕSTRAD

Petel on olnud juba mitu päeva hääl ära ja kerge nohu. Ta on juba kaks päeva töölt kodus olnud ma proovin teha kõik et ta tervis esmaspäevaks paremaks läheks ja et ta tagasi tööle saaks minna...seega olen proovinud teda ravida kõik võimalike looduslike ja mitte looduslike vahenditega. Kui meil siin sinepiplaastreid ka poes oleks siis ma plaasterdaksin ta ka neid täis. Ma tean küll et enne tuleks mul temaga kõvasti kaubelda ja nuruda ja siis vägisi need ta külge kleepida kuna tema kõrvadele kõlab see nagu ma räägiks mingist ulme ravimist ja vabatahtlikult ta juba alla ei annaks....sama lugu on tatrapudruga aga noh seda ma talle peale ei ole veel surunud –mulle endale maitseb liiga palju et temaga seda jagada.....
Kui me viimasel suvel Eestis käisime siis ema korjas meile karbi täis mustsõstraid kaasa. Ma olin nad peaaegu täiesti ära unusanud aga nüüd kui ma hakkasin mõtlema et mida Petele ravimiseks anda tuli see mulle meelde. Nii ma olengi siis talle neid väikse peotäie haaval sisse söötnud. Algul tegi küll nägu kui ma talle teatasin et nüüd hakkad mustsõstraid sööma aga kuna ta on selline suur Eesti fan siis mingit pikemat kobinat selle teate vastu ei tulnud.

Mul on nii imelik seda sõstra karpi siin vaadata ja mõtelda et need marjad on ju otse Eestis ja nüüd meie siin kaugel maal sööme neid....just nagu oleks ukse tagant omast aiast korjatud....ja kui neid süüa silmad kinni siis tundub et ukse taga ongi Eesti.

UUED KINGAD

Ma ei tea kas see on kevade tulemisega seotud või mis aga teiste inimeste bloge lugedes selgub et ma ei ole ainus kes endale uued kingad on ostnud. Valikuga mul ei olnud raskusi kuna need CAMPERsi kingad olid mulle silma jäänud juba paar kuud tagasi aga kuna nad olid üsna kallid ja õues oli alles talv siis sinna nad ka jäid. Paar päeva tagasi aga nägin et nende hind oli rohkem kui poole odavam £34(enne £85) ja nüüd on nad mul siin kodus....mulle niiiiiii meeldivad need pesunööriga kingad!

KEVAD MEIE AIAS

See viimane lill peaks ka aias olema aga kuna ta mulle nii väga meeldib siis ei ole raatsinud õue istutada veel.

VASTLAPÄEV=PANNKOOGIPÄEV

Eestis on täna vastlapäev ja meil siin pannkoogi päev (pancake day). Teise nimega kutsutakse seda päeva siin ka pannkoogi teisipäevaks. Pankoogi kuupäev ei ole alati sama aga alati 47 päeva enne Munadepüha pühapäeva (tuli välja üsna segane aga nii see on). See on vana kristlik traditsioon. Homsest alatest algab paastu aeg mis kestab kuni Munadepühadeni ja sel ajal ei ole lubatud süüa rasva, võid ja mune ja muud head ja paremat ...seega täna on see päev kui kapid tühjendatakse kõigest heast ja paremast. Homme algab nii nimetatud hingeline kui ka (kodune) kevadine puhastus.

Mõtlesin just et kuidas võiks Eesti vastlapäev olla seotud Inglise pannkoogi päevaga kui kogematta juhtusin lugema et pannkoogi päeva tähistatakse ka Rootsis. Seal kutsutakse seda päeva FETTISDAGEN (Fat Tuesday). Pannkookide asemel aga söövad nad vastlakukkleid – just selliseid nagu Eestisgi.

LAUPÄEV

Täna hommiku mingi aeg läks meil vool ära. Algul me ei saanud aru milles asi on ja Pete arvas et ta arvutiga on midagi juhtunud aga lugu oli selles et meil ei olnud voolu. Mul oli hea meel selle üle kuna tänu sellele olime vabad nii arvuti kui ka TV maailmast ja peast käis läbi mõte küünlavalgest õhtust kamina tule ees lauamänge mängides...Otsustasime et seame endid välmis ja lähme ja veedame hommiku pooliku hoopis väljas. Tormasin ruttu vannituppa et juuksed enne veel ära pesta aga dussist ei tulnud tilkagi vett. Kuna meil on elektri survega duss (power shower) siis otse loomulikult ei töötanud see.
Ma ei lasknud ennast sellest segada ja kasutasin selle asemel hoopis vanni dussi.
Siis läksin kööki et viimased nõud ruttu nõudepesu masinasse sisse suruda ja masin käima panna AGA ilma elektrita see ei tööta ju....No egas midagi otsustasin köögi niisama ära koristada ja puru põrandalt ära imeda...AGA tolmuimejat ilma elektrita ei saa kasutada...OK seda saab ju hiljem ka teha. Tagasi magamis tuppa juukseid kuivatama...JA JA föön ju ka ei tööta...

See pani meid imestama kui palju on tegelikult masinaid ja igapäevaseid tegemisi milleks elektrit vaja lähem. Saab ju ka ilma tolmuimeja ja föönita elatud. Õnneks on meil gaasipliit seega süüa saaks ikka teha. Külmkapi ja sügavkülmiku pärast oli meil kõige suurem mure. Mida ja kuhu seda üles sulatatud toitu pärast panna?

Riided selga ja saapad jalga ja uksest välja. Autos tuli meelde et mu fotoka aku on tühi aga meil on vaja seda täna õhtul kui sünnipäevale läheme. Tormasin tagasi majja et aku laadima panna AGA MEIL JU POLNUD ELEKTRIT.