Ma armusi nendesse originaal puupõrandatesse ja nendesse kaltsuvaipadesse mida me igast toast ja väikestest koritoridest võisime leida. Veranda oli meie söögitoaks kus selline Astrid Lindgreni tunne peale tuli. Tegelikult kogu see hoov ja need sisehoovi olevad majad meenutasid mulle Astrid Lindgreni raamatuid. Hoovis elasid väikesed jänkud ja kass ning koer. Maja tagahoovis oli üli armas väike mängumaja millest mul siin praegu kahjuks pilti ei ole kuna vanaema käis seal Gretaga mängimas ja pildid on kõik tema fotokas.
Hommikusööki pakuti pere kodu poole peal kelle juurde me üle hoovi kõndides pääsesime. Pere enda kodu oli ka lausa ila tilkuma panevalt romantiline ja armas (nii palju siis kui meil seda oli võimalik üle suuretoa läve piiluda).
Söök oli isuäratav kuigi mina peale keedumuna ei saanud sealt midagi muud süüa aga siiski. Leib nägi nii hea välja (ja kõigi jutu järgi ka oli) et ma oleks peaaegu pisara poetanud. Söögituba oli siis veel eriliselt romantiline ja VALGE (kuigi piltidel on sinine). Kuna meiega tulid sööma samal ajal paar itaalast siis mul ei olnud aega mööda tuba oma kaameraga ringi joosta ja õigeid settinguid sättida (kuigi viga on just selles et ma vaid klõpsutan ilma et ma kohe peale esimest pilti kontrolliks kuidas pilt välja tuli - nii tehes ma saaksin kohe kaamera settingud õigeks panna ja mitte pärast avastada et olen kõik vale peale unustanud) Aga noh see selleks.
Aknast oli muideks vaade otse merele
Et sellest veel vähe oleks siis vist top elamuseks sai meil selle koha saunaskäik. Nimelt saime me soovi korral endale 10 euro eest sauna kinni panna, mida me siis loomulikult ka tegime. Tänasime jumalat et meil vanaema kaasas oli kes samal ajal last valvas kui meie laudas saunas käisime. Mis ma arvan et just üllatav selliste väljaspoolt tavaliste puumajade juures on on see et sisse astudes sa peaaegu nagu astuks kuskile muinasjuttu. No tõesti iga nurgake oli seal vaatamist väärt ja jättis suu imestusest lahti. Sauna ees oli selline omapärane WC mida oli väga raske pildistada et seda õiget tunnet ja muljet edasi anda. WC ees olevas laes oli tegelikult kas hein või kõrred mis olid linase materjaliga kaetud. Ma alguses ei saanudgi aru alles pärast hakkasin lähemalt uurima et mis praht seal ripub.
Vasakul poolt olevast uksest sisse tulles oli kohe ees selline leivaahju moodi asi kus tegelikult oli sees seepide ja koristusvahendite panipaik.
Uksest tulles paremal oli trepp mis viis üleval korrusel olevasse saunalavale. Trepi keskel oli väike aken kust oli võimalik merd ja Soome presidendi suvekodu eemalt imetleda.
Kuna meie läksime sauna kell 10 õhtul siis olime sunnitud seda tegema küünlavalgel kuna leiliruumis valgustust ei olnud. Loomulikult ei olnud see meile probleemiks vaid pigem boonuseks ja tegi kogu saunaskäigu veelgi erilisemaks.
Ning nüüd natuke saunast tehnilise poole pealt vaadatuna. Tänu kaamera välgule õnnestus mul see ime asi pildile saada. Nimelt oli selles saunas automaatne leiliviskamis masin. Nägi välja nagu oleks tegu peldiku potiga. Toimis see nii et kui sa ühele seina peal olevale nupule vajutasid siis avanes selle poti kaas ja auru hakkas välja tulema. See kaas ja automaatselt lahti 15 minutiks ja peale seda sulgus. Kui tahtsid leili juurde saada siis vajutasid teisele nupule mis siis omakorda poti sisse vett piserdas andes ruumile kuumust juurde. Väga vinge värk.
Selle valge paneeli peal seal seinal on vist need nupud. Kui aus olla siis oli seal sees nii pime et mina ei näinud rohkem midagi kui vaid küünalt ja akend nii et ma ei teagi tegelikult kus need nupud asusid (kuskil väga kättesaadavas kohas igal juhul kuna Pete nende pärast kuskile kõndima ei pidanud).
Ning pärast sai selliste mõnusate puulaudadega põrandal dussi all käia.
Ah ma tean et nüüd tuli siia hirmus palju sauna pilte aga ma lihtsalt ei suutnud ennast pidurdada kuna see oli meile selline suur elamus. Pete on sinna kohe valmis tagasi minema ja ta kahetses et me ei plaaninud Soome kauemaks jääda. Olen kindel et Naantalis on veel selliseid mõnusaid ja omapäraseid ööbimiskohti aga kuna meil nendega kokkupuutumist ei olnud siis soovitada ei oska. Küll aga soovitame me soojalt (kui mitte tuliselt) B&B PALO kõigile neile kes armastavad romantikat ja omalaatsust. Samal firmal on ka äsja valminud hotell mis on samas stiilis ainukese vahega et vannitoad on modernseks tehtud. Peremees näitas meile hetkel tühjaks saanud kahekorruselist korterit üle hoovi ja see oli ka vapustavalt omapärane. Nii et minge aga kõik julgesti Muumimaale!