KUUMUS TAHAB ÄRA TAPPA

Meil on nii õues kui ka toas juba mitmendat päva niiiiiiiiiiii palav. Me oleme Gretaga täesti kuumuse vangis, ja seda kogu maja peale vaid ühes toas mida ma proovin puhuri abil enam vähem talutava temperatuuri juures hoida. Kõige õigem koht oleks minna kuskile ostukeskusesse kus saaks vähemalt hingata aga me vist ei elaks üle teed sinna. Mul on küll autos see külma õhu puhuja aga see ei ole pooltgi nii võimas kui Pete autos ja mul on tunne et Greta saaks seal oma tumedas ja villase kattega turvahällis istudes kindlasti kuumarabanduse. Kui auto uksed kõige pealt lahti teha siis tuleb seest sellist kuuma õhku et seal sees võiks leili visata. Gretal iga nahavoldi vahel higi nired ja mina aga surun talle tihedalt piima sisse et teine ikka ära ei kuivaks. Vahepeal käime lahtise külmkapi ees seismas.Hull on ka see et nad lubavad iga päevaga veelgi kuumemat ilma ja neljapäevaks koguni +32 kraadi. Veelgi hullem on aga see asi et ma algul lootsin et saame neljapäeval selle kuumuse eest Tallinna põgeneda aga nüüd tuleb välja et ka Eestis on kuumalaine...noh vähemalt on seal meri kuhu saab ehk end jahutama minna. Ma ei tea mida küll Greta sellest mereranda minekust arvab kuna pole teine seal enne käinud ja ma ei tea kas me julgeme teda vette viia ilma vaksineerimatta aga noh eks koha peal näeb. See saab olema esimene kord üle hulga aja kui ka mina saan meres ujuda. Siia maani iga kord kui me oleme Eestis käinud on ilm selleks liiga külm olnud ja just siis soojaks läinud kui me oleme koju lennanud.

...aga seniks kui me sinna Eesti metsa peitu saame minna peame üle elama siinse ilma.
Fotol meie RASVARULL :-)

Greta ütleb tädi Liinale et talle see kleit väga meeldib. Pildil proovib ta niksu teha aga mul jäid ta jalad pildile jäädvustamata.

PÄÄSU EI OLE

Täna helistas mulle med-õde polikliinikust ja ütles et tema andmete järgi ei ole Greta veel vaksineeritud, et kas see on tõsi. Mina vastu et tõsi jah aga ta on olnud nohus ja me ei ole tahtnud teda nohuga vaksineerida. Nüüd aga läheme kohe reisile ja meil oli plaan vaksineerimisega alustada kui tagasi tuleme.
Mainisin ka et me oleme tahtlikult ettevaatlikumad olnud seoses minu reaksiooniga vaksiinidele ja seega tahtsime oodata natuke kauem nende alustamisega. Ma olin väga viisakas ja sõbralik ja ei proovinud nendega vaielda ega riidu minna, aga tunda oli kuidas nad end vägisi peale surusid. Uuris et millal me ära lendame, et kas nädala alguses ja ma valetasin et jah...noh neljapäev ju peaaegu et langeb algusesse.

Ütlesin et ma helistan ja panen aja kinni kohe kui tagasi tuleme AGA ei, ta ei tahtnud mind nii kergelt ära lasta. Tahtis meile kohe aega anda ja nii me siis lähemegi praeguste plaanide kohaselt vaksineerima 21 Juulil.

Kui ma mainisin et ma olen mures järelmõjude pärast siis ta soovitas mul Gretale tund enne tulekut CALPOLit anda. Noh minu reaksiooni selle peale võite juba ette arvata. Mainisin et mina oma beebile keeldun seda viie E numbriga meditsiini andmast. Tema aga kohe et see rohi juba aastaid kasutuses ja kui sellega oleks mingit probleemi siis oleks see juba tänaseks välja tulnud ning seda ju võib juba alates 2 kuuselt anda
Ma ei tea kas enamus meditsiini töötajatest ongi ajupesustatud või on nad kõik nii reeglitest kinni et oma töökoha ja palga nimel ei ole nõus neid E numbreid seal nägema. Ma ei hakkanud rohkem midagi vastu vaidlema kuna plaan oli ju nendega mitte riidu minna, AGA siiski mainisin et jah ega ma arvagi et need E numbrid kohe mingit reaksiooni teevad aga Greta tuleviku nimel keeldun ma seda rohtu talle andmast. Mul nagu nii plaanis Eestist endale neid küünlakesi varuda.

Kõne lõpetasime siiski sõbralikult ja ta isegi soovis meile head puhkust Austraalias (Estonia kõlab nagu Austraalia inglise keeles). Noh mis mul üle jäi kui pidin teda jälle parandama et Estonia on see maa kuhu me läheme mitte Australia. Igal juhul käskis ta meil ettevaatlik olla.

Tänan siinkohal kõiki kes mu eelmist vaksineerimis sissekannet kommenteerisid. Neid soovitatud raamatuid ma lihtsalt ei julge lugeda kuigi väga tahaks. Kardan et siis jääks Greta kindlasti vaksineerimata aga praegu oleme otsustanud selle esimese portsu ära teha juuli lõpus. Eks siis näe mis edasi saab.

Aga siiski 19 erinevat vaksiini 3 kuuga tundub hullult palju!!!!

VÄIKE KEERUTAJA

Oleme teinud nii lusika, kahvli ja noa proovid ning võime teatada et Gretal on kohe kindlasti üks hammas täitsa väljas ja teine kohe tulemas. Noh täitsa väljas all mõtlen ma ikka hamba otsa, peab teine veel nats kasvama et täis pikkusesse saada.
Samuti võime teatada et eile keeras ta end ka iseseisvalt selja pealt kõhuli...ja seda 3 korda. Muidu ju täitsa tore aga vaesekesel ei ole veel rinnalihased küllalt kõvad et endal kaela püsti hoida. Eile iga kord kui ma ta selili mängumatile panin hakkas ta nihverdama ja puhkima ja vinguma ja kohe üldse ei meeldinud tal seal lamada. Nihverdas ja nihverdas aga lõpuks õnnestus tal end kõhuli saada. Paaril teisel korral jäi tal üks käsi keha alla kinni ja pööre seega jäi saavutamatta. Oh seda virinat siis. Osa sellest ka kindlasti hammaste süü.
Pete tegelikult ütles mulle juba päev varem et Greta keerab end kõhuli aga mul oli seda raske uskuda kui polnud oma silmaga näinud...eriti veel tema suust kes terved päevad tööl on ja siis kui Gretat tunnikese hoiab, kui mina süüa teen, siis tema näeb teda keeramas...
Ma juba kurtsingi et mida ma nüüd temaga peale hakkan kui ta selili olla enam ei taha ja kui siis end ümber keerab siis jälle nutt varsti majas kuna pole jõudu ka nii olla. Selles kiigutavas lamamistoolis talle ka enam nii väga ei meeldi olla ja üldse on tunne et kui vaid saaks siis parema meelega läheks ta kõndima. Oeh, minu poolest oleks nii need hambad kui ka see keeramine palju hiljem tulla. Raske on temaga midagi palju teha kui ta ei oska isegi veel mänguasju korralikult käes hoida.
Jumal tänatud et me nädalalõpul ostsime selle pissipoti moodi toolikese talle kus ta nüüd vähemalt saab suure tüdruku moodi püsti istuda. Tool ise on igati vägev leiutis. Järgmine kord kui poodidesse läheme siis peaksime sinna ette käiva lauakese ka ära ostma et tal oleks kergem mänguasju käes hoida. Õnneks aga ei olnud ta täna selline agar ringi keerutaja ja mängis isegi rahulikult selili lamades mängumatil, ise pidevalt põristades ja ila mulle puhudes.
Ja nii vaatame me nüüd telekat.
Kahju et me ei saa seda toolikest Eestisse kaasa võtta. Oleks teist nii hea sellega randa liiva sisse suure päiksevarju alla istuma panna.

ISADEPÄEV

HAMBAD MIS HAMBAD

Just eile arutasime Petega et Gretal vist on hambad tulemas. On teine viimastel päevadel natuke viril olnud ja kõva häälega nutnud kui on magama tahtnud jääda, ning tissi otsas 'mänginud' koguaeg. Sõrmed on ka pidevalt suus aga mitte nii tihedalt kui tihedalt ma olen ta mähet pidanud viimased paar päeva vahetama. Täna hommikul haaras ta mu sõrme ja toppis oma suhu ning proovis HAMMUSTADA.
Nii et siit võite ise näha et 3 kuu ja 2 nädalasel Gretal on esimesed hambad peaaegu et väljas.
Foto ei ole just kõige parem aga vähemalt mingi tõestus on olemas.

BALLETI TREENINGUD JÄTKUVAD...

...ISEGI MAGADES.

RAHULIK PÜHAPÄEV

Täna oli õues vähemalt 28 kaadi sooja. Õudne, palavus tahtis ära tappa. Õhtu poolikul helistas meile Pete õde, kes on 7 kuud lapseootel, et kas ta võib oma lastega meie juurde põgeneda. Nimelt oli ta tüdrukutega üksi kodus ja nad ajasid ta hulluks. Sianna, kes on peaaegu 2ne, proovis koguaeg uksest välja minna või siis arvuteid kinni vajutada, juhtmeid tirida jne. Ta on alati selline tehnika järgi hull laps olnud. Neile külla minnes peame alati ettevaatlikud olema kuhu me oma telefoni või fotoka maha paneme et Sianna neid pihta ei paneks. Üks kord õnnestus tal isegi Pete kell käe pealt ära nihverdada ilma et Pete seda märganud....pikanäpu mees (tüdruk) selline...ja endal isa veel politseinik.

Loomulikult ei olnud meil midagi nende küllatuleku vastu kuigi meil oli just õhtusöögi valmistamine käsil ja mina rääkisin emaga Skypes ja samal ajal proovisin vastata sõnumile ning vahetasin Greta mähet. Ei länud vist 5 minutitki kui Sianna oli juba proovinud me aiakuuri sisse saada, tagaaia väravat avada (see tal ei õnnestunud), potist mulda välja visata, peenarde pealt tokid välja tõmmata ja oli just mu väikese põllulapi peal taimi tallamas kui me ta sealt kätte saime. Sellele lisaks tahtis ta vanem õde koguaeg ülesse korrusele minna mänguasju otsima vaatamatta sellele et ma talle mitu korda ütlesin et kõik mänguasjad on pööningule pandud (enne oli mul üks tuba paksult mänguasju ja mänge täis). Loomulikult oli lapsel seda raske uskuda ja nii ta siis käis pidevalt seal jälle sobramas. Chloe näeb välja kui väike inglike AGA tegelikult on ta tõeline tomboy. Talle meeldivad mõõgad ja arvutimängud ja autod jne. Issakene kui suur oli ta rõõm kui ma talle lõpuks kapi alt ühe karbi Power Ranges autodega leidsin.

Trall aga jätkus ja sama käis ka kuumuse kohta. Vaene Pete õde kes oma suure kõhuga ja kuumusega pidi pidevalt Sianna järgi jooksma ja samas Ka Chloet kamandama. Mina ja Pete proovisime Gretat magama suigutada ja samal ajal süüa teha ning külalisi lõbustada. Igati vahva oli ja meid kõikki ajas see hullumaja naerma. Toredam oleks olnud kui nii lämmatavalt kuum ei oleks olnud aga noh lõpp hea kõik hea. Isegi mu taimed jäid mulda.
Ma ei tea kuidas ta küll hakkama saab kui veel uus beebi 2 kuu pärast sünnib!?

EESTLASTE JAANIPÄEV LONDONIS

Täna käisime me Londoni Jaanipäeval. Pidu algas kell 2 aga meie jõudsime kohale nii umbes natuke enne 3-me. Autoga läbi Londoni sõitmine võtab alati teadmatult kaua aega ja nii ka seekord. Õnneks jõudsime siiski kohale, abiks olid ka natuke sellised sildid kuigi neid oli peaaegu et võimatu autoga sõites lugeda.Ilm oli just sobivalt soe, ei liiga kuum ega liiga jahe. Kohale jõudes ootas meid ees juba suur hulk inimesi. Nimekirja järgi oli oodata rekordiline arv inimesi (300). Kui ma telefonist pileteid tellisin siis mulle öeldi et Greta on ürituse kõige noorem osavõtja üle aastate. Eelmine aasta olevat noorim laps olnud 5 kuune. Ma ei tea kas see fakt paika pidas, kuna kohapeal oli palju beebisid, aga nagu beebidega ikka on nende vanust ilma küsimatta raske määrata.


Kohale jõudes tormas Pete kohe toidu kallale. Oli teine nii näljane et näris peaaegu et suurest näljast autos küüsi ja kaebas kõhuvalu. Süüa oli palju. Isegi kartuliputru. Ma ei osanud arvatagi, et kartulipudru ka saslõki juurde kuulub, aga tore oli et seda seal pakuti. Liha oli igat karva ja salatit kastide viisi. Ei puudunud ka eesti leib ja eesti õlu. Ainult kartulisalatit ei suutnud me kuskilt leida, arvata võib et selle valmistamine nii suurele rahva hulgale oleks olnud üsna raske ja aeganõudev.

Muusikat mängis Eesti bänd 'Vana Kallim' ja õhtut juhtis Aimar Pihlak, nimed mis mulle midagi ei ütle aga võib olla keegi teine teab neid. Igal juhul oli nii bänd kui ka õhtujuht täitsa OK. Rahvas oli loomulikult aeglane kaasaelama ja osavõtma, aga ma olen kindel et hiljem, õhtupoole, läks seltskond lõbusamaks ja elavamaks. Korraldavate mängudega läks ka natuke aega enne kui grupp inimesi kokku suudeti saada aga kuna ilm oli ilus, siis ega kellegil ju kiiret ka ei olnud.
Kõigepealt alustati ühislaulmisega. Algul kui ma kuulsin et toimub ühislaulmine, siis kujutasin ette, et lauldakse ikka paar laulu maha aga tuli välja et vaid üks, KUNGLA RAHVAS. Pete ja Liina andsid oma osa kaasalaulmisele...Pete osa kindlasti väga väikene aga vähemalt väikene soojendus enne Laulupidu Tallinnas.
Peale laulmist algas köievedu. Kuna seekord oli nii palju rahvast, siis õnneks ei sunnitud kedagi vägisi sellest osavõtma, nagu jutu järgi oli juhtunud eelmistel aastatel. Ma arvan et meil kõigil oli siiski mingi vabandus igaks juhuks valmis mõeldud, Pete oma oli, et tal on põlv valus.



Ja siis tuli kotijooks, mille võitis meeste meeskond aga kes oma võidu lahkelt naiskonnale loovutas.


Korralikult Eesti peolt ei saanud puududa ka laste sõber Lotte ja kuna tegemist oli Inglismaaga, siis loomulikult oli lastele hüppamiseks ülesse pandud 'bouncy castle'.


See hüppeloss töötas bensiiniga ja me rumalukesed läksime istuma just selle lossi kõrvale (vaata et taha) kus see mootor mügiseid gaase välja pumpas. Loodame, et nii Greta kui ka Oliver sellest 'purju' ei jäänud. Mul ja Petel ajas see küll igatahes südame pahaks.
Greta pidas end õhtu jooksul üllatavalt hästi üleval, isegi magas korra, aga võib olla et ta oli lihtsalt suurest lärmist segaseks löödud. Oliveriga tegi ta ka väikese mängusessiooni, aga kuna ta end veel väga väikese inimesena 7 kuuse Oliveri kõrval tunneb, siis sinna see asi jäigi...järgmisel aastal on loota et kohtumisrõõmud saavad ehk suuremad olema, kuna siis saavad nad ehk natuke juba omavahel ka mängida. Sellele vaatamata märkasin ma pärast kodus fotosi vaadates, et Oliveril oli õnnestunud Greta käpakest natuke patsutada, nii et kes teab, võib olla selles eas on see juba suur samm.


Varsti olimegi valmis koju minema kuigi õige pidu alles algamas. Ootasime ikka Jaanitule süütamise ka, ära kuna kuidas sa pärast saad öelda, et oled Jaanitulel käinud aga tuld ennast ei olegi näinud...noh tegelikult jäi Petel ja Gretal see tuli nägematta kuna seal oli nii palju rahvast ja tuli ise nii väikese maalapi peal, et inimesi mahtus vaevalt paarkümmend selle ümber.

Nii et kokkuvõttes oli üritus igati tore ja nagu Liina lubas- palju vägevam kui Emadepäeva kontsert.

VAKSINEERIMINE

Inglismaal on ettenähtud imikute vaksineerimine 2,3 ja 4 kuuselt. Ühe korraga antakse 5 erinevat vaksiini ja vist üks ekstra veel nendele lisaks. Ühtekokku teeks see 15+ erinevat vaksiini 3 kuu jooksul. Kuigi mul ei ole enne otseselt midagi vaksineerimise vastu olnud siis siiski 15 erinevat vaksiini nii noorelt ja nii lühikese ajaga tundub mulle liiga palju.
Me ei osanud ega ikka veel oska otsustada mida teha. Plaanis oli vaksineerimist natuke edasi lükata mis juhtus pea automaatselt kuna Gretal oli nohu. Tänaseks nina ei jookse enam aga iga hommik on nina kinni ja rind kärisev ja kollikesi kaevan ma ta ninast ka pidevalt. Nüüd võiks ehk esimese vaksiini varsti ära teha aga kuna minu arust on tal siiski veel kerge nohu siis ei taha riskida. Tähtsam on et me sellest enne Eestisse lendamist lahti saame. Samas aga võib olla ei ole õige üldse lennatagi teisele maale lapsega kes ei ole vaksineeritud?...ja just enne lendu ei tahaks ka seda teha...

Samas mõtlen ma ka et võib olla jätaks üldse vaksineerimata. Ma tean et enamus lapsi ei reageeri vaksiinidele AGA ma tean ka lapsi kes on reageerinud NING ärgem unustage mis minuga juhtus peale vaksiinide saamist. Kuule juba kuidas sajad emad kurjalt karjuvad et olen vastutustundetu ema jne. Arstid siin suruvad seda sulle nii peale et vaata et ei lase sind astikabinetist enne välja kui süstid tehtud.
AGA ma ei suudaks endale kunagi andeks anda kui Greta peaks ka kuuluma nende väheste hulka kes reageerivad ning siis selle tõttu olema 'vigastatud' elu lõpuni.

... nii ma, me seisame siin selle seina ees ja ei oska oma otsust langetada...

BABY DREAMS

Ma nii tahaksin teada või näha mida beebid unes näevad. Kuna nad näevad maailma täiesti teise nurga alt ja väga piiratud koguses siis ei saa ju nende unenäod olla meie omadega sarnased. Keelt kui sellist neil ju ka veel ei eksisteeri ja arusaamine puudub pea täielikult.
Kui aga magava beebit vaadata siis on ta nägu ja keha täis sadu erinevaid emotsioone ja liigutusi. Sekundisele naeratusele järgneb sekundine kurb nägu, tihti isegi sekundine kõva nuttu mille kiiresti asendab õnnis nägu. Huvitav kas meie oleme kui suured hiiglased ta unes?
Huvitav kas need lapsed keda halvasti koheldakse või palju üksinda nutma/ nälga jäetakse näevad vaid õudus unenägusi või leiavad nad hoopis lohutust nende unenägudest kus rinnast jookseb lõpmatus koguses piima ja pilveke on pehmeks ja soojaks asemeks?
Kui vaid oleks mingit viisi kuidas seda teada saada!

MEIE AIA VAASIKAD

Pete kutsub maasikaid ja vaarikaid kokku eesti keeles VAASIKATEKS.

Ja siit meie aia sibulad.