Täna sai õnneks see meeletu kuumus otsa ja oli taas võimalik hingata. Vaatamata sellele oli meie maja seest ikka veel palav. Ma olen siin nende akendega tere päev 'lahti kinni' mänginud ja alles nüüd, õhtul, tundub temperatuur tubades normaliseeruvat. Blogida oleks palju aga aega selleks on pea võimatu leida. Praegugi varastan oma kallist une ajast et siia need paar rida kirja panna. Greta magab küll omas voodis aga kui ma toast lahkun siis ta nagu teaks et ma seal enam ei ole ja ärkab kohe ülesse. Nüüd arvatavasti enam mitte kuna kell on juba pea 22.30 ja ta on oma päris unne end ära kaotanud aga nüüd on ka minul paras aeg magama minna.
Magamistoa aken on lahti ja sealt tuleb lõkke lõhna...on tunne nagu oleksime juba Eestis, metsale lähemal...mitte enam kaua ja siis olemegi päriselt seal.