TAGASI KODUS

Jõudsime pühapäeval tagasi koju. 
Nii lennu ootamine kui lend ise läksid ootamatult kiirelt. Seda eelkõige tänu headele sõpradele kes meiega sama lennuga tagasi koju lendasid ja meid oma Eesti sündmustega lõbustasid.
Panime ühe nendest kohe ka tõestuseks kaamera ette.

Fotolt võib jääda mulje nagu oleks blogija LJB tabatud salaja suurt Kalevi sokolaadi söömas

Inglismaa poolel ootas meid ees pikk teekond lennuki uksest kuni passikontrollini kus meid omakorda ootas ees ilmatu pikk saba reisijaid AGA kuna minul oli Greta süles (ja Liinal Greta beebi) siis mingi lennujaama onu juhatas meid kohe järjekorra algusesse nii et läbi saime ilma minutitki ootamatta. Isegi kotid olid juba lindil liikumas kui meie lindini jõudsime nii et elus esimest korda saime lennujaamast välja SUPER kiiresti. Läksime hõisates autosse ja põrutasime mootoriteele kus meile meie hirmuks vaatas vastu ilmatu pikk autode joru. Hirmu tundsime sellepärast et olime lahkel meelitanud Liina enda autosse, rongisõidu asemel, meid lõbustama aga sellist ummikut nähes võis karta et tema koju jõudmine võib venida üheks väga, väga pikaks sõiduks. Õnneks, ja tõesti õnneks, siiski õnnestus meil kõrvalteid pidi kaasreisija närvivapustuseta koju toimetada. Ju me olime siis sel päeval kõik õiges zone-is ja juhatatud by 'secret' powers (kaasreisija teab millest jutt on).
Kui me aga oma kodu lähedusse jõudsime olid politseinikud ühe teeotsa kinni pannud ja meil ei olnud võimalust oma majani sõita. Paluti oodata 10 minutit, nii kaua kui kiirabi helikopter pussitatud mehe haiglasse viib. Mitte just kõige parem koju tuleku tervitus.


Jõudsin just eile mõtelda et sel korral läks meil reisidega hästi ilma et midagi dramaatilist oleks otseselt juhtunud. Ma ei tea, seda minu imelikku ühepäevast palavikku ei tahaks otseselt mingiks draamaks lugeda. Täna hommikul kui Greta ennast riidesse pani jäi mul silma imepisike täpike ta õlal. Nägi sellise kuivanud vere kärna moodi välja ja ma lihtsalt lükkasin selle küünega sealt ära. Ma veel ise mõtlesin et imelik kus ta ennast niimoodi torkinud on kuna see nägi välja nagu oleks nõela torge olnud. Kärn oli veel mu küüne peal ja millegi pärast hakkasin seda lähemalt uurima. Ja siis ma avastasin et tegu on vist puugiga. No see oli tõesti nii pisike putukake et mul oli raskusi silmaga seda kindlaks teha aga ma siiski suutsin tuvastada et on vist ikka puuk jah. Kiire käik haiglasse kus meile öeldi et muretseda ei ole vaja ja kui peaks ilmuma punane ümmargune laik hammustuse kohale siis tulgu me tagasi ja nad annavad meile antibiootikume. 
Nüüd kujutan ma ette igasugu hirmsaid haigusi ja kahjustusi mis puugi hammustus võib tekitada ja kuna Greta on ju nii väike ja valu vastu imelikul kombel tolerantne siis seda raskem oleks midagi tuvastada kuigi ma tean et paljud kahjustused võivad tulla alles aastaid hiljem. Nohu tunnused tal juba on kuigi ma ei tea kas see on üldse puugi hammustusest või lihtsalt kliima vahetusest tingitud.
Ma ei suuda aru saada kus paganama kohast see puuk välja ilmus. Me tulime Eestist ju tagasi pühapäeval ja täna on ju juba teisipäev. Pühapäeval vannis käies ja eile teda riietades ma küll midagi ta kehal ei näinud. Ma igaks juhuks isegi vahetasin ta voodipesu juhul kui tal seal peaks olema mingi puugi pesakond pesitsemas. 
Uskumatu et väike Eesti võib nii ohtlik koht reisimiseks olla.