Mind hakkab üha enam ja enam see alustatud teema häirima ja ma tahan oma hingerahu tagasi.
Ma arvan et see ära andmise teema sai alguse sellest et mulle jäi vähemalt meie 3 viimase kogemuse järgi tunne et ära antavad asjad lausa TIRITI meie käest ära.
Natuke valus oli sellist lahkuminekut enda poolt armastatud asja puhul kogeda.
See jättis minusse paha tunde.
Tunnistan et see oli täiesti minu enda süü et hakkasin oma paha tunde pärast viga teistes otsimas ja mõtlema mida meie sellise olukorras ise oleks teinud.
Ja kuigi ma siin kommentaarides korrutan et me ei oodanudgi mingeid tänusid ja lilli ja õhupalle siis võib olla ma valetan. Võib olla MA siiski sisemiselt ootasin rohkem tänulikkust nende inimeste poolt aga kuna selline ootus on negatiivse maiguga siis varjan seda siin teie ees.
Miks muidu mind mõningased kommentaari siin reageerima paneksid :) ja ennast kaitsma.
(Tegemist siis MINU ja mitte Petega. Tema sellistele asjadele nii palju rõhku ei pane ja unustab ruttu.)
No las ta siis olla. Eks ma proovi ennast parandada kuigi ise jääksin hea meelega ikka tänulikke inimeste hulka.
Arvan et järgmine kord otsin mõne organisatsiooni kes asjaga tegeleb ja mitte ei tegele inimestega ise näost näkku. Või uurin kas meie ümbruskonnas on lubatud asju maja ette jätta inimestele ära viimiseks. Siis ma ei pea siin enam seda nutulaulu laulma :)
No nüüd on küll lõpp ühe rasvase punktiga.
No comments:
Post a Comment