Pühapäeval käis meil Katarina oma perega külas. Ma olen Katarina blogi lugeja olnud nüüd juba kõvasti üle aasta. Mäletan et üks päev sain tema käest kutse tema blogi lugema tulla. Mina ei teadnud tema olemasolust siis veel palju rohkem midagi kui olin vaid näinud tema kommentaare läbi kellegi teise blogi ja vist paaril korral oli ta ka minu blogisse oma arvamust avaldanud.
Meil oli väga tore kokkusaamine. Seda enam et õues oli kole ilm ja sadas vihma aga meil oli tore toas juttu ajada. Gretal jäi küll päevauni natuke lühikeseks ja söömiseks ei olnud tal ka korralikult aega ning seega tegi vahepeal natuke kõva häält aga õnneks pidas ikka tublisti vastu. Peale külaliste lahkumist jäi paari minutiga magama - mõnus.
Ja sellised ilusad tulbid kinkisid nad meile. Ma olen täiesti tulbi hull. Millegi pärast küll rohkem nende tulpide järgi mis vaasis on ja mitte need mis näiteks aias kasvavad. Nii ma siis imetlengi siin neid tulpe ja pugin viinamarju mida samuti meile külakostiks toodi.
Õhtul ütles mulle Pete et 'Let's have some more BlogPeople round. Who is going to be next?'
Sel ajal elas ta veel teises riigis ja nii see tutvus selliseks arvuti ekraaniliseks jäigi.
Maailm on aga ikka väikene küll ja nii juhtusgi et mõni aeg tagasi kolis Katarina oma perega hoopis Inglismaale ja üsna meie lähedale. Kiire elustiiliga nagu me kõik oleme läks kokku saamiseks ikka tublisti mitu mitu kuud. Aga sel nädalalõpul sai asi lõpuks elluviidud.
Meil oli väga tore kokkusaamine. Seda enam et õues oli kole ilm ja sadas vihma aga meil oli tore toas juttu ajada. Gretal jäi küll päevauni natuke lühikeseks ja söömiseks ei olnud tal ka korralikult aega ning seega tegi vahepeal natuke kõva häält aga õnneks pidas ikka tublisti vastu. Peale külaliste lahkumist jäi paari minutiga magama - mõnus.
Ja sellised ilusad tulbid kinkisid nad meile. Ma olen täiesti tulbi hull. Millegi pärast küll rohkem nende tulpide järgi mis vaasis on ja mitte need mis näiteks aias kasvavad. Nii ma siis imetlengi siin neid tulpe ja pugin viinamarju mida samuti meile külakostiks toodi.Greta sai endale aga sellise toreda pluusi. Pete saab nüüd pluusi pealt eesti keelseid looma nimesid õppida ja Greta sõrmega näitamist. Äitahh
Õhtul ütles mulle Pete et 'Let's have some more BlogPeople round. Who is going to be next?'
Blogimine on ju uks armas viis soprasid leida :)
ReplyDeleteMeil on võib-olla juuni keskel Londonisse ja ümbruskonda asja, aga päris kindel veel ei ole ;)
ReplyDeleteJa see pluus on äge, meil on selline juba mitu aastat kasutusel. 1-2aastastele ette nähtud, aga venitab 3aastaseni kanda küll, järgmisel suvel kardetavasti enam mitte. Peab lootma, et sõbranna, kes töötab turismiinfokeskuses, kingib uue ja suurema :)
Kutsu Tikker kulla, ta veel viimast kuud Londonis :) Ja Ellen ju Gretast ainult nats vanem.
ReplyDeleteSinu piltidel n2evad need tulbid veel eriti ilusad v2lja.
ReplyDeleteOli v2ga tore kylask2ik. Nii hea, et sul on majapidamises ka suurematele lastele m2nguasju.
Kui oma maja korda saan, siis esitame vastukutse ka.
Jah, natuke veider on see blogitutvus kyll, kui kaugelt vaadata, aga reaalses elus kohtusime vist nagu vanad tuttavad:) Juttu jatkus kauemaks.
Ja veel, Pete mustkunsti trikid p6hjustavad lastes siiani elevust.
ReplyDeleteIlma eest oli suurep2rane varjupaik.
Eile trotsisime ilma ja k2isime Birdworldis.