ERINEVAD KOOLITESTID

Olen plaaninud seda postitust juba mõnda aega kirjutada, aga pole ikka veel kirjutamiseni jõudnud. Nüüd on muidugi juba algupärased emotsioonid ja elamused kõik jahtunud ja ka teemakohased teadmised pooleldi unustatud, aga ehk saan siiski postitusega hakkama. 

Sel korral tahan ma kirjutada kahest tähtsast testist mida Greta eelmise veerandi lõpus koolis tegi. Tegu on testidega, mida siin riigis tehakse peaaegu kõigile teiseastmekooliga just alustanud õpilastele (Year 7 ehk siis Eesti mõistes 5. klassiga alustajatele). 

UK-s kasutatakse samu teste rohkem kui 3000 koolis ja nende abiga saadakse ka hea ülevaade kõikide samas vanuses olevate laste üleriigilisest tasemest ja nende tuleviku potensiaalist.

Minu siia kirjutatud jutt puudutab pigem Inglismaad, sest kuigi neid teste kasutatakse ka Šotimaal ja Walesis ja võib olla ka Iirimaal, siis kuna iga UK osa haridussüsteem on natuke erinev ja ei kuulu sama haridusprogrammi alla, siis mul pole infot või kogemusi näiteks sellest, kuidas need asjad täpselt Šotimaal või Iirimaal toimuvad. 

Kui Inglismaal õpilased lõpetavad algkooli (4.klass, 10-11 aastased õpilased) ja suunduvad edasi õppima suurtesse keskastmekoolidesse, siis alustab iga õpilane uues koolis avatud meele, oma unikaalsete oskuste ja talendiga, huvide ja ambitsioonidega ning sooviga olla edukas.

Sellele lisaks tuleb temaga kaasa ka algkooli lõpu'eksamite' tulemused ja algkooli viimase klassi õpetaja iseloomustus ning kirjeldus lapse kohta.

Kuna sel kevadel jäid kõikidel Greta vanustel lastel koroona tõttu ära algkooli lõputestid, siis esimest korda ei ole teiseastmekoolidel uute laste kohta ametlike testitulemusi, aga kuna iga algkooli viimase klassi õpetajal on nagunii hea ülevaade oma õpilaste võimekusest ja õpitulemustest, siis arvata võib, et testide ärajäämine ei kujunenud eriliseks probleemiks.

Jah, ka algkooli õpetajatega näost näkku vestlemine jäi sel suvel teiseastmekoolide juhtkonnal koroona tõttu ära ja nad olid seda sunnitud tegema Zoomi vahendusel, aga parem ikka, kui mitte midagi. Näost näkku vestlusele lisaks sai iga uus kool nagunii ju ka iga õpilase kohta eraldi kirjaliku iseloomustuse ja arenguülevaate nii et ma olen kindel, et kooli alguseks teadis uus juhtkond üsna hästi milline õpilane ja millise iseloomuga laps Greta on. 

Kooli veebilehelt võetud slaidid.

Et aga iga kool oma uute õpilaste võimetest veelgi parema ülevaate saaks, tehakse kohe nii pea kui uued õpilased on uude kooli enam-vähem sisse elanud (esimese veerandi lõpus), neile kaks uut testi ja seda ka koroonavälistel aastatel. 

Esimene test on CAT 4 Test (Cognitive Abilities Test) (Kognitiivsete võimete test). See (ja ka teine) test aitab välja selgitada mis viisil iga õpilane õpib, milline on tema võimalik akadeemiline potensiaal/võimekus ning mis valdkondades ta kõige rohkem tuge ja toetust vajab. Selle järgi mõõdetakse ka kui palju õpilased õppeaasta jooksul arenevad ja millisesse tasemejärku nad kuuluvad. 

Need mõlemad testid aitavad ka ennustada, mis tulemustele õpilased põhikooli lõpus oma valitud eksamid (GCSE eksamid) sooritavad. 

CAT 4 Test kestab koos väikeste vaheaegadega kokku 3 tundi ja koosneb kolmest osast (iga osa pikkus on 45min).

Üheks osaks on non-verbal reasoning (mitte verbaalne mõtlemine ...ma ei tea kuidas seda korrektselt tõlkida) mis hõlmab kujundeid ja mustreid.

Näeb välja midagi sellist, aga teste tehakse arvutis mitte paberil 

Teine osa on Verbal Reasoning ehk siis sõnad.

Panen siia mõned näited, aga me ei hakka neid tõlkima, sest sel ei ole suurt mõtet. Need näited on küll üsna lihtsad, aga ma seletan postituse lõpu poole kuidas see lihtsuse ja raskuse asi testides on reguleeritud. 

Siin tuleb valida milline allolev sõna kuulub 'root, flower leaves' gruppi. 

Või siis midagi selliste ülesannete sarnast

Quantitative Reasoning (numbers) Arvude/numbritega mõtlemine ja mõned ülesanded mis hõlmavad Spatial Abilities (visual images) ehk siis ruumilist mõtlemist.

Mõned internetist võetud näited ruumilise mõtlemise ülesannetest, aga neid ülesandeid on hästi palju erinevaid. 

Teine test on The MidYIS Test (The Middle Years Information System).

See on samuti arvuti põhine test mis aitab õpetajatel hinnata õpilaste õppevõimekust, mitte saavutusi.

See test toimib iga õpilase jaoks individuaalsel ja neile sobival tasemel vastavalt sellele, kas õpilane vastab küsimustele õigesti või valesti. Õigete vastuste korral muutuvad küsimused järjest raskemaks. Kui õpilane vastab paarile järjestikusele küsimusele valesti, siis muutuvad küsimused automaatselt natuke kergemaks ja hakkavad taas raskemaks muutuma kui vastused on õiged. Sedasi edasi tagasi liikudes kujuneb lõpuks välja õpilase 'lähtejoon' (baseline) mis annab ülevaate sellest, mis tasemel õpilane 5.klassi alguses on. 

Testitakse:

• Vocabulary - sõnaosavust ja sõnadest arusaamist
• Matemaatikat - loogilist mõtlemist, numbrite manipuleerimist ja numbrilisi mõisteid/kontsepte
• Mitte verbaalset mõtlemist (non-verbal reasoning)- kujundid, mustrid, ruumiline teadlikus/taju, visuaalne intuitsioon.
• Skills - korrektuur, kiirus ja täpsus.

Testi pikkus 50min.

MidYIS testi üks tulemustest näeb välja selline (see on lihtsalt väljamõeldud õpilase näidis).

Iga õpilase tabeli järgi on võimalik näha mis on õpilase tugevamad küljed ja mis nõrgemad ning mis tüüpi õppija ta on. See, kuidas iga õpilase tabelit/tabeleid loetakse ja tabeli põhjal nähakse milliseid strateegiaid õpetajad ta õpetamiseks kasutama peaksid, on nii detailne, et ma ei suudaks seda siin mitte mingil juhul tõlkima või lahti seletama hakata. Seda enam, et neid variante on nii palju erinevaid. 

Samuti annavad need testid ülevaate sellest millistes ainetes on ōpilastel loomulik eeldus paremaid tulemusi saavutada ja need teadmised aitavad hiljem eksameid valida ning edasiōppimise plaane teha. 

Greta tegi neid teste just enne koolivaheaja algust. Neile seletati koolis ilusti ära millega tegu on ja rõhutati, et õpilastel ei ole vaja testide pärast muretseda või stressi minna, vaid lihtsalt anda endist parim. Meile saadeti samuti eraldi email kus neid teste meile tutvustati ja paluti lastele kinnitada, et neil ei ole vaja testide pärast muretseda. Rõhutati ka seda, et õpilased ei saa nende testide jaoks õppida ja nad ei tohiks testipabereid enne teste harjutada. Need ei ole akadeemilised testid ja et nad saavad kõige paremad tulemused just sellistena, millised õpilased päriselt on. Meile öeldi, et tulemusi ei kasutada selleks, et õpilasi eri gruppidesse hiljem jagada vaid selleks, et välja selgitada laste alguspunkt ja kohad kus ta abi ja toetust vajab. Kõige tähtsam viis kuidas õpilasi tundma õpitakse toimub siiski endiselt läbi regulaarsete õpetaja ja õpilase vaheliste kontaktide.

Meile testitulemusi ei anta. Võimalik, et kunagi hiljem, kui Greta hakkab põhikooli lõpueksameid valima, tulevad need jutuks või siis arenguvestlustel. Seaduse järgi on meil kõigil õigus muidugi neid tulemusi näha, aga ma ei tea, kui paljud vanemad ka päriselt neid küsima lähevad. 

Nendele kahele testile lisaks teeb iga aineõpetaja veel eraldi oma tunnis väikese testi, millega testitakse laste AINELISI algteadmisi, et saada teada iga õpilase alguspunkt selles aines. Selle alguspunkti alusel saab siis hiljem iga õpilase arengut hinnata. 

Neid teste kutsutakse baseline testideks ja ka nendeks testideks ei tule kodus eraldi midagi õppida. Õpilased isegi ei tea ette mis päeval mingis tunnis neid teste tehakse. Testitakse neid teadmisi mida lapsed on terve algkooli jooksul õppinud või/ja osaliselt ka niisama üldteadmisi (olenevalt ainest). 

Ma olen näinud Greta geograafia ja teaduse (science) baseline testi küsimusi, aga ma kirjutan nendest mõnes teises mu blogipostituses, sest muidu läheks see postitus siin liiga pikaks. 

Tänu kõigile nendele testidele, algkooli õpetajalt saadud informatsiooni ja läbi uute õpetajate endi hinnangute peaks koolil olemas olema esimese veerandi lõpuks iga uue õpilase õpitee alguspunkt.

Selle järgi saab õppeaasta lõpus (ja hiljem ka juba kooli lõpus) hinnata ja ennustada õpilase õppeprotsessi ning edasist õppeteekonda.