5.KLASSI (Y7) SÜGIS VEERAND

Proovin mõned kooliteemalised postitused teha enne, kui jõulud peale sajavad. Kuna ma tean, et mu lugejate seas on üsna palju neid inimesi, kes kooliteemadest on huvitatud, siis teen pigem paar põhjalikumat postitust, kui vaid ühe meeletult pika. Ehk siis plaan on kirjutada peaaegu igast ainest eraldi postituse. 

Ainuke asi nende postitustega on see, et enamus materjali saab olema inglise keeles, sest ma tõesti ei suuda ja kohati isegi ei oska kõiki tekste eesti keelde ümber tõlkida. Mõne sõna või lause puhul ma ei tea kuidas seda asja eesti keeles öelda, kuigi inglise keeles on see nii arusaadav mu jaoks. Aga ma proovin nii palju kirjutada, kui ma ise tean, Greta käest olen kuulnud, või ta vihikutest näen. 

Koroonaaegne koolielu on ikka midagi täiesti ulmelist. Kooli direktor saatis täna kõigile emaili öeldes, et nii erilist kooliaastat ei ole nad oma kooli ajaloo jooksul veel kogenud. Ühtlasi palus ta vanemate abi ja koostööd selles, et mitte kooli saata lapsi, kellel on koroona tunnused või kellel on kodus keegi, kes ootab koroonatesti tulemusi. Viimasel nädalal enne pühi on ülitähtis kaitsta kõiki lapsi ja õpetajaid nii palju kui võimalik, sest kui keegi peaks haigestuma, siis tähendaks see paljudele jõulude ajal karantiinis istumist, AGA meile ju antakse jõulude ajaks valitsuse poolt luba paar päeva pereliikmete ja sugulastega koosviibimiseks (ühele perele lisaks võib veel kaks peret kokkusaada. Hetkel ei tohi me kedagi endale külla kutsuda või isegi oma aias kellegiga koos viibida).

Aga koolielu näeb neil praegu välja selline:

• Koolikoritorides peavad õpilased maski kandma
• erinevad eagrupid on teistest õpilastest eraldatud (vahel on vaid väikeseid segunemisi, nagu näiteks Greta viiuligrupis on ka paar vanemat tüdrukut viiulit mängimas)
• Vahetunnid on kõik õues (see on küll alati nii olnud) ja igal eagrupil eraldi
• Lõunat süüakse samuti õues (vanasti söödi ikka söögisaalis)
• Kui muusikatunni õppekava näeb ette laulmist, siis seda tehakse õues
• Iga kord klassiruumi minnes peavad õpilased oma käsi definitseerima
• Iga tunni alguses peab iga õpilne oma laua puhastusvahenditega ära puhastama
• Enamus klassides on tundide ajal aknad või uks lahti. Greta ütles, et neil tundides külm sellepärast ei ole ja jopet keegi kandma ei pea. 
• Osa õpetajatest kannavad maski koguaeg, osa vaid siis, kui nad on sunnitud õpilastega lähemalt suhtlema (näiteks keemiatunnis katseid tehes)
• Osades klassides on õpetajate jaoks püsti pandud väikesed kaitseseinad (ma ise pole näinud millised need välja näevad. Greta viiulitunnis on viiuliõpetaja samuti läbipaistva plastmass seina taga)
• Klassis ringi liikumine ei ole enamuses ainetes enam lubatud ja igas aines on igal õpilasel oma kindel koht kus ta istub (erinevates ainetes erinevad kohad mis õpetajad on ise koostanud)
• Kui õpetaja võtab õpilaste vihikud või testid koju kontrollida, siis peavad need kõigepealt teatud tunnid karantiinis olema ja sama kehtib pärast, kui õpilastele vihikuid tagasi hakatakse andma
• Jõulupeod ja jõulukingid on keelatud, aga klassi kaunistamine on lubatud
• Reedel on neil viimane koolipäev ja sel puhul on neil lubatud kooli tulla ilma koolivormita vastutasuks vähemalt £1-sele annetusele ühele kindlale heategevusorganisatsioonile. Igal aastagrupil on antud oma heategevusorganisatsioon, kelle jaoks nad raha kogutakse . 

Naljakas on mõelda, et Greta on uues koolis tegelikult vaid kolm kuud käinud. Tunne on aga selline, nagu oleks juba vähemalt pool aastat möödas.

Greta tundub kooliellu ilusti sisseelavat olevat, on uusi sõpru leidnud, on õpetajatega rahul (suurem osa õpetajatest meeldivad rohkem ja mõned natuke vähem, aga üldiselt on kõigiga rahul). 

Kodus ei anta palju õppida, aga samas õpivad nad palju. Võib-olla on asi ka selles, et kuna ainetes antakse õppida alati kas järgmiseks või ülejärgmiseks nädalaks, siis on piisavalt aega, et asjad tehtud saaks. Kõik õppimised pannakse kirja Google Classroomi ja sealt on hea kohe näha mis asjad on vaja järgmiseks nädalaks ära teha ja mis mingiks muuks kuupäevaks. Õpetajad annavad tavaliselt juba ka tunnis selged juhised ja Greta teab tihti ka juba peast, mis kuupäevaks tal on vaja midagi ära teha. Mõnele õpetajale peab kodutööst pildi saatma, sest tal pole võimalust õpilaste vihikuid koju võtta, või siis vajabki kiiret ülevaadet vaid sellest, et kõik on oma töö ära teinud.

Kuigi õppimist on üsna vähe, siis teste on jällegi üsna palju. Näiteks eelmisel nädalal oli neil kokku 7 testi (Prantsus keel, teadus (Sience, mis on Füüsika-Bioloogia-keemia), ajalugu, geograafia, usuteadus-filosoofia-eetika ja matemaatika). Kuidagi on aga nii, et nad õpivad tundide ajal juba nii palju materjali ära ning ka kordavad, et kodus ei olegi vajadust enam palju üle korrata, aga eks see olene ka natuke sellest, mis ainega on tegu. No näiteks Geograafia tunniks kõikide EU riikide ja nende pealinnade ära õppimine vajab natuke rohkem lisatööd kui klassis jõuab teha.

Osasid teste tehakse ka nii, et nendest ei antagi ette teada. Näiteks nad õpivad mingit uut teemat ühel päeval koolis ja siis järgmisel päeval või järgmises tunnis teevad väikese testi õpitu kohta. Need on lihtsalt õpilastele endile kontrolliks, mis neile eelmisest tunnist meelde on jäänud ja mida veel vaja juurde õppida. Eesti koolile omaseid hindeid ei panda neile nagunii (pean siis silmas kas 5 palli süsteemi või ABC süsteemi), aga nende pisteliste testide mõte ei olegi nagunii hindamises, vaid lihtsalt õpilaste endi arusaamise testimine, et nad ise näeks, kas nad on materjalist aru saanud.

Ma ei saa kõikide teiste õpilaste eest rääkida, aga Gretale need, või ka suuremad testid mingit ärevust ei tekita (vähemalt hetkel küll mitte). Ta pigem ütleb, et ta juba teab kuidas teha või siis lihtsalt kordab kas siis üksi või minu abiga kui vaja...kusjuures ma olen nii palju uut ja huvitavat ise selle käigus õppinud, et ma rõõmuga kordan teatud ained temaga koos :-)

Osasi teste või tunnis tehtud ülesandeid (näiteks matemaatikas, aga ka teistes ainetes), kontrollivad nad kas siis ise, või lasevad kõrval istuval õpilasel kontrollida (vahetavad vihikud ära). Mulle meeldib see meetod, sest läbi selle õpivad nad kõige paremini omaenda või paarilise vigadest. Kui vaid õpetaja kõiki töid kontrolliks ja kirjalike hinnanguid teeks, siis suure tõenäolisusega ei pööraks õpilased nendele parandustele sama palju tähelepanu, kui ise parandades. 

Aga seda öeldes, siis ei pääse siinsed õpilased ka õpetaja tehtud parandustest niisama ilma ise tööd tegemata, sest nad peavad ISE pärast oma tööd omakorda LÄBI ANALÜÜSIMA ja kirjaliku HINNANGU andma selle kohta, kuidas nad oma tulemustega rahule jäid, mis neil enda arvates hästi läks ja mida nad peaksid edaspidi paremini tegema.

Üldse peavad siinsed õpilased HÄSTI PALJU igasugu asju ANALÜÜSIMA, andma OMA HINNANGUID, ARVAMUSI, tegema seoseid ja järeldusi jne. Ning mitte ainult oma tööde või õppimiste puhul, vaid üheks osaks õppetöös on ka kaasõpilaste tööde hindamine/analüüsimine. Ja kuigi nad tegid seda ju ka juba algkoolis, siis sellegi poolest on see minu jaoks midagi nii põnevat ja võrratut.

Ning see, kuidas nad ajalootunnis ja suuremate testide ajal peavad oma vastuseid esitama (ka teistes tundides, aga ajaloos paistab see kõige rohkem silma) on täiesti uskumatu. Ma ise kujutaks ette, et selliseid vastusevorme oodatakse pigem gümnaasiumi, või siis vähemalt 8.klassi õpilastelt, mitte 5.klassi lastelt, aga samas nagu näha, siis miks mitte ka juba nii noortelt. Parem ongi ju kui neile juba varakult õpetatakse kuidas ajalooliseid sündmuseid analüüsida, fakte kasutada, argumenteerida, seoseid luua ja järeldusi teha. 

Samuti on mulle selle lühikese ajaga silma jäänud, et suurt rõhku pannakse ka sellele kuidas lapsed mingit ainet kordavad või õpitut enda jaoks kirja panevad. Selles mõttes, et tunnis nad kirjutavad nagunii vihikusse seda juttu, mida õpetaja käsib/räägib, sest ühtegi ÕPIKUID NEIL ju EI OLE kust nad hiljem õppida saaks, aga sellele lisaks õpetatakse neile ka erinevaid kordamis/õppimis meetodeid. Mõnikord ongi näiteks kodutööks mingi testi tarbeks õppimine ja nad peavad vihikus näitama mis meetodit nad on kordamiseks kasutanud. Õpetajad on neile mitmeid erinevaid meetodeid tutvustanud ja iga laps valib siis enda jaoks sellise, millisest tal temaarvates kõige rohkem abi on. 

Mul on kogu selle ülevaloleva pika jutu kohta ka näited olemas, aga ma näitan teile neid nendes postitustes, mida ma plaanin igast ainest eraldi teha. 

Kuskil novembri keskel said õpilased kätte oma esimesed teise astme kooli 'tunnistused'. Selleks ajaks olid nad koolis jõudnud käia vaid kaks ja pool kuud (Teise astme koolis on oktoobris ühe nädala asemel kaks nädalat koolivaheaega). Ma ei teagi, kas tavaliselt toimub suures koolis ka sel ajal arenguvestlus kõikide aineõpetajatega näost näkku või mitte, aga sel korral saadeti meile 'tunnistus' vaid emailile. Näost näkku õpetajatega rääkimine toimub aprillis, juhul kui koroona seda ikka lubab. Ma kujutan ette, et kui sel ajal peaks koroona veel täies hoos möllama, siis päris tervet kooliaastat nii vasti ikka ei jäeta, et esimese aasta lapsevanematel ei ole ühtegi võimalust õpetajatega oma lapse arenguteemadel vestelda, aga kuna kõik on nagunii täiesti pea peale pöörata, siis kes teab mis meid veel ees ootab. 

Tunnistustega koos saadeti meile ka tunnistuste lugemise/arusaamise juhised, sest 5.klassi lastevanemate jaoks on see ju esimene kord selliseid tunnistusi saada. 

Eks need kõige esimesed tunnistused ole alles esimesed sammud ja päris õiget pilti kohe kindlasti veel edasi ei anna, sest lapsed on ju nii lühikest aega uues koolis jõudnud käia ning koroonale lisaks veel ka väga suurte piirangutega. Näiteks Gretal on ka osades ainetes vahepeal üldse asendusõpetajad olnud, kas siis sellepärast, et mõni õpetaja on karantiini jäänud või näiteks lapse saanud ja kaks nädalat lapsepuhkust võtnud (pidades silmas siis meesõpetajaid, näiteks Greta klassi klassijuhataja). Ning üks meesõpetaja lasti üldse lahti. Kuulujutud käivad, et ta saadeti minema sellepärast, et ta oli kellegil koolivormipluusi seelikuvärbli vahelt sisse toppinud, aga loomulikult ei ole see õpetaja koht hakata õpilaste koolivormi korrastama. No ma ei tea, kas neil kuulujuttudel ka päriselt põhi all on, aga igaljuhul on neil nüüd selles aines uus meesõpetaja ja Greta meelest mitte enam nii tore kui eelmine.

Tunnistus ise on kaheosaline. 

Esimeses osas on iga aineõpetaja hinnang õpilase kohta mis on jagatud nelja kategooriasse ja mida hinnatakse neljas astmes.

EFFORT- panus õppimisse

ENGAGEMENT- tunnitööst osavõtt

BEHAVIOUR FOR LEARNING - ma ei teagi kuidas seda täpselt tõlkida, või mis õige oleks, aga ütleme siis et tunnist käitumine.

HOMEWORK-kodutööd

EXCELLENT- tähendab lühidalt üle ootuste tulemusi ja väga kõrgekvaliteetseid töid jne. Ma vabandan, aga ma tõesti ei jaksa kõikide nende tasemete kriteeriumeid siia ära tõlkida. Need kes inglise keelest ise aru saavad näevad, mida täpselt mingi asja juures õpilaselt oodatakse ja mida hinnatakse. 

Greta tunnnituse suhtes ei olnud mul mingeid ootusi peale selle, et ma olin kindel, et matemaatika on üks ta tugevamaid aineid, sest ta on saanud matemaatikas kõige rohkem MERITS (ma kirjutan nendest postituse lõpu poole). Võrreldes algkooli viimaste klassidega tundub see, mida nad siiani on matemaatikas õppinud, Greta jaoks väga kerge ja maht ka üsna väike. Ülesanded mida ta on koolis teinud ja kas siis ise, või partner kontrollinud, on 99% õiged olnud ja samuti kodutööd.

Seda enam oli mu üllatus, kui ma nägin, et tal on kõik kategooriad matemaatikas vaid head!!! Isegi kodutöö ja tunnis käitumine!?! Ma olin peaaegu valmis õpetajaga rääkima (lastevanematele lausa kästi seda teha, kui neil on lapse tunnistuse kohta mingeid küsimusi), aga Greta ütles mulle, et kuule ma olen koolis vaid kaks kuud käinud ja üldse see õpetaja, kes hinanguid tegi oli see, kes neile vaid korra nädalas tunde annab (neil on kaks õpetajat), et ära võta seda hetkel üldse nii tõsiselt. 

Prantsuse keele kohta ütles Greta ka, et õpetaja panigi kõigile lihtsalt 'good' igasse kategooriasse, sest nad on nii vähe aega veel koolis käinud ja et õpetaja ootabki, et kõik järgmisel veerandil veelgi rohkem pingutaks. 

Inglise keele kohta ütles Greta, et see on õige, et ta osavõtt on hea, sest ta ei räägi tunnis eriti aktiivselt kaasa ja ta on ise sellest teadlik. 

Me kohe kindlasti ei ootagi, et Gretal kõik ained 'excellent' hakkaks olema, aga kuna ta on kõik aastad matemaatikas kõrgema astme tasemel töötanud ja ta saab matemaatikas hästi aru, siis seda ootame me Petega küll, et ta ka edaspidi matemaatikas tugevaks jääks ja võib-olla isegi gümnaasiumis matemaatika üheks oma aineks valiks. Sinna on muidugi veel nii pikk maa minna ja seda enam oleks kergem põhikooli lõpus kolm gümnaasiumis õpitavat ainet välja valida, kui järgmiste aastate jooksul oleks selgelt näha, mis ainetes Greta tugev on ja mille vastu ka ise kõige rohkem huvi tunneb.  

Lasin Gretal panna kirja mis tunnid talle kõige rohkem meeldivad ja mis kõige vähem. Tema järjestus oli selline (alguses siis lemmikud)

Muusika ja Inglise keel

Matemaatika

Filosoofia, Usuõpetus ja Eetika (PRE)

Prantsuse keel

Kunst

Teadus (Bioloogia/Keemia/Füüsika)

Geograafia

Draama

Tehnoloogia

Ajalugu

Arvutiõpetus

Tunnistuse teiseks osaks on:

Punktuaalsuse

Koolivormi kandmise

Teistega arvestamise 

Klassi panustamise

PSHCE tunnist* osavõtmise hindamine ja kooliskäidud päevade või puudumiste ülevaade.

*lisasin selle tunni tähenduse teise foto ülesse paremasse nurka.

Siin on taas juhend, nii vanematele kui õpilastele, arusaamiseks mida mingi hinnang endast kujutab. Vabandan taas, et ei jaksa seda ära tõlkida.

Siit on näha et Gretal on kaks puudumist. Ma ei saanud algul aru kust see kaks päeva tuli, sest Greta puudus septembri alguses vaid ühe päeva nohu tõttu koolist, aga kuna nad loevad ühte päeva kahe osana (enne lõunat ja peale lõunat), siis sellepärast ongi märgitud kaks puudumist. 

Kooli eesmärk on, et kogu kooli õpilaste puudumised ei oleks alla 95%. Puudumistesse suhtutakse siin VÄGA KARMILT mitte ainult iga kooli poolt eraldi, vaid ka kõrgemad kontrollid, kes koole kontrollimas käivad. 

Siin pildil on ka välja toodud fakt, et kui õpilase kohalolek on 90% ja tundub nagu hea olevat, siis tegelikult võrdub see sellega, et iga kahe nädala tagant on puudutud üks päev koolist. Ühe kooliaasta jooksul aga tähendab 90% kohalolek seda, et õpilane on ilma jäänud 4- nädala jagu ainetundidest. 5 aasta peale tähendab see aga seda, et õpilane on jäänud ilma poole õppeaasta jagu haridusest!!!

Ja siit näide MERIT tabelist. Ma taas ei tea kuidas seda täpselt eesti keelde tõlkida, aga merit on natuke nagu väike auhind/tunnustus mida antakse õpilastele kui nad on midagi väga hästi teinud, või millegi erilisega silma paistnud. Tabelisse pannakse aine ja aineõpetaja algustähed. Eraldi kiituse saavad veel need õpilased, kes on ühe nädala jooksul klassis kõige rohkem 'meriteid' saanud ja vist ka siis, kui nad on teatud summa meriteid kokku teeninud (näiteks 50 või 100 või ma ei teagi täpselt veel millised need kriteeriumid on). Siis kas saadetakse neile koju eraldi kiitust avaldav postkaart, või helistatakse vanematele.

Gretal on siit tabelist kaks matemaatika meritit puudu, sest kooli alguses ta veel ei teadnud, et ta tohib neid ka ise päevikusse kirjutada. 

Näiteks matemaatika tunnis on vahel meriteid antud nii, et õpetaja ütleb, et kõigil kellel olid kõik vastused õiged või said rohkem kui ... punkte võivad endale päevikusse meriti kirjutada. Greta on saanud ka selle eest, et tal on mingi ülesanne klassis kõige esimesena valmis saanud ja see on õige olnud, või selle eest, et ta on kodutöödes ka lisa ülesande ära teinud (mis ei olnud kohustuslik) jne. 

Kehalises aga näiteks korra selle eest, et tema oli viimane kes Rahvaste palli moodi mängus viimasena mängus püsis, või hokit mängides suutis hoida palli vastaste eest enda valduses ühest platsi otsast teiseni.

Kord aga näiteks jälgis nende klassi tundi klaasseina tagant õppealajuhataja ja ta oli nii liigutatud kui hästi õpilased tunnis kaasa töötasid, et ta tuli klassi ja 'andis' kõigile meritid. 

Mul praegu ei tule meelde mis kõik need korrad on olnud mille eest Greta meriteid on saanud, aga enamalt kas siis mingi hea vastuse või mingite testitulemuste jne eest.

Nii palju siis preaeguseks...