Tuesday, 22 December 2020

KALKUNIJAHT

Hommikune äratus 6.30.
Ees ootas operatsioon 'Kalkunijaht'. Pete oli otsustanud kell 7 hommikul M&S poe ukse taga olla. Tema peas nägi plaan välja selline, et me sõidame hommikul vara rahulikult poe autoparklasse ja valime kuhu me tahame autot parkida, siis kõnnime kohe kui pood 7 ajal avatakse poodi, võtame riiulilt kalkuni ja singikamaka ning valime mingeid teisi hõrgutisi lisaks ning ta alustab kella 8 ajal kodus koosolekuga...

Ma küll proovisin talle natuke teist versiooni sellest plaanist ette serveerida, aga ta jäi endale kindlaks ja kodurahu nimel andsin alla. Isegi nii palju, et kui ma algul ütlesin talle, et võtame minu auto, sest see on väiksem ja seega kitsas autoparklas kergem parkida, siis hommikul kottpimedas õue astudes olin siiski nõus ta autosse istuma, sest unise peaga hakkasin ka ise juba silme ees tühja autoparklat nägema.

Kell 6.50 olime kohal. Vedas, et üldse parklasse sisse mahtusime keerama. Vabu kohti polnud enam kuskil ja kuna pood polnud ka veel avatud, siis lootust et keegi lahkub oli täielik NULL!
Mina jooksin kohe järjekorda ja jätsin Pete parkimiskohta otsima. Poejärjekord oli muidugi MEELETULT PIKK! 


Petel õnnestus lõpuks auto kuskile kaugele kõrval tänavasse kollasele joonele parkida. See aga tähendas seda, et alate 8-st hommikul seal enam parkida ei oleks tohtinud. See oli ka esimene asi mida Pete mulle teatas, kui ta oli mu lõpuks järjekorrast ülesse leidnud. Samuti oli ta VÄGA imestunud selle üle, et nii paljudel teistel inimestel on temaga sama plaan olnud tulla poodi enne avamist!!!!

Järgmised pool tundi möödusid mul järjekorras seistes PIDEVALT kuulates seda, et me peame tagasi autos olema enne kella kaheksat. Mis tahes toiduteemaline küsimus või arutelu selle üle, mida kõike toredat me poest süüa võiksime osta lõppes teatega, et meil on veel vaid pool tundi aega ja et me peame kell kaheksa kindlasti autos olema. Pete vaatas isegi juba läbi poeakna mis suunas kalkunite riiul asus ning andis juhised kätte kuhu poole me jooksma peame hakkama kohe kui poodi sisenenud oleme! 

Teate, ma olin juba täiesti ära unustanud selle kartuse või stressi, et kas neil poes üldse enam mingeid kalkuneid järgigi on, sest Pete oli mind oma kellamajandusega nii ära stressanud, et mul vilkusid juba kellaseierid silme ees. Mu süda peksles ja ma mõtlesin, et ei tea, kas selle 5 minutiga, mille jaoks Pete meile poes ringivaatamiseks aega annab, ma üldse suudan üles leida mu kohvi ja kreekapähkli koogi, või ma pean sellest nüüd mingi tobeda kollase joone pärast loobuma. Rääkimata siis kõigest muust heast ja paremast. 

Proovisin siis vähemalt akna taga silmadega shoppata :-)


Jõulushopping plätudes

Lõpuks jõudsime oma järjekorraga poeukse ette, võtsime stardipositsiooni sisse ja jooksime...ok, no päris jooksuks siiski ei läinud, aga ega palju puudu ei jäänud ka. Pete läks kalkunit ja sinki valima ja mina oma kooki. Saime oma kraami kätte ja sõitsime koju. Pete oli kell 8 oma töölaua taga ja alustas tööd. 

Mina sõin hommikusööki, puhkasin natuke oma närve ning panin siis oma saapad uuesti jalga ning seadis suuna järgmise toidupoe poole. Lihale lisaks oli ju vaja ka igasugu juurikaid ja muud kraami jõuludeks osta.

Poes ootas mind loomulikult eest taas hirmus pikk järjekord, aga ma olin selleks juba valmis ning astusin reipalt poesaba lõppu. Sissepääs poodi on mööda seda katuseäärt teisele pool maja. Õnneks sabas väga kaua aega ei läinud, aga kogu ootamine ja shoppamine kokku selle poes läks mul poolteist tundi. Tüüpiline oli muidugi see, et kui ma poest lahkusin, siis järjekorda peaaegu enam üldse ei olnud. Märgin ära, et poodi lastakse meil korraga vaid teatud number inimesi sisse. Välisukse juures olev töötaja klikib mitu inimest välja läheb ja eesukse juures olev töötaja laseb siis sama numbri inimesi sisse. Poes, või järjekorras, mingit trügimist või teiste seljas elamist ei toimu, kõik on viisakad ja lahked ning toidust poes puudust ei olnud.


Peale selle poe külastust hüppasin korraks veel ka sisse ühte väikesesse Poola poodi et hapendatut kurki osta ning sain sealt ka paki hapendatud kapsast. Ma ei ole seda kapsast varem maitsenud, seega ei tea kas üldse süüa kõlbab, aga loodan et on hea. Greta igaseb hirmasti Eesti toidupoe tünnikapsast ja need hapendatud poola kurgid meeldivad meile mõlemale samuti väga palju. 

Ja siis käisin ma veel ühes omakorda teises toidupoes ja isegi hüppasin korraks veel ka väikesesse M&S sisse, et Pete vanematele jõululille leida. Kõikide poodide jõulutähed nägid väga närused välja, või olid hirmus kallid ja seega otsustasin lõpuks neile hoopis ühe mini potikuuse ja lillepoti osta. Neil vaesekestel pole isegi kuuske tuppa sel aastal välja pandud. 

Viis poodi ja mitu tundi hiljem oli me jõulusaaks selline. Oleme nüüd jõuludeks igati ettevalmistatud! Kingitused vajavad veel vaid pakkimist, aga see töö on minu jaoks vaid nauding.


Õhtul otsustasime seadust rikkuda ja Pete vanemate ukse taha väikese pakikese viia. Nimelt ei ole meil hetkel lubatud mitte hädavajalike sõite ette võtta või kodust lahkuda ning õues võime vaid ühe inimesega korraga kohtuda...mis muidugi tundub eriti jaburana, kui mõelda sellele, et poejärjekorras seistes või poes shoppates puutume me korraga mitmekümne täiesti võõra inimesega kokku, aga see selleks.

Olen kindel, et paljud inimesed viivad vähemalt oma vanematele või kallitele inimestele kingitused ukse taha nüüd, kui nii mitmes piirkonnas keelati igasugune väljaspool kodu elavate pereliikmete või sugulastega jõulude pidamine ära. See on küll nii kohutavalt kurb, et ajab täiega nutma...ja mitte ainult meie endi ja Pete vanemate pärast, vaid kõigile inimestele mõeldes.


Suhtlesime sel korral taas läbi akna, sest tagaaias oleks nagunii liiga pime olnud istuda ja poleks olnud lubatud ka. Pete vanematel oli väga hea meel meid näha. Nad on ikka üllatavalt tublid ja rõõmsameelsed. Samas ma kujutan ette, et eks sellise vangis istumisega harjub ka lõpuks ära, seda enam, kui kaaslane kõrval.


Juhtus veel selline tore kokkusattumus, et Pete vanemate naaberi juurde tuli just meiega samal ajal ka nende poeg neid läbi akna vaatama. Seisimegi siis seal ja rikkusime koos seadust :-) 


Tore oli neid näha, aga kogu see hullumeelne olukord teeb meele ikka väga kurvaks.  

2 comments:

  1. Meil päris sellist toidule jooksmist siin ei ole, sest meie reeglid ei ole (veel?) nii karmid, aga sellegipoolest ei oota ma poodi minemist, et veel viimaseid asju osta. See viirus teeb inimese täiesti paranoiliseks - iga keskmisest suurema köhatuse peale, mis kaaskodanikelt tuleb, tekib tunne, et peaks 3m kaugusele temast hüppama.

    Täiesti teemaväline küsimus, ent: kas ma näen õigesti, et Pete vanemate aknad on hoopis teistmoodi kui aknad näiteks Eestis? Kas need aknad liiguvad siinidel ja kas need käivad lahti ainult nii nagu pildil või ka ülemise õhutusega nagu Eestis? Ma pole kunagi selliseid aknaid näinud ning tekkis kohe küsimus (sh ka see küsimus, et kas selliseid oleks Eestis ka saada kui tahtmist oleks).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei ole küll õige inimene, kes teaks millised aknad Eestis on, sest ma pole 28 aastat Eestis elanud ja Eestis käies pole eriti akendele tähelepanu pööranud :-)
      Pete vanemate aknad avanevad viisil nagu enamustel seda tüüpi majadel siin aknad avanevad. Olen kindel, et ka Eestis on sedasi avanevaid aknaid, aga kust sa neid leida võiks ma ei tea. Oskan vaid võrrelda mu ema juures olevate akendega mis tõesti avanevad ülevalt ja altpool viltu olles (ma ei tea kuidas seda täpselt nimetatakse või paremini kirjeldada) ja seda tean ma vaid sellepärast, et ma saan seal alati südamerabanduse kui aknaid avan, sest selline tunne on nagu aken hakkab sulle pähe kukkuma :D :D

      Meil on siin üsna karmid ehitusreeglid ja ilma teatud loata või kontrollita ei ole sul lubatud oma maja maha lammutada ja uut asemele ehitada. Sellist vaatepilti, et tänava iga maja on teistest majades täiesti erinevat stiili või välimust, nagu Eestis kohata võib, meil siin ei ole. Maja renoveerimine või vana asemele uue ehitamine peab välja nägema nii, et see tänavapilti silmnähtavalt ei muudaks. Sama lugu akendega. Sa võid küll vanad aknad uuemate vastu ära vahetada (ja see ongi pigem soovituslik), aga kui sa tahad neid vahetada täiesti teist stiili akende vastu, siis sa pead selleks luba küsima ja selleks loa saama.

      Klassikaliste Inglise tüüpi eramajade, mis on ehitatud kas siis 100 aastat tagasi või 30-dates, 40-dates, nagu ka Pete vanemate ja meie maja, on peamiselt suured aknad jaotatud osadeks mis avanevad eraldi ja nii nagu postituse pildilt näha. Viimasel pildil on meie maja esiaknad ja sealt on näha, et meil on veel suurte akende peal väikesed aknad mis siis omakorda avanevad klassikalist viisi alt ülesse. See, kui mitu akent on avatavad ja kui mitu mitte, saab iga omanik aknavahetuse ajal ise otsustada. Meil käib maja ees oleval aknal lahti vaid kaks suurt ja kaks väikest osa. Kuna meil rohkem pole vaja ja kuna aknad on meeletult kallid ning iga avanev aken lisab hinda juurde, siis enamuses tubades käibki meil lahti vaid kaks pikemat ja kaks väiksemat akenaosa.

      Samas kui sa elad piirkonnas kus sul on oma maja suure krundi peal ja teisi maju kõrval ei ole või su moderne maja sobib ülejäänud piirkonna ja majadega kokku, siis võid ehitada nii modernse maja mis tahes akendega kui sul selleks luba on olemas :-)

      Delete