Nagu välja tuleb, siis päris igast ainest ma siiski eraldi postitusi ei tee, sest mõne aine kohta mul lihtsalt ei ole midagi palju kirjutada. Näiteks nagu emakeel/kirjandus. Kuna Greta vihikus olev materjal on ju kõik inglise keeles ja sisaldab palju teksti ja seda oleks üsna võimatu hakata eesti keelde ümber tõlkima (sel poleks mingit mõtetki), siis seega ega sellest ainest ei olegi palju midagi muud kirjutada kui vaid paar sõna.
Emakeele õppeaasta on jagatud kuueks osaks ja igal osal on oma teema. Nagu ma praegu näen, siis päris samas järjekorras siiski neid teemasid ei õpita. Ma ei tea, kas see muutus on kuidagi koroonaga seotud, sest koolis on ju viimase aasta jooksul nagunii kõik peapeale pööratud, aga ega sel ei olegi ju mingit vahet mis järjekorras teemasi lõpuks käsitletakse. Nad on praegu juba ära õppinud eri kultuuride luule ja alustavad romaani lugemisega alles peale jõuluvaheaega. Võib-olla ei olnud koolil võimalik neid vajamineviad raamatuid varem õpilate jaoks tellida ja seega lihtsalt vahetasid ühe teema teisega ära.
Tabelist on näha mis teemadega tegu on ja kuidas hindamine iga teema/mooduli lõpus toimub.
Moodulid on järgmised: lühijutud ja kirja kirjutamine, romaan (õpetaja valikul), teiste kultuuride luule, meedia ja reklaam, eksamiks kordamine-luule ja kirjutamine, Shakespeare-i 'Suveöö unenägu'.
Lühijutu kirjutamise on nad juba lõpetanud. Lühijutu kirjutamisega koos õppisid nad loomulikult kõike sinna juurde kuuluvat, mitte ei kirjutanud vaid ühe jutiga jutu valmis, aga kuna kõike neid eraldi osasid oleks teil nagunii igav lugeda ja osad materjalid sisaldavad ka üsna palju isiklikku infot, siis ma ei hakka neid interneti ülesse panema.
Kõikide tekstide ja töö tegemine toimub neil koolis. Kodus pidid nad vaid lõpuks oma jutu arvutisse ümber trükkima ja õpetajale saatma. Kirjutamine toimus nagunii mitmes osas ja iga osa kohta olid kindlad nõuded.
Koolis on neil muideks KÕIKIDES ainetes NÕUTUD vihikutesse kirjutatud tekst üle lugeda ja ROHELISE PASTAKAGA parandusi teha. Nii et kui te koolipostituste all näete, et vikutes on rohelisega kirjutatud, siis need on Greta enda parandused ja neid ei loeta vigadeks, vaid pigem heaks asjaks. Näiteks Greta sai ühes aines eraldi Meriti selle eest, et tema oli ainuke õpilane klassis, kes oli oma kirjutisse rohelise pastakaga paar parandust teinud. Õpilased ei pea hiljem oma tekste uuesti puhtalt kirjutama, aga inglise keele tunnis kirjutatakse lõplik lühijuttu loomulikult vigateta ümber.
Siin üks osa Greta lühijutust.
C/W vihiku vasakul nurgas tähendab classwork ehk siis klassis tehtud töö. H/W on homework-kodutöö.
Loomingulise kirjutamise jaoks on olemas eraldi kriteeriumid mis aitavad õpilastel kirjutada. Õpetaja viib nende kriteeriumite abil läbi ka eelhindamise, et igal õpilasel oleks võimalik näha, millele ta peaks rohkem tähelepanu pöörama ja mida veel tegema eduka lõpptulemuse saavutamiseks.
Peale lühijutu kirjutamist asusid nad teiste kultuuride luulega tuvuma. Mul ei ole sellest palju midagi kirjutada, sest mida seal ikka kirjutada.
Õpilastele õpetatakse luuletusi analüüsima, läbi selle õpitakse kuidas kirjutada nii, et lugejale kõige paremini ja värvikamalt midagi edasi anda/kirjeldada. Milliseid sõnu, milliseid ingliskeelseid väljendeid, metafoore kasutada jne jne. Otseselt ei tohiks see õpilaste jaoks olla midagi uut, sest luuletuste analüüsiga on nad ka juba algkoolis üsna intensiivset tegelenud.
Siit üks näide mille põhjal analüüs toimub, või siis mida õpilased analüüsides silmas pidama/järgima peavad.
PEA
POINT EVIDENCE ANALYSIS
mõte- mõtet toetav tõestus- analüüs
Õppemoodulis olev kirja kirjutamine nägi välja aga selline, et kõik kooli 5.klassi õpilased pidid ühele kooli poolt valitud vanadekodu elanikele kirja kirjutama. See on nende koolis juba aastaid jõulude ajal traditsiooniks olnud ja vanurid alati ootavad ja rõõmustavad nende kirjade üle.
Peale jõule hakkavad nad tegelema ühe kindla raamatu/romaani, mille õpetaja on igale klassile eraldi valinud, annotatsiooniga. See on oskus mida neil läheb vaja põhikooli lõpu kirjanduse eksamil. Greta klassi raamatuks on 'A Monster Calls'.
PRANTSUSE KEEL
Mina ei tea kuidas, aga prantsuse keele õpe on kooli algusest peale peaaegu täiesti nähtamatult toimunud. Koju ei ole neile kordagi antud mingite sõnade õppimist või lugemist või mida iganes. Greta on pidnud ühel korral lühidalt kirjutama oma ühe pereliikme iseloomustuse ja üheks testiks kordama ning paaril korral mingit prantsuskeelset App-i kasutama ja kogu lugu. Samas on Greta selle paari kuuga õppinud rohkem, kui kogu algkooli jooksul kokku. Ma ei tea kuidas neid koolis õpetatakse, või kuidas Gretale ise need asjad meelde jäävad, aga näiteks oskab Greta nüüd ka prantsuse keeles kirjutada. Varem ei osanud üldse.
Soravalt ma teda küll rääkimas ei ole kuulnud, aga kui ma olen tal palunud seda juttu, mida ta vihikusse on kirjutanud, peast rääkida, siis Pete on öelnud, et ta räägib õigesti. Mina ise prantsuse keelt ei oska ja seega pole mul õrna aimugi mis on õige või mis on vale.
Samas ma küll ei tea, kui jätkusuutlik tal see prantsuse keel üldse kunagi saab olema, kui ei ole peaaegu mingit võimalust keelt ka päris elus kasutada. Prantsusmaale või Belgiasse sõites saab ehk natukenegi rääkida, aga kui tihti sedagi juhtub ning paljud välismaalased hakkavad kahjuks nagunii tavaliselt automaatselt sinuga inglise keeles rääkima, kui nad kuulevad et sa inglane oled, või et ei ole ladus rääkija.
Geograafia õppeaasta moodulid
Kohe üsna kooliaasta alguses tehti neile baseline test, et välja selgitada iga õpilase lähtejoon. Kujutan ette, et kooliaasta lõpus tehakse neile sama test uuesti et näha õpilaste arengut, aga ega ma seda kindlalt ei tea.
Gretale anti see test koju teha, sest test tehti koolis just sel päeval, kui Greta nohu tõttu puudus. Sellepärast oli mul ka võimalus neid küsimusi näha ja pildistada.
Üldse paistab nii geograaafia ja teadustundide (ja ka teiste ainetega), või siis õigemini teemadega, olema nii, et paljud algteadmised on nad juba nende teemade kohta algkoolis kätte saanud ja siis iga järgneva aastaga õpivad lisateadmisi juurde. Teemasi õpetatakse alguses vastavalt laste vanusele ja sedasi, et lapsed teemadest loogiliselt ja praktiliselt aru saaks ning siis hiljem õpitakse juba keerulisemaid asju juurde. Sedasi on lastel parem/kergem erinevate teemadega ka hiljem haakuda ja seoseid luua.
Üksvahe õppisid nad kaartisümboleid ja erinevate kaartide lugemist/tõlgendamist. Siin üks väikene test.
MATEMAATIKA
Matemaatikas samuti ei paista midagi täiesti uut teemaks olevat. Enamus asjadega on nad juba algkoolis tutvunud (murrud ja murdudega arvutamine, protsendid, negatiivsed numbrid, komaga numbritega arvutamine, ümardamine, küsimustike ja graafikute koostamine, võrrandid ja võrrandite lahendamine, ruutjuured jne).
Ma ei tea kuidas sellist asja eesti keeles kutsutakse
Ma tegelikult ei oska paljusid matemaatika
teemasid või termineid (või ka mõne muu aine omasid) eesti keelde tõlkida, aga osad tõlked leian ma TaskuTark veebilehelt. Seal on väljas kõikide klasside ained ja teemad mida nende ainete all Eesti koolides õpitakse ja sealt otsides leian ma nii mõnegi tõlke ülesse.
Samalt lehelt olen ma ka märganud, et paljusid Eesti 6.klassi matemaatika asju õpitakse siin juba 4.klassis, aga ma tegelikult teadsin seda ka juba varem, sest olen Eestis käies raamatupoes matemaatika õpikuid ja töövihikuid lehitsenud.
Siin üks kordamisleht mille õpilased pidid koolis ise koostama ja selle abiga matemaatika testiks õppima.
Enne jõuluvahele jäämist (Gretal lõppes reedel kool) tegid nad testi ja nagu alati, siis õpilased pidid hiljem taas oma testitulemustele ka oma hinnangu andma selle kohta kuidas neil enda arvates läks ja mis teemale edaspidi rohkem tähelepanu pöörama.
Sellest tabelist on ka hästi näha mis teemade kohta testiküsimused olid.
Mulle tundub, et meie sama vanad lapsed on vähemalt prantsuse keeles samal tasemel. Lillebror õpib teist aastat, see on tal koolis B-võõrkeel (A-võõrkeel on enam-vähem kõigis eesti koolides inglise keel).
ReplyDeleteKeeleõppest ei pruugi tõepoolest otsest praktilist kasu olla, aga aju arendab ikka. Ja kindlasti on hea kogeda, kuidas teine keel on kokku pandud, see lihtsustab tulevikus - kui soovi või vajadust peaks olema - mõne muu keele õppimist.
Jah,sul on keele õppimise suhtes täiesti õigus! Kui nüüd mõtlema hakata, siis tuleb ju juba kasuks seegi, et ta õpib kuidas prantsuse keeles sõnu hääldadakse/loetakse. Mina pole prantsuse keelt kunagi õppinud ja seega pole võimeline ka kõige lihtsamaid sõnu lugema või välja hääldama.
DeleteMa lisasin postitusse ka selle kooliaasta prantsuse keele moodulid (ma algul unustasin). Järgmisel kooliaastal lisandub neil prantsuse keelele lisaks veel ka kas saksa keel või hispaania keel. Minu teada meile valikut ei anta, aga kui ka antaks, siis ega ma ei teakski kumba keelt eelistada. Hispaania keelt kasutatakse muidugi maailmas rohkem kui saksa keelt, aga ega see üksi ei garanteeri, et sa kunagi seda ka kasutama hakkad.
Hämmastav, et prantsuse keeles on õpetaja 3 korda järjest valesti parandanud, ehkki ometi on tegemist sellise väga lihtsa teemaga nagu artiklid: pomme, banane ja orange on kõik naissoost sõnad, seega ei saa nende ette kuidagi panna meessoost partitiivset artiklit "du". Kahju, et laps on pidanud õpetaja järgi selle silmakriipivalt vale konstruktsiooni veel nö "vigade parandusena" ise uuesti üle kirjutama.
ReplyDeleteTänan tähelepanu juhtimast!
DeleteSelgituseks, õpetaja on märkinud, et artiklid puuduvad. Iga õpilane pidi ise oma vead ära parandama ja Greta on seda lihtsalt ise valesti teinud.
Laps on vaid kaks kuud prantsuse keeles kirjutamist õppinud ja puuviljade teemat arvatavasti vaid ühe või kaks tundi enne selle teksti kirjutamist käsitlenud.
Minu jaoks on hämmastav, et me laps üldse nii lühikese ajaga nii pikka teksti kirjutada oskab, see et tal paar artiklit valesti läks ei oma selle juures hetkel küll nii suurt tähtsust :-)
Keelte õppimine on üks asi, mida kahetsen, et nooruses peale vene ja inglise keele koolis rohkem võimalusi ei olnud. Iseseisvalt õppisin keeltekoolis saksa keelt, ent kuna seal oli peamine rõhk grammatikal (loomulikult on oluline), mitte sõnavaral, siis ühel hetkel ei käinud jõud enam üle...ja loomuliku jätkuna kadus huvi, kui kaua ikka ebaõnnestuda tahad. Nüüd tagasivaadates saan aru, et selline keeleõppe ülesehitus ei saanudki vilja kanda.
ReplyDeletePaar aastat tagasi alustasin hispaania keele õpinguid...grammatika on endiselt oluline osa, ent see on seotud igapäevase kõnekeelega ja omandatud sõnavaraga - hoopis teine lugu...ostsin iseseisevalt grammatika töövihiku ja lahendan ülesandeid..ikka nii, et olevik selge, siis minevik ja nüüd olen asunud tuleviku teemade juurde. Ainus häda, et vestluspraktika puudub...no ei ole mitte kusagilt võtta kodustatud hispaania keelt kõnelevat kaaslast.
Kui oleks valida, kas hispaania või saksa keel - valiks esimese. Tööalaselt on küll rohkem seda teist vaja, ent kes meist nii noorelt teab, mille vastu huvi tekib ;)
Praktika on jah nii vajalik. Vanasti sai vähemalt Eestis vene keelt õppides seda kohe ka praktiseerida. Mina sain ka Soome kanaleid vaadates soome keele nii palju suhu, et kui ma hiljem Soome elama läksin, siis sain enamus asjadest aru ja oskasin ka ise eluks vajalikul tasemel rääkida.
DeleteGreta koolis ei antagi keeli valida (vähemalt enne ei antud, ma ei tea kas järgmisel aastal on sama lugu) sellepärast, et siis valiks suurem enamus hispaania keele. Greta ise tahaks ka vene keelt õppida, aga kahjuks sellist valikud neil koolis ei ole.
Meie koolis on a võõrkeel inglise keel, B võõrkeel vene keel ja C võõrkeel rootsi keel. Kusjuures Ckeel algab enne, kui Bkeel, sest on teoreetiliselt lihtsam ja 5 kl tunniplaanis on selle jaoks rohkem ruumi. Idee poolest peaks vene keelega kaugemale jõudma siiski tundide mahu ja õppekava poolest, kui Rootsi keelega.
ReplyDeleteMina aga tahtsin uurida, kuidas tegeletakse teie koolis õpilastega, kellel on düsleksia, düsgraafia või muud õpiraskused. Mitte siis intellektipuue, vaid mingi hariduslik erivajadus. Kuidas probleeme tuvastatakse, millist abi lapsed koolis saavad ja kuidas nende jaoks kohandatakse klassiruumi või tunniplaani jne.
Sinu küsimusele oskan ma väga hästi vastata, sest seoses oma ametiga olen selle teemaga tihedalt seotud olnud ja olen isegi vastavaid koolitusi läbinud :-) Ma küll oskaks sulle palju paremini inglise keeles vastata, sest mul puudub vastav eestikeelne sõnavara ja ma ei tea paljusid vastavaid eestikeelseid termineid, aga eks ma proovi.
DeleteEsiteks mainin kohe ära, et sama seadus kehtib kõikide Inglismaa koolide kohta, mitte ainult Greta kooli. Kuna Inglismaal on seadusega ettenähtud kaasav haridus, siis kõik koolid peavad võimaldama sobivad õpitingimused mis tahes erivajadustega lastele. Iga erivajadusega laps omab nende isiklikku 'learning profile' õpiprofiili, kus on täpselt kirjas mis on selle lapse erivajadused ja millist abi nad klassiruumis vajavad. Kõik aineõpetajad on sellest plaanist teadlikud ja peavad seega oma tundides neid vajadusi arvesse võtma ja korrigeerima õppeprogrammi nii, et iga erivajadusega õpilane sellest täisõiguslikult ja kõrgetasemeliselt osa saaks. Nendele õpilastele, kelle erivajadused on raskemad ja kes vajaks aineõpetajale lisaks veel ka individuaalsemat tuge, seda ka võimaldatakse. Kõigi selliste õpilaste jaoks koostatakse veel eraldi individuaalne plaan kuhu pannakse selgelt kirja õpilase õpieesmärgid ja seda jälgitakse järjepidevalt, et need eesmärgid saaks siis ka saavutatud ja kui on näha et seda ei juhtu, siis kohe uuritakse miks. Vahel võib tegu olla väga keerulise probleemiga millega kooli erivajadustega tegelevad spetsialistid hakkama ei saa ja mis vajaks veel omakorda erispetsialistide kaasamist ja sellisel juhul on kool seadusega kohustatud seda ka tegema.
Düsleksia, düsgraafia, autismi või mis tahes õpiraskuse puhul oleneb mis raskeastmeline nende diagnoos on. Näiteks Greta klassis on vähemalt kaks düsleksikut, aga nad ei vaja eraldi üks ühele abi ja õpivad klassis nagu ka kõik ülejäänud õpilased. Samas on ka täiesti normaalne nähtus näiteks see, kui mõne sellise õpilasega istub klassis koos ta isiklik abi kes siis aitab teda kohe kui abi vaja üks-ühele. Osad sellised lapsed aga õpivad näiteks teatud aineid eraldi ruumis väiksema rühmaga või siis täiesti eraldi klassist väljaspool üks ühele. Paljudes koolides on selleks kohe eraldi osa koolimajas olemas või siis eraldi ruumid kus erivajadustega või muidu lollust tegevad või käitumisprobleemidega lapsi eraldi õpetatakse, et neil oleks paremad võimaluseks keskendumiseks, või siis individuaalsemaks abiks.
Abi tuvastatakse selle põhjal kuidas laps koolis käitub või õpitööga hakkama saab juhul kui neil juba kooli tulles ei ole juba mingit diagnoosi määratud. Erivajadus ei pruugi alati ju ka olla kaasasündiv, ja võib juhtuda mis tahes hetkel elus, kas siis läbi mõne haiguse või õnnetuse) See on ju igale õpetajale kohe näha kui keegi tunnis kaasa ei tööta või tundi pidevalt segab või näiteks kirjutada korralikult ei oska, või mingil muul viisil jääb koolitöödega hätta. Suure osa õppimisest ja töödest teevad nad ju koolis, seega igal õpetajal on hea ülevaade olemas ja kuna kõik õpetajad ja koolijuhtkond teevad ALATI koostööd, siis koos ka hakatakse uurima kus probleem peidus on ja mida selle parandamiseks teha oleks vaja.
Kui erivajaduseks on näiteks liikumispuue, siis kõik koolimajad peaksid nagunii olema sedasi ehitatud, et kõikidele õpilastele oleks ligipääs kõikidesse ruumidesse, seal hulgas ka ratastooliga liikujad. Kui õpilane ei saa kirjutada või ei kuule või mida iganes, siis taas talle peavad olema saadaval kõik eriabivahendid või erimeetodid, et ta saaks osa samadest asjadest ja samast haridusest millest ka kõik ülejäänud õpilased.
Igas koolis on olemas ja nende veebilehtedel väljas SEN policy (Special Educational Needs policy) ehk siis erivajadustega õpilaste haridusseadus kus on täpselt kirjas mis õigused sellistel õpilastel on ja mida on kool kohustatud nende heaks seaduse järgi tegema.
Loodan et mu jutt vastas su küsimusele :-)
Ah jaa, ma igaks juhuks mainin ka, et asi liiga roosiline ei tunduks, et alati ei toimi need asjad nii lihtsalt nagu kirjas paistab. Kõik koolid on juba mõnda aega olnud suures rahakriisis (jättes praegune koroona aeg üldse jutust välja). Valitsus toetab rohkem kui kunagi varem, aga kuna kooliealiste laste arv rahvastiku suurenemisega on samuti palju kasvanud, siis see antav raha ei kata vajadusi ära. Samuti on rahalisestes raskustes me meditsiini ja sotsiaalsüsteem ja läbi selle langeb üha rohkem nende tööd nüüd koolide kaela ja mõne piirkonna koolidest ongi juba saamas juba nagu sotsiaal- ja haridusabi koos toidupanga tenustega.
DeleteKorralikult koolitatud spetsialistidest on suur puudus. Töötajaid küll leitakse, aga paljudel puudub vastav haridus ja nõuab palju töökäigus koolitamist mis muidugi ei ole paha, aga ei taga alati ettenähtud 100% kõrgekvaliteetset tuge ning kuna erivajadusega tugispetsialisti töö on üsna raske ja palk samuti mitte just väga kõrge, siis see omakorda põhjustab tihedat personaali vahetust (see muidugi sõltub ka koolidest ja piirkondadest).
No ja kuna erivajadustega laste arv on samuti massiliselt kasvanud, siis läbi selle ka suurem nõudmine spetsialistide järgi... aga raha pole ja pole ka spetsialiste.
Samas koolides millega mina olen kokkupuutunud läbi Greta, või läbi mu enda töö, on kõik omanud väga head erivajadustega laste tuge. Greta praegune kool omab lausa eraldi spetsiaalset autistidele mõeldud keskust mis ongi selle mõttega kooli juurde loodud, et iga aast teatud arv autiste kooli vastu võtta ja neid professionaalselt toetada (teistele erivajadustele lisaks). Selliseid erivajadustega laste jaoks keskuseid esineb ka algkoolide juures. Selliste koolide lapsed õpivad osa tunde tavaklassides ja osa siis koolimaja teises osas vastavas keskuses kus nad saavad intensiivsevat abi. Selliste kskuste alla kuuluvad siis ka lapsed kes on näiteks 7 või 9 aastased aga vastavad arenguliselt ehk vaid 3 või 4 aastaste tasemele.
Aitäh! Väga huvitav ja huvitav on võrrelda ka Eestiga. Siingi on ju suund kaasavale haridusele. Aga stndardlahendused ei toimi alati.
ReplyDeleteMulle paistab siit oma mätta otsast, et meie piirkonnas on päris hästi, aga suuremates omavalitsuses ei jagu ka kõigile abivajajatele vajalikke tugiteenuseid ja nende taotlemine on väga pikk ja kurnav protsess.