JÕULUÕHTU

Me tavaliselt jõuluõhtut ei tähista, sest 24.detsember on meil siin nagunii tavaline tööpäev ja kuna igasugu jõulupidusid on selleks ajaks juba küllalt olnud ja veel ka tulemas, siis kulub see päev lihtsalt järgmise hommiku ootamise nime all niisama ära.

See aasta aga ei ole kuskilt otsast tavaline aasta olnud ja seega juhtus nii, et meil kujunes ka jõuluõhtu täitsa jõululiseks.

Kuna Pete oli viimast päeva oma vanas töökohas tööl, siis tal oli poolik tööpäev. Kuskil lõuna ajal tulid meile ukse taha carol singer jõululaulu laulma, loe Pete-i vend ja ta naine. Ühtlasi tulid nad ka Greta kingitust üle andma. Ma omast arust filmisin kogu nende esitlust, aga pärast tuli välja, et ma olin jätnud nupule vajutamata. Uksekella lindistus on küll olemas, aga kuna selle kvaliteet ei ole väga hea, siis ma ei hakka seda siia ülesse panema.

Tegelikult ei tohi muidugi keegi meil hetkel ilma pädeva põhjuseta kodust lahkuda, veel vähem kingitusi teiste ukse taha viia, aga kuna see on tegelikult ohutum, kui kuskil toidupoes käimine, siis paljud vilistavad selle reegli peale. Nii ka Pete vend, seda enam, et me kõik elame üheteisele siiski võrdelmisi lähedal ja asume samade piirangute piirkonnas.

Pete vend ja ta naine veedavad esimest aastat jõule vaid kahekesi. Kuna nende kolm poega elavad nüüd eraldi, üks üldse Barcelonas, ja meil on lubatud jõule koos pidada vaid sama elukoha elanikel, siis pojad ei tohi jõuludeks koju tulla. Nende noorim poeg istub tegelikult hetkel nagunii karantiinis, sest ta tüdruksõbral, kellega ta koos elab, ja tüdruksõbra vanematel, vanavanematel ja kahel tädil diagnoositi alles hiljuti koroona. Õnneks keegi neist seda hullult ei põe. Ainukesed sümptomid on maitsemeele kadumine ja kerge üldine väsimus. Poiss ise on koroonavaba.

Igal juhul oli meil väga tore sugulasi näha, mis sest, et vaid ukselt. Tekitas vähemalt natukenegi jõulutunnet.

Kella nelja ajal õhtul rikkusin ma ise seadust ja läksin ühele me tuttavale vanaprouale Jenny-le jõulukinki ära viima ja peale seda sõitsin veel ka Greta vana sõbranna pere kodu juurest mööda ning andsin ka neile suure sokolaaditahvli ja jõulukaardi üle. Nad kõik elavad vaid 5 min autosõidu kaugusel naaberkülas. Lobisesime natuke üle ukse, sest ma pole neid nii pikka aega näinud ning tulin siis tagasi koju.

Kodus oli jõuluroog kohe valmimas. Mul on ikka väga vedanud, et Pete selline suurepärane kokk on ning kõik nädalalõpu ja pidupäevade söögitegemised enda peale võtab. Mul jälle ei ole samas midagi selle vastu et pärast kööki koristada. Tegelikult suuremate pidude ajal aitab ka Pete vabatahtlikult lauda koristada ja nõusid nõudepesumasinasse panna, nii et õnneks ei jää koogitööd kunagi vaid minu kanda. 

Jõuluõhtuks küpsetas Pete sinki. Sealiha sööme me tavaliselt väga harva ja kui sööme, siis kas singi, või vahel harva peekoni näol. Seapraadiga seega spetsiaalselt vaid jõulude pärast jändama ei hakanud. 

Peale sööki avasime Jenny kingitud kingitused. Me tavaliselt täiskasvanutega kingitusi omavahel ei vaheta, aga mõned head sõbrad sellegi poolest kas siis saadavad, või annavad kui me nendega kohtume. 

Greta saab alati jõuluõhtul ka vanaema saadetud väikese kingituse avada. Greta oli väga rõõmus oma lemmik Nurr šokolaadi ja Naksitrallide raamatu üle.

Tädi Jenny on ka alati äärmiselt helde ja teeb meile alati nii ilusaid kingitusi jõuludeks ja sünnipäevaks. Gretale kingib ta tavaliselt raha, et Greta saaks ise osta mida ta soovib, aga rahale alati lisaks ka veel mingi väikese kingituse. 

Jostenile me eraldi kingitusi jõuludeks ei osta, sest tema puhul on väga raske ette teada mis asjad ta omaks võtab ja mis mitte. Kõige suuremat rõõmu tunneb ta jõulude ajal nagunii kas pakkepaberist, mõnest tühjast karbist või kingipaelast.

Meil on traditsiooniks saanud jõuluõhtul ka väikene videokõne teha Eesti vanaema ja mu venna perega (nad veedavad jõulud koos). Vanaisaga räägime ka jõulude ajal alati telefoni teel, aga mitte reeglipäraselt just jõuluõhtul.

Mu venna poeg on nii äge. Ta laulis meile ühe pika ja ilusa jõululaulu ning kuna ta on suurepärane jutu- ja naljamees, siis vestlesime ja naersime kõik koos päris pikalt. Isegi Pete sai väikse poisiga natuke nii inglise, kui eesti keeles vestelda. Väike R on osav keelemees ja oskab kolme keelt (ok, inglise keelt mitte küll veel nii soravalt, aga eesti ja vene keelt küll) ehk siis tulevikus saab ta kindlasti ka Petega pikad jutud maha peetud. 

Lõpus tegime ühe 2020 aasta rahvusvahelise grupipildi ka - pooled meist Inglismaal ja pooled Eestis.

Ja siis oligi juba kell 7 õhtul ja meil toss väljas. Greta hakkab tavaliselt sel ajal juba magama minema ja meie Petega ka juba päevast väsinud ja pooleldi unes. Paljud alles alustavad sel kellaajal kas õhtusöögi või meelelahutustega, aga meist ei ole kellegist nii hilja õhtul enam 'mängijat'. 

Jõuluõhtul ja koolivaheajal me loomulikult nii rangelt kellaaegadest kinni ei hoia ja seega vaatasime koos Gretaga veel natukene telekat ning kui Greta tunnike hiljem ülesse läks, pidasime meie Petega veel vaid paar osa 'Schitt's Creek' vastu enne kui ka meie ära kustusime. Josten oli aga ammu juba täielikus jõuluõhtu koomas :-)