Friday, 7 May 2021

5.KLASSI ARENGUVESTLUS JA TUNNISTUS

Järjekordne koolipostitus. Teid hakkab kindlasti juba see teema ära tüütama, aga ma luban, et mul ei ole plaan iga aasta igast koolist tulnud kirjast, tunnistusest, arenguvestlusest või ainest kirjutada, aga kuna praegu on ka meie jaoks kooli juures nii palju uusi asju, siis panen need siia siiski ka teile lugemiseks kirja.

Kõigepealt näitan ma teile kirja mille Greta sai tegelikult juba jõuluvaheajal, ehk siis peale seda, kui nad olid jõudnud koolis peaaegu kolm kuud käia ja kätte saanud esimesed tunnistused (kirjutasin tunnistusest selles postituses). Gretale oli see täielikuks üllatuseks. Kui ta nägi, et koolist tulnud kiri oli talle, siis ta eeldas, et need on lihtsalt juhendid ja tutvustus mis koolis peale jõuluvaheaega seoses koroonaga hakkab toimuma. Suur oli aga ta üllatus, kui kirja sisu täiesti teiseteemaliseks osutus.

Ma olin ise samal ajal toidupoes kui Greta kirja sai ja ma ise ta reaksiooni ei näinud, küll aga kuulsin kui elevil Greta oli, kui ta mulle helistas ja kirjast pildi saatis ning kuidas Pete mulle seda hetke hiljem kirjeldas.

Kirja sisu oli järgmine (ma teen kiire toor tõlke):

Kallis Greta,

Ma kirjutan sulle, et sind õnnitleda suurepärase koolitunnistuse puhul. Kirjutan sulle spetsiaalselt selletõttu, et su 'üldine suhtumine õppimisse' tulemus oli 85%. Minu arvates on see täiesti fantastiline - hästi tehtud! See tähendab, et selle tulemusega kuulud sa 80 parima õpilase hulka kõikide 5.klasside õpilaste seast. (Neil on koolis kokku seitse paralleelklassi).

See, et sa oled uues koolis nii varajases staadiumis juba nii positiivse tunnistuse saanud, näitab seda, et sa oled siin oma koolielu fantastiliselt alustanud. Algkoolist teiseastmekooli üleminek ei ole lihtne, eriti veel sellisel aastal nagu seda on olnud aasta 2020, aga sellele vaatamata oled sa viimase paari kuu jooksul üles näidanud tõelist vastupidavust ja keskendumist ning see on selgelt su õpetajatele muljet avaldanud.

Ma kohtusin hiljuti härra B-ga (kooli direktor) ja jagasin ka temaga su nime, nii et ka tema on teadlik su saavutustest.

Mu põhiline nõuanne sulle on - JÄTKA SAMAS VAIMUS! Keegi pole veel oma pingutusi kahetsenud. Minu jaoks on see selge, et kui sa jätkad töötamist samas vaimus kui siiani, siis sa saad olema edukas. 

Veel kord 'Well done' ja ole uhke oma saavutuste üle - mina igal juhul olen. 

Siiralt sinu 
Mr C
(5.klasside juht)

PS. Vaata et sa paned selle kirja külmutuskapi uksele ning näitad seda kõigile su pereliikmetele ja sõpradele jõulupühade ajal. 


Gretale andis selline kiri ikka kohe väga suure 'boost' ja ta tundis, et teda märgatakse ja et tema käekäigu vastu tuntakse huvi. See omakorda andis talle tahet koolitöösse ja kooliellu veelgi rohkem panustada ja õppimist tõsiselt võtta. 

Ütlen siin kohe ka ära, et selliste kirjade saatmine õpilastel ei ole omane vaid Greta koolile, vaid see on üsna levinud komme paljude siinsete teiseastme koolide seas.


Nüüd väike seletus kuidas seekordset tunnistust 'lugeda' ja sellest aru saada.
Mäletate kui ma kirjutasin ühes mu postituses sellest, kuidas Inglismaal tehakse kõikidele lastele, kes teiseastme kooliga alustavad, spetsiaalsed testid mis aitavad välja selgitada (algkoolist kaasa tulnud akadeemiliste andmete, algkooli õpetajaga vestluste, uute õpetajate hinnangute ja uutes koolitundides tehtud testide ja hinnangutele lisaks) mis on iga õpilase alguspunkt igas aines ja mille järgi hakatakse põhikoolis edasist arengut hindama?
Kui eelmisel tunnistusel, sügisel, neid alguspunkte veel tunnistusel kirjas ei olnud, siis nüüd olid.
Alguspunktid/algpositsioonid jagunevad nelja tasemegruppi:
  • Edasijõudnud 
  • Oodatud/ettenähtud tase
  • Arenev
  • Algtase 


Sügisveerandi tunnistusest kirjutasin ma selles postituses. 
Üheks erinevuseks ongi see, et nüüd on tunnistusel näha ka õpilase alguspunkt igas aines, mis oskuseid ja teadmisi igas aines on hinnatud ning milline on õpilase areng olnud. 
Nagu ka eelmisel tunnistusel, siis ka sel korral on välja pandud hinnangud õpilase pingutuste, osavõtu ja käitumise kohta, aga sel korral puudub kodutöödele hinnangu andmine, sest suurema osa ajast olid õpilased sel veerandil distantsõppel ja kodutöid ei antud. Samal põhjusel ei ole seekord tunnistusel ka välja toodud hinnangut koolivormi kandmise, ajast kinnipidamise ja laiema panuse kohta kooliellu. Selle asemel on hinnatud hoopis distantsõppest osavõttu.

Kui Greta allolevat tunnistust vaadata, siis on iga aine juures näha mis on Greta alguspunkt selles aines ja kohe selle kõrval need oskused mida selles aines on hinnatud. Kui tulemuseks on Expected- oodatud, siis see tähendab, et Greta on saavutanud oodatud tulemused/areng. 
Kui kirjas on Better than Expected, siis see tähendab et Greta on sooritanud ootuspäraselt kõrgemad tulemused ning kui Less than Expected/Below Expected, siis oodatust madalamad. Hindamisel kasutatakse ka Significantly Below Expected, ehk siis märgatavalt madalam edasiminek. 
Igat tulemust peab vaatama alguspunktist lähtudes, ehk siis kui su alguspunkt selles aines on oodatust kõrgem ja tunnistusel on sellel veerandil tulemuseks oodatust madalam, siis see ei tähenda, et sa selles aines madalate tulemustega oled, vaid lihtsalt seda, et sa oled võimeline rohkemaks.
Iga aine juures võivad need tulemused iga kooliaasta jooksul muutuda. 

Ma olin meeldivalt üllatunud, kui nägin, et Greta alguspunktid emakeeles, geograafias, prantsuse keeles, ajaloos, filosoofia-eetika ja usuõpetuses on kõrgemad kui ette nähtud. Kuna meiega ei ole kunagi ühegi arengutesti tulemusi jagatud, siis meil ei olnud õrna aimugi mis tasemel Greta mingite skaalade järgi on. Ok, me muidugi seda teadsime, et tal läks algkoolis väga hästi ja tulemused olid väga head, aga me otseselt ju ise ei tea millised on Greta võimed või ta võimekus eri ainetes. 
See muidugi ei tähenda, et Greta (või mis tahes teine õpilane) nüüd igaveseks vaid nende tulemuste piires on igas aines võimeline õppima, vaid et õpetajatel ja koolis on mingi ülevaade mille järgi ta arengut mõõta, jälgida ja juhtida. 

Eraldi märkusena see, et tunnistusele ei märgita kehalise kasvatuse, draama, tantsu, muusika ja kodanikuõpetuse tulemusi, sest nendes ainetes ei toimu hindamist.



Nädal paar peale tunnistuste kättesaamist järgneb alati arenguvestlus.

ARENGUVESTLUS

Esimest korda kooli ajaloo jooksul toimusid arenguvestlused interneti vahendusel. Uus kogemus nii õpetajatele, kui ka vanematele. 
Kuna meil puudub eelnev kogemus teiseastme kooli arenguvestlustest, siis me ei oska võrrelda, kas läbi interneti õpetajatega vesteldes jäi ka midagi puudu, või oli enam vähem sama, kui näost näkku arenguvestlus oleks olnud.
Selles mõttes oli muidugi mugavam, et nüüd said soovi korral vestlusest osa võtta mõlemad vanemad, sest vestluseks ei olnud vaja füüsiliselt kooli kohale minna ja vahet ei olnud, kas vanemad olid kodus või üks neist liitus arenguvestlusega oma töökoha arvuti tagant. Ma muidugi oleks eelistanud kooli kohale minna, sest siis oleks ühtlasi saanud ka kooli rohkem seest näha, aga küll ma jõuan seda veel eesolevate kooliaastate jooksul korduvalt teha.

Esimene erinevus algkooli arenguvestlustega oli see, et 10-minuti asemel saime me nüüd erinevate aineõpetajatega rääkida vaid 5min. Jah, te lugesite õigesti, VAID 5 MINUTIT!!! 

Ma tean, et paljusid teid üllatas juba algkooli arenguvestluste postitusi lugedes, et arenguvestlus toimus iga lapse kohta vaid 10 minutit, kuigi meie meelest oli see täiesti piisav aeg ja selle 10 minutiga saime me alati kõik kooliga, ja tihti isegi mitte ainult kooliga, seotud jutud räägitud. 
Sel korral olin siiski ka ise natuke skeptiline selle suhtes, et koosoleku aeg iga õpetaja kohta nii lühikeseks oli tehtud, aga pean nüüd tagant järgi tõdema, et sellest ajast täitsa piisas ja kahe õpetajaga jäi isegi veel aega üle ning me lõpetasime vestluse enne aja lõppu ära.
 
Tõesti üllatav, kui palju asju nii lühikese ajaga on võimalik ära rääkida ja kui nii võtta, siis kokku saime me ju erinevate õpetajatega ikka ju palju pikemalt vestelda kui algkooli ühe õpetajaga 10 minuti jooksul. (7x5 ehk siis 35 min kokku).

Vestluse jooksul jooksid arvuti ekraanil minutid ja kui 5-st minutist oli 0 saanud, siis katkes videokõne automaatselt ära. Ehk siis ei olnud mingit võimalust, et õpetajad oma vestlustega ajast üle jooksnud oleks. 

Teine ja kolmas erinevus algkooli arenguvestlustega oli see, et ühe õpetaja ja õpetaja abi asemel toimusid vestlused nüüd kokku 8 erineva aineõpetajaga (meie puhul 7-ga) ning et arenguvestlusest pidi osa võtma ka Greta ise. Ise said valida mitme õpetajaga sa rääkida tahtsid. Võisid vabalt ka ainult ühe aineõpetaja valida kui tahtsid, aga ülemliimiidiks oli 8. Valikud saime teha nädal või kaks enne arenguvestlust. Samuti saime ise valida mis kellaaegadel vestlused toimuvad.

Meie valisime ajaloo, emakeele, matemaatika, geograafia, prantsuse keele, science (keemia/bioloogia/füüsika) ja muusikaõpetaja. Muusikaõpetaja küll vaid sellepärast, et ta on Greta klassijuhataja ja me tahtsime talle 'tere' öelda. 

Meie ajakava nägi välja selline:

Esimese vestluse algust ootamas


Iga vestlus oligi suuremalt osalt suunatud Gretale (sest iga õpilane ise õpib ja on ise vastutav oma õppimise eest) ja meie siis lihtsalt kuulasime pealt ja vahel lisasime midagi ning lõpus saime soovi korral küsimusi esitada. Kõik õpetajad alustasid sellega, et küsisid kõigepealt Gretalt mida tema ise arvab kuidas tal 'selles' tunnis läheb ja mida ta 'sellest' ainest arvab? Siis rääkisid õpetajad ise kuidas Gretal läheb, millised on ta testitulemused olnud jne. 

Kõik õpetajad olid Gretaga VÄGA rahul ja kiitsid nii ta tunnist ja grupitöödest osavõtmist, käitumist, kodutöid jne kuid sama ka pea kõik õpetajad ütlesid, et kuigi neile on teada ja nad näevad, et Gretale on kõik teemad seotud asjad selged, siis nad siiski sooviks tundides rohkem Greta häält kuulda. 
Ajalooõpetaja aga ütles, et kuigi ta ei näe tunnis tihti Gretat kätt tõstmas, siis on ta siiski märganud, et Greta küsib küsimusi, kui tal jääb midagi arusaamatuks või ebaselgeks, ja tema kui õpetaja silmis on küsimuste küsimine palju tähtsam, kui küsimustele vastamine nii et 'Well done'.

Geograafiaõpetaja ütles, et Greta sai viimase testi tulemuseks 26/30 ja et see oli olnud klassi kõige kõrgem tulemus. Me olime meeldivalt üllatunud, sest nagu ma olen juba siin ka varem maininud, siis me ei tea kunagi kuidas teised lapsed Greta klassis või koolis õpivad, sest kuna hindeid ei panda ja teiste laste testitulemusi või edasiminekut teistega ei jagata, siis käibki kogu keskendumine vaid su enda lapse ümber. Greta küll vahel mainib mis testituelmused ta sõbrannad on saanud, sest nad ise arutavad neid omavahel, aga sellega ka asi piirdub. Iga lapse eesmärgiks on enda nõrki kohti arendada ja end pidevalt arendada ning selle nimel töötada, mitte end teistega võrrelda. 

Ma küll teadsin juba varem ka, et Greta testitulemuseks oli 26/30, aga ma võtsin seda siiski nii sügavalt sissejuurdunud Eesti mentaliteediga, et vaid 30/30 on kõige parem, ehk siis 5, kuid õnneks olen siiski juba aastatega õppinud oma lapsele mitte täiuslikku tublidust peale suruma. Peale selle on tihti selliste testide/kontrolltöödega (ma ei teagi mis see õige sõna oleks kasutada, sest test ja kontrolltöö on tegelikult ju üks ja sama asi) ka see lugu, et sinna pannaksegi vahel sisse paar palju raskemat küsimust, mis on tegelikult mõeldud palju vanematele lastele, selleks, et edasijõudnud saaks oma ajusid natuke rohkem ragistada. Sellisel juhul ei oodatagi 100% tulemusi. 
Ja tihti on ka nii, et üks küsimus annab rohkem kui ühe punkti, ehk siis 26/30 tulemus võib ka tähendada, et sul oli vaid üks või kaks küsimust valed mitte neli.
Geograafiaõpetaja ütles samuti, et tore oleks, kui Greta klassis rohkem kätt tõstaks. Greta võttis seda kohe kuulda ja juba järgmisel päeval geograafia tunnis pani käe püsti ja õpetaja sai teda küsida. Kui Greta oli vastamise lõpetanud pani õpetaja talle pöidla püsti märgiks, et Greta on ta nõuannet kuulda võtnud ja sõbranna sosistas talle 'well done' (ta rääkis oma sõbrannale mis talle õpetaja oli arenguvestluse ajal öelnud).

Greta ise on öelnud, et ta ei tõsta tundides eriti kätt sellepärast, et teised õpilased juba tõstavad ja ta ei näe siis enam käe tõstmisel mõtet :). Paar õpetajat märkis jah, et tavaliselt on alati üks kindel number õpilasi kes tunnis esimesena käe püsti panevad, aga kui Greta nendega koos kätt tõstaks, siis õpetajad küsiks nii mõnelgi korral esimesena just teda. 

Füüsika/keemia/bioloogia (Sience) õpetaja rääkis meile, et Greta klass on üldse väga tugevate teadmistega klass ja ta on Greta teadmiste ja tulemustega väga rahul. Ta ütles, et nad on siiani teinud kokku 9 testi ja kõik Greta testitulemused on olnud expected või well above expected, ehk siis on olnudki ettenähtud tasemel või kõrgemad kui ettenähtud tase. Samal ajal olen mina mõne ta testi punktide arvu nähes arvanud, et Gretal ei ole väga hästi läinud. Ma küll tegelikult ei teadnuki, et ta on kokku 9 testi teinud, sest neil ei ole alati nii, et neid hoitatakse ette, et test on tulemas ja õppige nüüd kõik selgeks. Neilt oodatakse, et nad kõikides tundides kaasa töötaks ja tunni ajal juba asjad selgeks õpiks. 

Keemias/füüsikas/bioloogias, emakeeles ja matemaatikas tulevad neil mai lõpupoole, enne mai koolivaheaega, lõpueksamid kogu kooliaasta jooksul õpitud materjalide peale. Nime järgi on tegu lõpueksamitega, aga tegelikult ei toimu need kooliaasta lõpus, mis oleks juuli keskpaik ja need ei ole päris sama tähendusega kui Eesti mõistes eksamid. Need eksamid on mõeldud selleks, et välja selgitada millise tasemeastme gruppi/klassi õpilased järgmisel aastal määrata. Nimelt hakkavad nad alates järgmisest aastast õppima nendes kolmes aines eraldi gruppides (SETS) vastavalt iga õpilase tasemele (lapsed segatakse paralleelklassi lastega ära). Eksamile lisaks võetakse arvesse ka kooliaasta algul tehtud testide tulemused (ma kirjutasin nendest selles postituses), tundides kaasatöötamine ja vihikute sisu ning kontrolltööde tulemused.

Emakeele eksamiks on näiteks lühijutu kirjutamine. Emakeeleõpetaja jutu järgi jäi meile selline mulje, et Greta on praeguste tulemuste põhjal juba edasijõudnute gruppi määratud, sest kui õpetaja meile rääkis mida need eri grupid endast kujutavad, siis ta ütles Gretale, et kui ta tunneb, et edasijõudnute grupp on talle liiga väljakutsuv, siis tal on alati võimalus aste allapoole minna. Õpetaja ütles ka, et kuigi tunnistusel oli märgitud Greta teksti analüüsi alla (lugemine) et see on vähem kui ettenähtud, siis sellepärast ei ole vaja üldse muretseda. Kuna suurem osa õppetööst toimus neil nagunii distantsõppel olles, siis ei olnud õpetajal kõiki asju võimalik nii läbi viia nagu tunnis kontaktunni ajal oleks olnud ja seega see mõjutas ka natuke tulemusi. Üldpilti see aga ei mõjuta.

Prantsuse keele õpetajal oli ka vaid kiidusõnu Greta kohta öelda. Me küsisime, et kui palju õpilased saavad suulist praktikat kirjutamise kõrvale. Ma olen täiesti üllatunud kui palju ja hästi oskab Greta nii lühikese aja jooksul prantsuse keeles kirjutada, aga ma ei tea kas ta kogu seda juttu ka korralikult rääkida oskab. Õpetaja ütles selle peale et kahjuks on jah õpilaste suuline prantsuse keel praegu natuke tahaplaanile jäänud, sest maske kandes ei tule rääkimisest suurt midagi välja, aga sellepärast ei tasu siiski hetkel muretseda. Õpilased on oma teadmistega praegu kus nad olema peavad ja küll varsti, või siis järgmisel kooliaastal, kui maske enam kandma ei pea, tehakse kaotatud aeg tagasi.

Matemaatikaõpetaja rääkis, et Gretal on väga tugevad algteadmised olemas ja tänu sellele on tal kerge uusi teadmisi arendada. Ütles mis asjaga ta viimases testis oli natuke hätta jäänud, aga üldiselt on ta tugev ja probleeme ei ole. 

Kokkuvõtteks võin öelda, et meile meeldisid kõik need Greta õpetajad kellega meil õnnestus rääkida ja me jäime kogu arenguvestluse läbiviimis protsessiga väga rahule. Kõik oli suurepäraselt taas organiseeritud ja meid kõiges hästi informeeritud.

Postituse lõpetuseks panen ühe pildi näomaskide natuke teistmoodi kasulikkusest.
Nimelt unustas Greta ühel päeval juuksekummi koju, aga neil oli sel päeval koolis kehalise kasvatuse tund ja nad peavad kehalise tunnis alati pikad juuksed kinni panema. Gretal ei jäänud muud üle kui kiiresti oma leidlikust kasutada. Tal oli kotis vana näomask mille kõrvakummi ta eemaldas ja millest ta endale oli juuksekummi teinud :) 
Mõtlengi nüüd, et võib olla peaks need kummid enne maskide ära viskamist eemaldama ja neid juukse või niisama kummidena kasutama :) 


7 comments:

  1. Mul tekkis küsimus, millele Sa oled võib-olla kunagi varem juba vastanud... Kas kool arvestab ka Greta kakskeelsust kuidagimoodi või on teil seal nii palju mitmekeelseid lapsi, et sellele ei pöörata erilist tähelepanu? Või arvestatakse kakskeelsusega ainult nende laste puhul, kes kodus üldse inglise keelt ei räägi (nt kui mõlemad vanemad on hispaanlased vms)?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Siin on NII PALJU mitmekeelseid lapsi, et see on siin täiesti tavaline nähtus. Kooli dokumente täites on küll eraldi küsimus selle kohta, et mis keel on lapsel 'esimene' keel või siis keel mida kodus suuremas osas räägitakse, aga näiteks sellele saab vastata vaid ühe keelena ja ei ole olnud võimalik öelda et Greta räägib kodus nii inglise kui eesti keelt või et näiteks Gretal on kaks kodakondsust. Greta räägib kodus küll mõlemat keelt pooleks, aga inglise keel on siiski tal juhtiv keel ja eks seda koolil ongi vaja teada, et mis keel on lapsel juhtiv keel.

      Greta koolis teavad vaid need õpetajad et ta onkakskeelne, kellele Greta ise on öelnud või kes ise on küsinud, et kas keegi oskab veel mingit keelt rääkida. Uues koolis vist vaid prantsuse keele õpetaja ja klassijuhataja ja võib-olla keegi veel aga enamuses ei tea. Ma ei ole kunagi pidanud seda vajalikuks otseselt mainida ka, sest eesti keele oskus ei mõjuta kuidagi ta õpinguid.

      Kui laps tuleb kooli täiesti umbkeelsena, siis loomulikult ei saa ta päris samal tasemel tundidest osa võtta kui ülejäänud lapsed, aga siis talle lihtsalt võimaldatakse ekstra keeletunde mõne vähem vajaliku tunni arvelt ja eks siis ta hindamine oli ikka tema võimetele vastav. Samas õpib ta ikka samu asja mis kõik teised ja hakkab käima selles klassis kus ta vanuse poolest peaks käima. Tavaliselt õpivad ka täiesti umbkeelsed lapsed inglise keele koolis üli ruttu selgeks. Üldjuhul on ju paljudel tänapäeva vanematel lastel nagunii juba mingi ingliskeelne põhi olememas ja päris väikesed õpivad keele veelgi rutem lihtsalt mänguväljakul mängides juba paari kuuga ära :)

      Aga väga palju on siin ka selliseid lapsi, kes ise räägivad perfektelt inglise keelt, aga kelle kumbki vanem ise inglise keelt ei valda.

      Greta klassis on veel teisigi kakskeelseid lapsi Gretale lisaks :)

      Delete
    2. Ahaa. See on küll huvitav ja täiesti meie süsteemist erinev, et saab märkida ainult ühe keele. Minu meelest pannakse meil dokumentidesse kirja kõik lapse kodused keeled, aga ma isegi praegu ei tea, kas see on lapsevanema poolt või aiulöt õpetaja poolt täidetavates dokumentides.
      Muidu on umbkeelsete laste õpetamine meil üsna sarnane, ainult et inglise keele äraõppimine on ilmselt lihtsam, meie araabiakeelsetel lastel on läinud keskmisest kaks aastat, enne kui rääkima saavad (ja siis räägivad vanemate eest ka kõik asjad ära, sest vanemad eesti keelt ei räägi), aga Lillebrori uus soome-vene-kreeka-inglisekeelne klassiõde hakkas juba poole aastaga eesti keeles tegutsema, nii et kes teab, millest see kõik sõltub.

      Delete
    3. Kui kooli dokumente paberil täita, siis saab kindlasti lisada nii palju keeli kui tahad, aga ma ei teagi, kas paberidokumendid on veel koolide juures kasutusel või ei. Meie pidime need internetis ära täitma (minu mäletamist mööda oli sama lugu ka algkoolis) ja sealt on võimalik olemasolevast nimekirjast vaid üks keel välja valida ja kõik (ma sellega ei ütle ega mõtle, et Eestis paberdokumente kasutatakse, vaid lihtsalt seda, et meil saab vaid ühe välja valida, samas kui paberile saaks kirjutada nii palju ju ise tahad :)

      Näiteks väga paljudes sellistes küsitluste või dokumentide juures küsitakse meil siin eraldi küsimusena kas sa oled White British või White other, teistele etnilistele gruppidele lisaks, aga sa saad valida vaid ühe vastuse valikust. Ei ole võimalik valida, et pool White British ja pool White other :)

      Samas aga mis see kool siin kõigi ekstra keelte infoga pärast ikka peale hakkaks või milleks need kasulikud oleks.
      Osaliselt on see keele ja kodakodsuse küsimus ka statistika jaoks ankeetidesse pandud.

      Mitmekeelsete laste puhul on suurem osa neist siiski siin juba sündinud või vähemalt algkoolis juba käinud. Selleks ajaks kui nad teiseastme kooli jõuavad on neil keel juba suus või kui mingid probleemid peakski olema, siis tuleb uuele koolile vajalik info juba otse algkoolist nendeni.

      Need lapsed, kes siia riiki on saabunud keset haridusteed ja inglise keelt oskamata, nende kooli registreerimise protsess on nagunii nats teistsugune, sest neil puuduks siis ka siinne eelnev haridustee info ning nendele tehakse siis eraldi arengu ja keeletestid ning pannakse paika vajaminev lisaabi plaan :)

      Delete
  2. Vot see kummide eemaldamine maskidelt on küll geniaalne. Sest hiljem, kui need maskid prügimägedel vedelevad, siis on just kummid köige ohtlikumad loomadele ja lindudele. Aitäh Gretale, ma teen ka nüüd nii!

    ReplyDelete
  3. Ärgu eestlased arvaku, et Inglismaal või UKs haridusega kõik väga hästi on, siin on käimas progressivste võidukäik.
    https://www.youtube.com/watch?v=TLUJT3X8aOA&t=329s

    ReplyDelete