Saturday, 10 May 2014

PADUA

Padovasse jõudsime ilma probleemidetta. Sõbranna oli kõik toidud eelnevalt valmis planeerinud ja nii me sõimegi õhtuks oasuppi väikeste makaroonide ja peekoniga. Jube hea oli. Jälle üks selline asi mida ma ise ei viitsiks kodus teha seda enam, et Pete seda kohe kindlasti ei sööks ja ma kardan, et Greta ka mitte.
Sõbranna mees, poisid ja koer olid sel ajal mägikodus ja tulid Padovasse alles järgmise päeva lõunaks.
Järgmisel päeval paistis päike ja õues oli taas suviselt soe. Ma arvan, et kuna mina ei armasta eriti Veneetsiat siis ei armasta ka Veneetsia mind ja sellepärast iga kord kui ma seal käin on ilm vilets.


Poisid minu kingitustega
Padovas olen ma ka juba mitu korda käinud. Padovas asub ligikaudu 800 aastat vana ülikool mis 2009 aastal tunnistati parimaks ülikooliks Itaalias kus üle 40 000 üliõpilase. Ülikool on ka kuulus selle poolest, et kunagi andis seal loenguid Galileo Galilei.
Mina aga leidsin padovast Eesti lipu :)




Kõik võimalikud riisid, seemened, oad jne


Padova üks paljudest kirikutest ja teater




Ma panen siia küll pilte linnast, aga tegelikult veetsin ma suurema osa oma ajast Padova raamatupoodides. Ma olen ju raamatute hull. Vahet pole kas tegu eesti, inglise või võõrkeelsete raamatutega. Ma isegi ostsin päris mitu raamatut millest ma teen eraldi sissekande.

Kõige rohkem aga meeldis mulle mu lühikese Itaalia reisi jooksul näitus ühes Padova kirikus. Nimelt oli tegu seal toimuva iga aastase lasteraamatu illustratsioonide näitusega. Sellel aastal oli teemaks 'Travel' ehk reisimine.
Näitus ise oli üsna väike, aga mulle jätsin sügava mulje. Veel mitu päeva hiljem näitust meenutades naeratasin.
Eesti illustraatoreid kahjuks sel korral näitusel ei olnud, kuigi ma arvan, et mõni pilt Lotte raamatust oleks sinna küll hästi sobinud.
Küll aga meidsin ma ühe soomlase.

Kui me olimenäitusel natuke aega jõudnud ringi käia siis läks äkki pimedaks. Muusika hakkas mängima ja lakke lasti klippe ühest joonisfilmist. Seda juhtus näituse külastamise ajal kahel korral. Mõlemal korral oli tegu erineva filmiga. See kestis ehk nii 10 minutit. Super kift
Tegin väikese videoklipi ka, aga ma panin vist poole filmimise pealt sõrme kogematta mikrofooni ette ja sellepärast ei kosta muusika eriti välja. Just siis kui mängima hakkas muusika mis ka meie pulmavideol mängib. Filmi peal loomulikult ei paista asi nii mõnus välja kui päriselus ja on üsna jama, aga noh panen selle siiski siia kui kord juba tehtud sai.

Peale seda kui me Petega kinos 'Noah' vaatamas käisime olen ma hakanud igal pool Noah laeva nägema. Ka siin näitusel :)
Oi kuidas mulle kõik need savist kujukesed meeldisid. Sellepärast ka siin nii palju pilte nendest.



Jälle üks Noah laev




Sõbrants oma mehega 
Itaalias käies meeldib mulle alati virsiku mahla juua. Ma ei tea miks, aga meil ei müüda eriti virsiku mahla poodides. Kuskil kindlasti leiab, aga see ei ole nii igapäevane nähtus kui Itaalias. Tegelikult parem ongi et ei ole kuna sellised mahlad on alati suure suhkru sisaldusega ja parem ongi kui ma neid siin juua ei saa :)
Pühapäeva hommikul saigi mu mini puhkus otsa. Ega ma seda tagasi lendu ei saanud samuti täiega nautida kuna eelmiselpäeval läksmul kõhtlahti jama veetsin suurema aja ühtust tualeti vahet joostes. Järgmisel hommikul ma siis loomulikult muretsesin, et kuidas ma lennukis hakkama saan. Õnneks siiski probleeme ei olnud ja lennuki tualetti kasutama ei pidanud. 
Ma olen kindel, et asi sai alguse sellest, et mu kallis sõbrants tegi mulle chickpeas (mis tahes see siis eesti keeles oleks) leiba ja chestnuts jahust kooki. Nende pere sööb neid asju ka ja see ei olnud vaid spetsiaalselt mulle tehtud, aga kuna mina sõin selliseid asju esimest korda siis loomulikult tunnistas mu organism neid kui võõrkehi ja sundis kehast viimasegi tilgani lahkuma.
Siit üks pilt Veneetsia lennujaamast Gretat silmas pidades (talle meeldivad kassid ja printsessid).

9 comments:

  1. Virsikumahl on mu lemmikmahl ja jätsin selle joomise maha just suhkrusisalduse tõttu :) Kusjuures virsik on iseenesest ju magus küll ja näiteks Nando's kett pakkus vanasti ilma igasuguste lisadeta pressitud virsikumahla, oli selline 0,25 või 0,3l pudel. Aga kui me nüüd viimati Londonis käisime ja seal sõime, siis ma seda enam menüüst ei leidnud :(

    ReplyDelete
  2. Padua paistab olevat "minu" linn, hubane ja paraja suurusega ringi uitamiseks. Ma pole Itaalias käinud, kuigi õppisin isegi keelt, et seal hakkama saada, kui minekuks läheb. Firenze kutsub, muude paikade kohta ei oska suurt arvata. Veneetsia suhtes tekkis mul teatav eelarvamus peale H. Raittila Canal Grande lugemist:), aga ära näha tahaks sellegipoolest.
    Teinekord on idee kuhugi reisimisest palju põnevam, kui sihtkoht ise ongi.

    ReplyDelete
  3. Mulle nii meeldib see foto tüübist vaateakna ees! Nii kui lahti rullus, tuli mõnus äratundmisrõõm...nii Itaalia! Kitsaste säärtega ülikonnapüksid, kiilakas pea, päikeseprillid (KINDLASTI mingi kallis mark), sigarett, shoppingukotike näpus ja muidugi firmariidepoe vaateaken. Tegelikult on see muidugi ainult üks Itaalia, hoopis vastakaid variante on ka küllaga.
    Chickpeas on kikerherned, teades, et sa gluteeni ei talu, siis kuidas on võimalik, et sa neid juba ammust ilmast ei söö?!? Chestnuts on kastanid, ok, see on väga itaallaslik toit, seda inglismaal äkki tõesti ei tarbita.

    ReplyDelete
  4. Ja Padova meeldib mulle ka väga. Ainult see, et nad ei ole osanud on vanalinna hoida ning on sinna uusehitisi vahele pikkinud, häirib natuke. Põhjus pidavat olema see, et Itaalia mõistes ei ole Padova turismiatraktsioon, seega ei ole neil ka nii karme nõudmisi kui näiteks Veneetsial, Firenzel või ka Veronal.

    ReplyDelete
  5. Ma olin ise ka nii rahul, et selle itaalia mehe jäädvustatud sain. Hea oli, et oli meie poole seljaga, kuna otse näkku ma teda pildistanud ei oleks julgenud, ta ei olnud selline, 'nice' italian man. Ütleme nii, et mitte imetlemist väärt rohkem kui vaid pildile jäädvustamiseks ;)


    Kikerherneid tean (mul lihtsalt ei tulnud eesti keelne sõna meelde ja ei viitsinud hakata otsima). Olen neid siin söönud küll, aga need ei ole meie menüüs, kuna ainuke asi mida Pete ei salli on igasugused oalised ja ma ei viitsi hakata kõigile eraldi süüa tegema. Kikerhernestest tehakse ka humust mis meil väga populaarne, aga taas sööme seda vahel vaid dipina kui külalised tulevad.

    Kuidas teie kikerherneid sööte?

    Kastaneid meil siin jah ei ole tuntud ja ma pole kunagi kastanijahu kasutanud ja ma arvan, et ei hakkagi. Mul oli väga huvitav seda peekoni tükkidega focaccia leiba ja kastanijahust kooki rosinatega maitsta, aga kodus ma endale sellist tegema ei hakkaks. Olid liiga võõra ja mitte just maitsva maitsega.


    ReplyDelete
  6. Alice, siin syyakse r0stitud kastaneid. Me pole neid ka vaga s00nud, aga vahest mees ostab purgi ja tegelikult on nad sellised m6nusad magusapoolsed, natuke kartulit meenutavad.

    ReplyDelete
  7. Jah, Londonis müüakse ka neid küpsetatud kastaneid tänava nurkadel, aga kastanijahu või röstitud kastanid ei ole siin inimeste poolt nii tuntud ja kasutatud kui näiteks Itaalias. Enamus inimeste toidulaualt ikka puuduvad täielikult.

    ReplyDelete
  8. Kikerherneid ma teen tomatiga või siis hummust ja muidugi supi sees alati. Mulle ka oad eriti ei maitse, aga kikerherned on teistmoodi, need meeldivad. Kastanid on siinne vaese- ja sõjaaja pärand. Siis kui midagi süüa ei olnud ning kõigest kõike üritati teha. Seega need kastanikoogid on vanemale põlvkonnale tuttav maitse ja neile meeldib. Teate küll neid lapsepõlvemaitseid...Meie sööme ainult küpsetatud kastaneid, kõrvale Amarone vein. Sügisel, kui on nende hooaeg.

    ReplyDelete
  9. Minule jälle kõik oalised ja läätsed väga maitsevad. Tundub, et Gretale ka, eriti kui need sellised natuke krõmpsakad on, aga tihti on ka lihtsalt, et ma unustan ära neid kasutada.
    Ma üks vahe tegin läätserooga ja siis me Gretaga sõime ning mis üle jäi läks sügavkülma. Sinna saaks ka kikerherneid sisse panna. Peaks ennast kokkuvõtma ja jälle ühe sellise roa vahelduse mõttes tegema. Söögu siis Pete samal ajal oma tuunakala ja salatit või kana :)

    Aga selle kastanikoogiga oli selline asi, et kui sa olid ühe tükikese söönud, siis mingi aeg kutsus tagasi väikest ampsukest võtma. Selline natuke vastik, aga samas natuke hea maitse :)

    ReplyDelete