LOODUSMUUSEUM

Kuidagi on juhtunud nii, et ma pole juba väga pikka aega Tallinna loodusmuuseumis käinud. Ma arvan, et mu mälestused sellest kohast ongi vist mu lapsepõlvest. Jõulude ajal küll kõndisime sealt mööda, aga siis oli see mingil põhjusel kinni. Nüüd tean, et väga kahju, et siis kinni oli, sest ma arvan, et see muuseum oleks ka Petele muljet avaldanud.

Ühesõnaga sel korral võtsime Greta soovil loodusmuuseumi külastuse ette. Muuseumisse jõudsime õhtul peaaegu enne kinni panekut. Seljataga juba üks teatrikülastus, restoranis söömine, shoppamine ja muidu vanalinnas ringi kappamine. Ütleme nii, et meie emaga olime omadega täitsa läbi, aga Greta oli kindel, et tema tahab veel ka muuseumisse minna. Igal juhul tore et me seda tegime, sest see muuseum oli tõesti väga äge.

Sattusime sinna sel ajal kui seal oli üleval üks näitus öistes tiivulistes. 

Minule endale isiklikult meeldis hullult see muuseumi osa kus igasugu loomade ja lindude topised olid väljas. Meil siin Londoni suures Natural History muuseumis sellist värvikat vaatepilti näha ei saa. Veel mõned aastat tagasi oli ka seal suures valikus loomatopiseid näha, aga nüüd on kirjad väljas, et vanu topiseid enam uutega ei asendata, sest see ei ole ilus loomade vastu (või midagi selle laadset). Ühesõnaga animal rights. Saan sellest täitsa aru, aga siiski ma ise ei ole nii suur looma sõber ja ma täitsa hea meelega vaataks millised need loomad päris elus välja näevad topiste näol. Tallinna loodusmuuseumis oli see väljapanek väga kirev ja väga tõetruult kujundatud. Mul oli kahju, et meil vähe aega ja me nii väsinud olime. Greta ka tormas ühest toast teise nagu otsiks ta midagi selle asemel, et vitriinide ees natuke kauem uudistada. No, aga kuna me olime kõik (peale Greta) väsinud siis selleks korraks täitsa sobis selline läbi jooksmine. 
Ma ise tahaks küll väga Gretaga koos sinna muuseumi uuesti minna ja siis juba mingit looma palju pikemalt uurida ja eelnevalt ka mingeid fakte selle looma kohta õppida. 
Igal juhul ideaalne koht lapsega külastamiseks ning loomade ja lindude kohta õppimiseks. 

Need jääga poolitatud vitriinid olid super ägedad.

Lastele oli eraldi ka selline avastamise tuba. Seal sai igasugu asju katsuda ja huvitavaid fakte loomade kohta lugeda. See oli väga huvitavalt kujundatud ning seal toas oleks võinult vabalt üle poole tunni veeta. 

Nii huvitav oli näha muti topist. Ma küll teadsin ennegi milline mutt umbes välja näeb, aga siiski mutti nii lähedalt polnud varem näinud. Ma ütleks, et täitsa hirmuäratav loom. Kui selline ikka taga hakkaks ajama (mida mutt loomulikult ei teeks) siis jookseks karjudest eest ära küll. Need väikesed käed on juba nagu õudusfilmist :)

Kõik Tallinnlased on kindlasti juba Loodusmuuseumis käinud, aga kui te mingil põhjusel ei ole, siis palun minge :) Olen kindel, et te ei kahetse seda käiku.