Friday, 24 April 2015

1944

Mul vedas, et Eesti reis sattus just selle aja peale kui Eestis jooksis kinodes kaks Eesti filmi. 

Mulle 1944 täitsa meeldis. Olid vägevad effektid, lahingustseenid nagu päris (mitte, et ma teaksin millised päris lahingu stseenid välja näevad, aga noh ütleme, et tundusid üsna reaalsetena), näitlejad olid usutavad, filmis oli palju emotsionaalseid kohti mis hinge läksid (eriti liigutav oli minu jaoks stseen kus Marie Underi luuletust taustaks loeti- need kes filmi näinud teavad) jne. 
Samas aga see film tervikuna ei liigutanud mind pooltki nii palju kui 'Risttuules'. Pigem, ma ütlen ausalt, päeva lõpuks tundsin ma täieliku tüdimust sellest teemast, eriti peale seda, kui ma olin ära näinud ka 'Vehkleja' mis samuti sõja ja küüditamise ainetel üles ehitatud. 
1944 jättis mulle isegi oma filmi süzee poolest natuke Hollywoodiliku meki.

'Risttuules' oli aga minu jaoks midagi täiesti erilist, läks väga hinge ja sinna ta ka jäi. Minu arvates palju võimsam film kui Mandariinid. Juba kas või sellepoolest kuidas see filmitud oli. Ma ei jõua ära oodata millal 'Risttuules' DVDna välja tuleb, loodetavasti ei pea enam kaua ootama.

'Vehkleja' ja '1944' filmide DVD-d ostan loomulikult ka kui need ilmuvad, ikkagi Eesti filmid ju :)

Greta käis aga vanaemaga Kodu filmi vaatamas. Neile meeldis.

Ma kinos mõtlesingi juba, et ei tea miks Eestis nii palju masendavaid ja kurbi filme tehakse. Tahaks vahelduseks midagi kergemat ja lõbusamat (võimalik ka, et need rõõmsamad filmid on täitsa olemas, lihtsalt mina ei ole nendest teadlik). Ma ei jõudnud seda mõtet veel lõpetadagi kui hakati reklaamima 'Supilinna Salaselts' filmi, mis peaks kohe varsti kinodesse jõudma. Reklaami järgi tundub väga tore film olevat, mis sest et lastele mõeldud.





1 comment:

  1. Aitäh pean sulle ütlema, sest sellest Supilinna filmist polnud ma midagi kuulnud. Päris huvitav tundub.

    ReplyDelete