Monday, 20 April 2015

JÄRJEKORDNE LASTEASJADE LAAT

Mu elus on millegipärast alati nii et kõik tegemised ja sündmused sattuvad ikka üksteise otsa. Midagi ei saa korralikult nautida, sest korraga nii palju teoksil. Ma tean, et eks see ole lõppude lõpuks ikka minus endas kinni palju ma oma ellu asju organiseerin, aga tihti mul lihtsalt ei ole valikut, või ma eelistan mingid asjad pigem kiiresti korda saada kui edasi lükata. 

Nüüd juhtus ka just nii, et kohe Eestist tulles ootas mind ees hambaarstile minek ja järjekordne titeasjade müük. Ma  praegu ei hakka siia kirjutama milliseid kannatusi ma Eestis pidin läbi elama, aga ütleme nii, et koju naastes lootsin ma saada natuke rahu ja väljapuhkamist enne kui titeasju sorteerima pidin hakkama.

Hambaarstile minekut aga ei olnud kahjuks võimalik edasi lükata. Pete oli selleks päevaks end töölt vabaks võtnud, et minuga teise linna kaasa sõita. Kuna mind ootas ees hamba välja tõmbamine siis ma soovisin et Pete mind pärast koju sõidutaks, sest ma kartsin, et ma ise ei oleks hakkama saanud tunnise autosõiduga peale hamba välja tõmbamist. Kuna mina olen selline imelik inimene kes hambaarstil käimist ei karda, siis erilist närvi mul sees ei olnud. Ainuke asi mis mulle ei meeldi on tuimestuse tegemine. 

Hamba välja tõmbamisega läksid asjad aga nii kaugele, et mulle tehti kogunisti väikene lõikus ja hambaarstikabinetist lahkusin ma suu õmblusi täis.
Seda ma ei osanud küll oodata!

No egas midagi, arvasin, et võtan siis nüüd päevakese vabalt, kosun mini operatsioonist ja harjun oma paistes ning niidise igemega ja alles siis hakkan laadaga seotud toimetustega pihta. 
Järgmisel ja ülejärgmisel hommikul ärkasin ma aga paistes näoga! 
Need antibiootikumid mis hambaarst mulle põletiku ennetamiseks oli adnud ei mõjunud üldse. Nii tüüpiline!! Me olime veel mitme linna vahet jahtinud, et leida apteek kus seda rohtu oleks ilma laktoosi sisalduseta saada ja nüüd siis pean ma kogu protsessiga jälle otsast peale alustama. 
Miks mind küll koguaeg karistatakse?

Õnneks sain ma kolmanda päeva hommikul kohe aja perearstile, kes mulle siis uued antibiootikumid välja kirjutas. Õnneks need ei sisaldanud laktoosi ja õnneks need ka mõjusid. Paistetuse sain väiksemaks, aga suurte õmbluste ja poolikult paistes oleva näoga ei olnud just kõige lõbusam toimetada. Sellegi poolest suutsin 6 kasti raamatuid kolimise tarbeks ära pakkida. Asi seegi.

Olin kogu solgutamisest, rabelemisest ja veel ka Eesti reisist nii väsinud, et parema meelega oleks laada kus see ja teine jätnud. Pääsu aga polnud. Olin laada koha eest juba maksnud ja mul oli vaja asjadest kiiresti lahti saada, sest uude majja ma neid asju kaasa võtta ei soovinud. Sibasin siis aga üles alla pööningu vahet, sorteerisin, pakkisin ja kirjutasin hinnasilte. 
Laupäeva hommikuks olin ma oma müügi hunnikuga valmis.
Siin vaid väga väike osa müüki minevatest asjadest
Laupäeaval kell 2 päeval läks müümiseks. Me saime sel korral laua samasse kohta kus eelmiselgi korral. Ostma tulnud inimesi sellel laadan nii palju ei olnud kui viimasel, aga vahepeal oli meie laua juures selline sebimine, et meil Petega kahe pealegi oli neid raske teenindada. 
Selle üle ma muidugi üldse ei kurda, sest näiteks meie kõrval lauas oleva naise asjad ei läinud üldse kaubaks. Eriti pahasti ma ennast sellepärast siiski ei tundnud, sest mina ostsin sellelt naiselt veel enne kui päris ostjad saali sisse lasti Gretale paar asja.
Meie väikene laadaplats nägi välja selline
Kokkuvõttes jäime laadaga taaskord rahule. Kokku saime 150 naela, mis on igati hea summa. Enamus asju andsin ka peaaegu pool muidu ära. Ma lihtsalt tahtsin kraamist lahti saada. Osa asju jäi laada lõpuks siiski järgi, aga need viisime kohe otse laadalt heategevuspoodi nii, et koju tulime tühjade kastidega. 

Siin siis need 3 kleiti ja üks voodriga vihmakindel jope mis ma laadalt 'naabrinaise' käest ostsin. Maksin kogu selle hunniku eest vaid 12 naela (üks kleit on firma Name It oma ja teine Cath Kidston ja näevad välja täitsa uued). Jäin väga rahule, seda enam, et tavaliselt sellistel laatadel nii vanadele lastele enam riideid ei müüda. Enamuses ikka titekaup.
Greta ostis oma taskuraha eest endale uue keeruseeliku. Maksis 2.99. Ma just eelmine päev vaatasin ta praegust keerukat ja mõtlesin, et see hakkab talle kohe väikseks jääma, et peaks vist uue ostma. Sellised seelikud on Greta lemmikud seelikuid, sest nendega on nii hea KEERUTADA! :)
Kella viie ajal õhtul koju tulles hakkasin ma veel maja koristama. Ma tahtsin kõik asjad ühe päevaga korda saada ja siis maha istuda, seda korda nautida ja sügavalt sisse ja välja hingata. Greta harjutas sel ajal natuke viiulit...
 ...ja pärast sai proovida issi trombooni!!!!
Nimelt on meil kodus nüüd klaverile ja viiulile lisaks ka tromboon. Pete salaja ostis endale sel ajal kui meie Gretaga Eestis olime. Meil on kodus nüüd selline kord, et Greta ja issi harjutavad kumbki oma pilli kord päevas. Kui Gretal veab siis issi laseb ka tal torusse puhuda :)

Mõtlen siin et ei tea kas peaks endale ehk tamburiini muretsema! 

Täna, pühapäeval, olen ma siis terve päeva põhimõtteliselt vaid voodis lebanud ja omi haavu lakkunud. Mingit energiat ei ole enam järgi. Pete samal ajal käis Gretaga ujumas ja poes, aitas Gretal ühte koolitööd teha ja pärast veetis veel mitu tundi köögis pliidi ees kokates. 
Milline imeline mees! :)

5 comments:

  1. Tuuba?
    Tromboon ikka. Ja sinine on päris äge.

    Aga tegelikult tahtsin lihtsalt "tere" öelda.

    Tere!

    Käin siin piilumas ja täitsa vahva on. Aitäh.

    ReplyDelete
  2. Tere Rael :)

    Tromboon jah. Pete siin Gretaga rääkis tuubast ja mulle jäi see lihtsalt mällu ja siis automaatselt kirjutasin. See on see asi, kui kirjutad teksti südaööl pahupidi silmade ja ajuga :)

    Minu arvates on sinine üsna jube, aga Pete ütles, et ta sellepärast ostiski selle, et see oli allahinnatud. Ma küll ei tea palju see maksis, sest Pete keeldub ütlemast ;) No igaljuhul vähem kui klassikaline tromboon.

    ReplyDelete
  3. Ma ka ei lase hambaarstil süsti teha, lasen vaid väljatõmbamisel. Minu meelest on see süst nii ebameeldiv, süsti tegemine ja pärast tuim suu.
    Ma käisin tarkusehammast välja tõmbamas näo-ja lõualuukirurgias, kuna hammas polnud veel lõikunud ja tal polnudki ruumi kuhugi tulla.

    ReplyDelete
  4. Tuuba on see, mida meie juures Mihkel teile esitles ja kahtlemata oleks see ka tore pasun pereansamblis :)
    Tarkusehammast tõmmati?
    Mul ka alumised targad hambad peaks eemaldama, sest nad on ainult osaliselt lõikunud ja neil pole ruumi kasvada. Aga ma ei julge, sest olen sarnaseid õudusjutte nii palju kuulnud...

    ReplyDelete
  5. Ritsik, ei ole tarkusehammas. Mulle ei ole tarkusehambad kunagi probleeme tekitanud. Tegelikult mul ei valuta kunagi hambad, nad lihtsalt lagunevad :D.
    Välja tõmmati üks teine hammas millel oli enne kroon peal, aga kuna see ei püsinud seal enam korralikult siis soovitati välja tõmmata. Ma siis lasin välja tõmmata ja kolme kuu pärast, kui luu on maha rahunenud ja paranenud, siis pannakse implant. Vot seda ma ei kujuta hästi ette kuidas nad mu luu sisse puurima hakkavad, aga samas tuimestusega ju ei tunne palju midagi. Nendele inimestele, kel paaniline hirm, annavad nad rahusteid veel tuimestusele lisaks :)

    Aga minu lugu ei ole tegelikult õudusjutt. Juhtus lihtsalt, et see antibiootikum mis nad mulle andsid ei mõjunud mu organismile. Ma tegelikult võtsin seda sama antibiootikumi juba ka enne sama hamba põletiku ravimiseks ja juba siis ei mõjunud mulle, aga ma pärast ei mäletanud selle antibiootikumi nime enam. Kui oleks mäletananud siis oleks kohe teise rohu küsinud.

    See, et ige pärast välja tõmbamist ja õmlust natuke valulik ja paistes on see on normaalne ja kohe kui ma uued rohud sain taandus paistetus. Täna, nädal hiljem, on osa niite juba ära sulanud ja ma saan isegi juba selle poolega süüa :)

    ReplyDelete