Saturday, 18 April 2015

MAGUS LAPSEPÕLV

Mul on raske seda juttu uskuda, et 70-80 ei olnud mingeid komme saada.  Et oli vaid pulgajäätist ning kohukesi ja nendegi saamiseks pidi pikas järjekorras seisma. Ok järjekorras pidi vist iga asja pärast seisma sel ajal. Tegelikult iga kord kui ma ka nüüd Eestis toidupoes käin pean ma alati järjekorras seisma. Vahet ei ole kas lähed poodi õhtul hilja või keset päeva, ikka on iga kassa taga järjekord.

Ma muidugi saan siin vaid kommenteerida läbi oma lapse mälu, sest mina ju väiksena ise midagi veel ei ostnud või kuskil järjekorras üksi ei seisnud. Komme aga mäletan küll ja palju rohkem kui kohukesi. 
No päris 70ndate alguse kohta ei oska ma midagi kommenteerida, sest siis ma kas veel ei olnud sündinud, või olin liiga väikene, et mingeid komme süüa. Lõpu poole aga juba küll ja noh 80ndates käisin ja ostsin juba ise poest magusat.

Hakkasin siis internetist minu lasepõlve kommipaberite pilte otsima ja sattusin peale sellisele imelisele blogile kus nii palju igasuguseid vanaaja kommi- ja sokolaadipaberite pilte üleval. Valisin seal kollektsioonist välja need mida mina oma lapsepõlvest mäletan. Kõik pildid ongi selle inimese blogist pärit.
Selle esimeses mosaiigis on need kommid mida ma oma väga, väga varajasest lapsepõlvest mäletan. 
Esimese rea keskmine komm oli minu mäletamist mööda selline seest moosiga karamellikomm.
Teise rea esimene ja teise real olevad kommid olid marmelaadikommid ja noh lehmakomm oli sel ajal vist igale lapsele tuttav.
Kolmandas reas olev keskmine kommi mäletan teatrikommi nime all ja see oli läbipaistev lutsukas (vist).
Kõikide teiste kommide pabereid mäletan ka, aga enam ei ole 100% kindel millised kommid ise välja nägid.
 Esimese rea viimane komm oli selline mõnus hapukas lutsukomm.
Teise rea esimene komm oli kui ma ei eksi batoonike, teine Lumepalli komm mis oli valge ja kui seda lutsutada siis keskel oli selline omapärane tekstuur. Tihti seda kommi lutsutades oli suur tõenäolisus suu (kurgulagi) katki lõigata, kuna kommi tekkisid lutsutades teravad tükid.
Mustsõstrakommi mäletan ka, oli minu teada komm mis mu emale rohkem meeldis.
Kolmanda rea Pippi komm oli lemmi ja see kutsude ja kiisudega komm. Mesimummu komm oli pealt sokolaadiglasuuriga ja seest kollane. Maitse oli üsna tugev ja üsna eriline. Ma isegi olen praegu võimeline seda maitset oma mälus tundma, aga ma ei oska seda maitset kirjeldada. Mulle kui laps see komm eriti ei maitsenud.
 Need kommid on mulle ka lapsepõlvest kõik tuttavad. Mis aastal neid poes müüdi ma ei tea.
Ja iirised :) Mäletan, et mõned olid väga vastiku maitsega ja mõned taas väga head. Lemmikud olid Kiss-Kiss ja Kuldvõtmeke. See viimane oli kindlasti 70ndatest.
Ja need olid need Tikri kommid millest ma oma kommentaaris mainisin. Helerohelised karamellid seest täidisega. Praegu vaatan, et kommi nimi oli hoopis 'Rae'. Mäletan, et üks kord tõi päkapikk mulle sussi sisse suure koti neid komme.
Ja see on ka üks väga vana aja batoonikese paber. Batoonike ise maitses nagu saepuru :)
 Mõned kommikarbid ka siia.
Mina ei mäleta, et ma mingi hull kohukeste sõber oleks olnud, aga neid kahte ümaras karbis olevat kohupiimakreemi mäletan küll. 

Seda kohukest sõin, aga mäletan, et see oli selline kuiv ja jäi alati kurgulakke kinni. Sokolaadi glasuur oli ja rasvane nii, et seda rasva oli veel mõnda aega peale söömist suus tunda.
 Siin väga varajase lapsepõlve sokolaadid
 Neid sokolaadi pabereid mäletan ma väga hästi
 Seda ka
 Need ka kõik tuttavad

Neid sokolaade oli kahes suuruses. Ühed olid sellised hästi suured tahvlid. Kui mu ema ja isa õhtul hilja teatrist tulid siis nad tavaliselt tõid mulle neid suuri tahvleid kingituseks. Mina olin sel ajal üksi kodus ja juba magama läinud. Sokolaadi leidsin hommikul oma voodi juurest.
 No ja need kuulsad nätsud!
 Need nätsud olid sellised, et mida rohkem närisid seda vedelemaks läksid. Coka cola maitseline oli ka olemas.
Kohe kindlasti oli mu lapsepõlves nii kõrsikuid kui maisipulki ning igasugu erinevaid küpsiseid ja vahvleid. Vahvleid meeldis mulle veel nii süüa, et ma kraapisin hammastega vahvli vahel oleva täidise eraldi ära.
Limonaadid, limonaadid, limonaadid. Neid sai küll lapsepõlves palju joodud. Düsess meeldis rohkem kui kelluke või lumivalgeke. Miki maitset enam ei mäleta, aga oli kollane. Pildilt puudub kasemahl ja roheline tarhun.
Kahjuks ei ole mul siia pilte panna nendest kommikarpidest mida ma jõulude ajal isa ja ema tööjuurest ja lasteaiast sain. Mõndasid mäletan lihtsalt millised need välja nägid või mis kujuga nad olid (mul on fotograafiline mälu sellepärast mäletangi).

Kommidest oli saada veel ka värvilised hernekommid ja sama kujuga valged piparmündikommid ning merekivikesed. Eks neid komme oli veel igasuguseid, aga praegu lihtsalt ei ole aega rohkem meelde tuletada. 

Nagu näete siis minu lapsepõlves küll kommi puudust polnud, kuigi LOOMULIKULT oli magusat poes sel ajal vähem kui tänapäeval. Seda raskem on just tänapäeval kontrollida, et lapsed liiga palju magusat ei saaks, sest tänapäeval pannakse suhkrut ka tavatoitude ja toiduainete sisse.

Nii, aga nüüd jooksen laadale Greta titeasju müüma! 

Minu lapsepõlve mänguasjadest võite lugeda siit.

14 comments:

  1. Oi,milline nostalgia tuli peale. Rukkilille kommi tahaks:)

    ReplyDelete
  2. Kas Sa elasid Tallinnas? Räägiti, et seal olevat rohkem kaupa liikvel. Tartus "Leninakani" poest (praegu on seal Ujula Konsum) mäletan mina peamiselt tsellofaanipakis hapusid klaaskomme ja "Kiss-Kissi", aga ma ei käinud ka üldse mitte kunagi ise poes kommi ostmas. Minu lemmikud olid muidu "Rukkilill" ja "Kalev". Maiustusi oli kapis küll kogu aeg, aga see maiustamine oli Sinu mälestustega võrreldes ilmselt üsna ühekülgne. Limonaadis ei sallinud ma väga kaua aega "vurtsu", alles "Metsamarjakese" limonaadi hakkasin lahtumata kujul jooma.
    Küll aga mäletan erilisi komme - esimesed kuus kummikaru, lõbustuspargist saadud suhkrurõngad, karamellkuked Türi lillelaadalt ja välismaalt saadetud kandilisi "Maoam" nätsukomme. Need olid midagi erilist.

    reet olen, sisse logimata.

    ReplyDelete
  3. Ega ma polegi väitnud et üldse komme polnud. Võrdlesin tolleaegset olukorda praegusega.
    Mina lapsepõlves jõulupakke ei saanud. Vähemalt ma ei mäleta küll et oleks saanud. Ja kõige eredam mälestus ongi Lasnamäe poe kõrval putkas jäätise sabas seismine.
    Ja väga tihti sai ostetud poest saia ja limonaadi. Jäätistest mäletan ka vaid Kooli, Eskimo, siis valge ja pruun pulgajäätis.
    Kui juhuslikult keegi välismaalt kommi või nätsu tõi, oi see oli pidu. Kõik kommipaberid hoidsin alles.
    Lapsepõlves sai väga palju ise poes käidud ja raskeid klaasist piimapudeleid tassitud.

    ReplyDelete
  4. Oi kui lahe postitus! Mulle tulid ka paljud tuttavad ette - me oleme sama põlvkond. Ja veel müüdi poes ka lahtiseid ilma paberita komme (komeedikomid olid ja vist ka mingid iirised ja veel midagi). Kalev töötas täistuuridel ju ka nõuka ajal ja üht-teist tilkus ka poodidesse (vähemasti Tallinnas).

    ReplyDelete
  5. Ma kujutan ette, et täiesti ise oma raha eest poest kommi ja süüa hakkasin ostma siis kui ma juba koolis olin mõnda aega käinud. Kujutan ette, et mingit taskuraha moodi asja sain ma ehk algkooli lõpupoole, Enne seda käisin poest ostmas ikka seda mida kästi :)
    Elasin jah Tallinnas :)
    Reet, muideks need Maoam kommid on ka praegu Inglismaal täitsa olemas. Need on ühed nendest kommidest mida tavaliselt lastele party bag-idesse pannakse ja mis meil kodus kohe prügikasti lendavad. Sellised odavad kommid mis jäävad hammaste külge kinni :).

    Kersti, ega ma ei öelnudki, et sina väitsid, et komme üldse polnud. See oli üks teine kommenteerija :)
    Kui mina Lasnamäele elama tulin siis see oli ju üsna nõukaaja lõppupoole. Siis polnud jah poes eriti suurt valik ja mingi aeg oli ju kõik üldse talongide peal. Ma õnneks läksin siis juba Soome elama nii, et seda kõige suuremat puudust ma tunda ei saanud.
    Ma kogusin ka välisma kommi ja nätsupabereid. Mul oli terve suur kogu. Mul on nii kahju, et mul seda enam alles ei ole. Ema ka ei oska öelda kuhu see kaduda võis.
    Keskkoolis käies sai jah poest tihti saia, jäätist ja suitsuräime ostetud ja siis seda sõpradega kuskil pargipingil söödud :)

    RIina, jah ma mäletan ka neid kaalukomme. Mulle endale need komeedid eriti ei maitsenud, aga mu emale küll :) Aga kui ma neid vanu kommipabereid sealt blogist vaatasin siis ise mõtlesin seda sama, et Kalevi kommivabrik on ikka läbi aegade nii tubli olnud ja nii palju huvitavat ja ilusat toodangut valmistanud.
    Praegu on ju ka Kalevi sokolaadide paberid nii ilusad, et ma olen mitmel korral mõelnud koguma hakata :)

    ReplyDelete
  6. Mina maalaps, kuigi kommid olid kausiga ikka laual, oli parema kraami järgi oli ikka defka. Šokolaadi maapoes küll koguaeg ei olnud, kui siis kamašokolaadi (mida sai söödud kui tõesti muud magusat polnud), ükskord pühadeajaks oli kusagilt saadud suur kalevi šokolaad (vist oli kalevipoeg, nii täpselt ei mäleta), kuigi olin siis juba kindlalt kooliealine, ei olnud ma sellist suurt šokolaadi enne näinud. Jäätisesabas seismist ka mäletan, no maale toodi niikuinii vaid paar-kolm korda suve jooksul jäätist, aga linnaski tuli sabas seista jäätise järel ja alati ei jagunud.

    ReplyDelete
  7. Meil maapoes oli väga väike valik magusat müügil. Jäätist ja kohukesi ei müüdud üldse, šokolaadi oli haruharva, kui siis kamašokolaad. Lahtised komeedid olidki vist põhikommid. Lisaks oli saada präänikuid ja neid magusaid leivakesi. Mida enamasti poest saada oli, oli hoopis limonaad. Minule on enamus neid pabereid täiesti võõrad, linna sai harva ja poekommid olid siiski harva kodus saadaval. Ja meil maapoes seisid juba viiesedki üksi poesabas just suviti - hommikul mindi järjekorda, kusagil kell 15 tuli vorstiauto, korra-kaks nädalas käis. Vanemad olid tööl, nendel polnud aega sabas seista :)

    ReplyDelete
  8. Ma olen ka kaubaautot Nõval tädi juures oodanud koos pensionäridega. Oh, olid ajad ...

    ReplyDelete
  9. Maa elu on muidugi maaelu. Ka tänapäeva on ju sama lugu, et maal elavatel inimestel poodide, kauba, hinna ja teenuste suhtes vähem valikut ja paljusid asju peab ikka linna ostma või ajama minema.

    Samas oleneb ju ka mis aastal keegi sündinud on ja mis aega lapsepõli jäi.

    Ega ma ise ei mäleta, aga olen kindel, et kui ma siin räägin, et mina küll ei mäleta, et kommidest puudus oleks olnud, siis kohe kindlasi ei tähenda see seda, et sel ajal komme või magusat iga päev söödi nagu tänapäeval paljud lapsed seda teevad.
    Pigem ikka, et magusat sai üsna harva, aga ega mina siis ei osanud seda võrrelda sellega, et magusat võiks ka iga päev süüa ja järelikult minule täitsa piisas ja seega on jäänud mälestused, et lapsepõlves kommipuudust ei olnud :)

    ReplyDelete
  10. Puudust polnud aga ega mingit valikut ka polnud. Mina sain oma magusaisu rahuldatud sellest et mu ema Maiasmoka kohvikus töötas. Kihilised küpsised olid mu lemmikud. Nüüd on need kahjuks nii kallid et osta ei jaksa :)

    ReplyDelete
  11. Mälestused on igal ühel erinevad. Mina olin laps kuuekümnendatel ja ei mäleta mina ei siis ega ka hiljem, et poes poleks olnud komme saada. Kui sama vana täditütrega koos olime, siis saime vahel terve rubla taskurahaks. Mäletan neid kommileti ees seismisi, sest ei suutnud valida, mida osta. Minu lemmikud olid ja on praegugi Tiina-kommid. Mäletan üht jõuluõhtut, kus sain uue koolikoti, milles oli mitu kilo Tiinasid. Aga 60.-nendate lõpus hakkasid tulema ka soome šokolaadid ja oi kui ilusad paberid neil olid. Maitse poolest on aga Kalevi šokolaad ikkagi parem.

    ReplyDelete
  12. Rääkisin just oma emaga ja küsisin üle kuidas värk oli, kas oli kommipuudus või ei olnud. Ega siis lapse mälestused alati tõele ei vasta :)

    Ema ütles, et kommidest sokolaadidest pole minu lapsepõlves küll poes puudust olnud ja kommide valik oli suur juba siis kui tema laps oli.
    Ema ei osanud öelda, et kas meie nüüd just iga päev midagi magusat ostsime või sõime, aga suured magusasõbrad olime me kõik. Mu ema küpsetas ise ka palju ja meil tehti alati kodus ise kompotte mida siis oli mõnus talvel süüa.


    ReplyDelete
  13. Väga paljud paberid tekitasid äratundmisrõõmu. Lehmakese kommid olid minu lemmikud (siiani on), nätsud olid kah head kuigi maitse kadus paari minutiga, ananassi-vahvlikomm kalasoomusega paberil.

    ReplyDelete
  14. Kommipuudust ja magusapuudust küll ei mäleta. Kaheksakümnendate teise poole veetsin Saaremaal ja seal oli olukord vähe teine kui mandril, kus letid hakkasid mitte ainult kommidest vaid üleüldse kõigest tühjenema, samas kui Orissaares sai osta suitsusardelle või isegi angerjat...Piiritsooni võlud ;)

    ReplyDelete