Saturday, 25 April 2015

VING JA HALA SÖÖGI TEEMAL, EHK KUIDAS MEID GRETAGA EESTIS MÜRGITATI

Ma väga vabandan, aga mul on tunne, et igas viimases Eesti reisu postituses ma vingun mingi asja üle. See postitus tuleb kahjuks saamas stiilis. 
Nimelt sel korral vingun ma taas Eesti toitlustamise üle. 

Kõigepealt alustame minust. 
Käisime ühel päeval, üsna me reisu alguses, vanalinnas söömas. Ma ei hakka siin restorani nime mainima, sest minu postituse eesmärk ei ole kedagi otseselt maha teha vaid pigem mu enda isiklik imestus, kuidas Eestis see toidutumine alati nii keeruline saab olla. 

Ma olen Eestisse tulles juba sellega arvestanud, et väljas süües saab Greta menüü enamalt olema viinerid ja friikartulid. Ei tee sellest suurt numbrit, sest kodus olles ja väljas söömas käies restoranis sellist toitu nagunii ei saa (siis nendes restoranides kus meie tavaliselt käime). Olen ka juba ära õppinud, et eelnevalt paluda friikartuleid MITTE maitsestada, sest tean, et see on Eestis väga populaarne.

Läksime sööma ühte kohta kus me kogu perega ka jõulude ajal söömas käisime ja kus ma sain endale korraliku toitu tellida, ilma et keegi oleks mind ära mürgitanud :) Toiduks oli riis, salat ja varda otsas olevad kana tükid. Sel korral tellisin sama roa. Kelnerile andsin kohe teada, et ma ei saa tarbida ei piima ega gluteenitooteid ja palusin tal kontrollida, et lihal ei oleks mingit marinaadi ja et nad mulle kastet ei serveeriks. Kelner ütles, et pole probleemi ja läks meie tellimusega ära. Natukese aja pärast tuli ja tõi leivakorvi ja seal oli mulle ka eraldi paar riisikooki. Väga meeldiv, AGA kuna need riisi koogid olid tava leiva vastas, siis mul polnud võimalik neid süüa. Ok, annan neile selle andeks, kuigi toitlustusettevõttel peaks siiski olema hea ülevaade sellest mida sõna allergia tähendab. 

Varsti toodigi söök lauale ja me Gretaga hakkasime sööma. Minu riis oli nii hea maitsega. Ma lausa imestasin, et nii hea ja nii VÕISE maiguga. Kontrollisin kelneri käest üle, et kas mu riis on ikka kindlasti vaid riis ilma igasuguse lisanditega, sest see on nii hea ja maitseb nagu oleks võiga tehtud. Kelner kinnitas, et tegu vaid riisiga. Mul muidugi vaid hea meel ja pugin siis seda riisi edasi. Kelner veel pakkus, et kas ma ei sooviks, et kokk mulle mingi veini kastme riisi juurde teeks, millest ma viisakalt keeldusin.
Natukese aja pärast tuleb kelner tagasi ja ütleb, et teate seal riisis on siiski mingi õli ja või (või piima) pulber sees (või midagi sellist, ma enam ei mäleta täpselt mida ta ütles)!!!!!!
Mul ei olnud selle peale midagi kosta. Mida ma sinna ikka kostan kui ma ju palusin, et nad mulle midagi piimaga ei annaks ja kui ma juba olin seda riisi söönud. Kelner ise ka ei reageerinud või osanud midagi teha peale seda kui oli mulle selle uudise teatavaks teinud. Ei mingit, et me väga vabandame ja et ma toome teile kohe uue toidu või siis mingi muu lahendusega välja tulnud. Pärast kui maksmiseks läks siis ei pakutud ka mingit allahindulust. Maksin oma toidu natukese eest ikka 15 eurot, kuigi nemad oli suure vea teinud. 
Raha rahaks, seda naeltes ei olnudki nii palju, aga see mida see mida see riis minuga tegi keeras küll kogu mu reisi untsu.

Nimelt ma tegelikult ei ole piimatoodetele (laktoosi ja piimasuhkru) suhtes nii allergiline ja nii suure reaksiooniga kui gluteenitoodete suhtes. Ma võin mõnikord näiteks mingit piimasokolaadi kommi süüa või mingit muud asja kus natuke piima sees on, ilma et midagi eriti juhtuks. 
Näiteks on mulle kord ennegi restoranis pakutud pastat kastmega kus koort sees oli ja ainuke reaksioon oli, et kõht läks lahti. No ütleme, et see ei ole pooltki nii piinarikas, kui need sümptomid mis nisutoodete söömisega kaasnevad.
Mõnel teisel korral, aga võib mõjuda ka imepisike kogus laktoosi mulle nii, et sellest saab alguse meeletult suur nohu. Siiani on mul seda juhtunud ehk kolmel korral. Kord, nii umbes 4 aastat tagasi, kui ma proovisin natuke juustu maitsta (kui ma ei eksi siis tegu oli laktoosivaba juustuga, aga kuna ma ei kannata ka piimasuhkrut siis ma ei saa laktoosi vabu tooteid tarbida) ja eelmine aasta kui me Sardiiniasse läksime ja ma oma hamba pärast antibiootikumi  võtsin (see sama hammas mis nüüd välja tõmmati). Ma teatsin küll, et need tabletid sisaldasid laktoosi, aga ma arvasin et see kogus mis selle ühe väikese tableti sees on on nii väike, et vaevalt see mulle midagi teeb. Ma olin juba unustanud, et kord varemgi ma piinlesin sama mure käes. 
Ütleme nii, et seda viga ma uuesti ei korda, sest sellest ühest tabletist aitas, et mu kaks esimest puhkuse päeva suurtes peavaludes ja nohu kimbatuses veeta.

Sama asi juhtus ka sel korral. Selleks ajaks kui me õhtul tagasi vanema koju olime jõudnud, oli mul juba meeletu peavalu (selline mida tabletid ära ei võta, või mida tabletid vaid väga natuke leevendavad) ning kõik mu limaskestad ärritunud ja tatti ainult jooksis. Kord aga kui selline nohu on alanud, siis enne see ei lõppe kui nohu on kõik oma staadiumid läbi käinud. Nii ma siis piinlesingi oma tatti täis paksu pea ja tilkuva ninaga kõik need ülejäänud päevad Eestis. Kella erinevusele lisaks ei saanud ma nüüd ka enam selle neetud nohu pärast korralikult öösel magada nii, et kokkuvõttes üks igavene rist ja viletsus.

Mis mulle aga arusaamatuks jääb on see, et KUIDAS on selline viga restoranis võimalik, kui ma olen spetsiaalselt öelnud, et mul on allergiad ja et palun kas ma saaksin kõige lihtsamat, PUHAST toitu. Ma saan veel sellest aru, et võib olla kelner on mingi suvaline inimene, kes ei pea toitlustuskursuseid läbi tegema, et töötada, aga see kelner ju kirjutab tellimuse peale mida ma tellin ja mis mu vajadused on. Kokk ju köögis peaks allergiatest teadlik olema!? Eriti veel kui tegu sellise restoraniga, kus käib palju välismaalaseid ja kus ma ei ole kohe kindlasti esimene  allergiatega klient. Kas see kokk siis tõesti köögis mõtleb, et aa see inimene ei saa piimatooteid süüa, no paneme siis piima asemel talle võid riisi sisse. Või kas see kokk siis ei tea mis toorainetest ta süüa valmistab ning ei vaevu asja ka siis uurima kui teab, et tellimus on allergiatega inimese poolt tehtud?!
Või võib olla mõtlevad nad seal köögis, et näe jälle üks toiduga mängija ja segavad meelega võid toidu sisse, et klient siis pärast kannataks?

Igal juhul, kuna Eestis nagu nii see suhtumine teine on siis mul ei olnud ka närvi või tahtmist nendega õiendama hakata, sest mida ma sellega ikka saavutanud oleks. Pigem vaid endale halva ja lootusetuse tunde valmistanud. Vaevalt, et see kogu restorani suhtumist muutnud oleks. 
Inglismaal vähemalt ma tean, et sellist apsakat juhutub ikka üli arva, kui üldse, ja kui peakski juhtuma siis tehakse kõik ja veel rohkemgi, et seda kuidagi kliendile kompenseerida. Sellise apsaka pärast võib keegi ka oma töökoha kaotada, sest mõnele kliendile võib selline apsakas kergelt eluga lõppeda.

Öeldes seda siis näiteks Solarise restoranis pandi nii mulle kui ka mu isale (kellel ka minu sarnane dieet nüüd) väga maitsev roog kokku võttes meie allergiad arvesse. Saime kõhud ilusti täis. 
Selle minu esimese apsakaga aga ei olnud meie toidumürgitamise kogemused veel lõppenud. Nimelt suudeti ka Greta selle reisi ajal munaga ära mürgitada ja kogu minu Eestisse sõidu algpärane põhjus nurja ajada. 

Nimelt tulin ma ju Eestisse eelkõige tööasjus. Pidin koolitama ühte Eesti logopeedi, üle vaatama ühe ta kliendi ja nii talle kui kliendi emale andma nõuandeid edasiseks tööks. Juhtus nii, et see väike klient aga jäi just sel ajal haigeks ja tal ei olnud võimalik sessiooni tulla. Sellele vaatamata sain läbi viia kolmtunnise logopeedi koolituse, mille käigus selgus, et mul oleks võimalus see koolitus kohe logopeediga praktikasse panna ja hoopis ühe teise lapse sessiooni kaasa lüüa. Tegimegi ettevalmistused ja sessiooni plaani valmis ning ma pidin ülejärgmisel päeval kell 9 hommikul ta kabinetis kohal olema. 

Selleks ajaks ma vaevlesin juba oma nohu käes, aga kuna see võimalus oli nii hea ja ma ise indu täis siis ei lasknud ma nohul asja segada. Kuna ma Gretat sinna sessiooni kaasa võtta ei saanud ja mu emal polnud ka enam võimalik sel nädalal päeva vabaks võtta siis leppisime Gretaga kokku, et ta jääb mu vennanaise ja väikese beebiga sel hommikul koju. Ärkab hommikul ise ülesse, teeb endale võileivad ja siis kas vaatab mingit DVD või mängi niisama. Gretal oli selle plaani üle nii hea meel, et tal oli õhtul isegi suurest erutusest raske magama jääda. Tal on hetkel nii suur soov iseseisvust harjutada ja kuigi mu vennanaine oleks temaga ju ikkagi kodus samal ajal olnud, oli see talle ikkagi selline natuke üksi olemise ja hakkama saamise kogemus olnud.

Nii, ja loomulikult kui sul on suured plaanid mille kordaminekut sa väga ootad, siis läheb midagi nässu. Ja nii ka sel korral. Nimelt kell 4 hommikul oksendas Greta nii palju, et me pidime ta täies koguses dussi alla panema ja isegi ta juukseid pesema hakkama.
Peale sellist öist rallit ei olnud mul enam mingit energiat järel. Äratus hommikul oleks pidanud olema UK aja järgi kell 5.30 ja juba kell 7 kontoris. Kuna siis ma ei olnud veel kindle, miks Greta oksendas (kuigi ma kahtlustasin kohe muna) siis ma ei julgenud Gretat jätta mu vennanaise ja väikese beebiga üksinda koju juhul kui ta peaks uuesti oksendama hakkama. Samuti ei tahtnud ma võtta riski, et Greta beebit nakatab juhul kui tal mingi kõhuviirus kallal. Ma küll kaalusin mitu korda kas minna või mitte, sest ma ei tahtnud sellist head võimalust käest lasta, aga lõpuks siiski ostustasin koju jääda.

Kui Greta siis hommikul silmad lahti tegi ja mind voodis nägi siis ta pidi mu peaaegu ära tapma! Ta oli nii kuri ja pettunud, et ma kodus oli. Ta ju nii tahtis ise endaga hakkama saada. Hea oli, et ta mind majast välja ei visanud. Lõpuks mul siiski õnnestus temaga kokku leppida, et kui me suvel Eestisse tuleme, siis ta saab ise kinno minna ja ma jätan ta mõnel päeval 'üksi' koju. 

Oksendamise põhjuseks oli aga kindlasti muna. Ma kahtlustan, et ühes söögikohas kus me eelmine päev söömas käisime anti Gretale vaatamata hoiatusele siiski muna. Ma küll eelnevalt lasin kontrollida, et kas jäätis sisaldab muna ja nad käisid kontrollimas ja ütlesid, et pakil oli kirjas, et võib sisaldada vähesel määral muna. Tavaliselt see tähendab, et toode on valmistatud vabrikus kus kasutatakse ka munatooteid ja seal on väikene võimalus, et mingi munaelement võib sattuda ka teistesse toodetesse. See võimalus on tavaliselt väga väike ja sellise väikese koguse peale Greta ei reageeri, seega jäätis sai tellitud. Ma pärast, siis kui Greta oli oksendanud, hakkasin mõtlema, et kui Gretale see jäätis toodi siis oli selle jäätise sisse aga ka mingi sokolaadiga küpsisepulk pandud. Kuna ma aga olin kelneriga juba seda munaallergiat arutanud, siis ma absoluutselt ei pööranud sellele küpsisele seal tähelepanu eeldades, et nad on Greta munaallegiast juba teadlikud ja seega mingit muna juurde ei lisa. No see muidugi oli suur viga, nagu me pärast õppisime, sest ma olen peaaegu kindel, et see küpsis oli ka oksendamise põhjuseks. 

Nii et kokkuvõttes minu peamine põhjus miks me üldse Eestisse tulime läks peaaegu luhta vedama. Õnneks, et ma sain vähemalt osa treeningust tehtud. 

Endale pean, aga taas mällu märkme tegema, et Eestis on vaja söögikohtades IGA pisemgi asi enne üle kontrollida ja kui keegi selget vastust ei oska anda siis parem mitte toitu puutuda.

Siit aga paar pilti kuidas laps proovib restoranis kuri olla, aga naer tuleb vägisi peale


Sel ajal kui ma enne restoranist lahkumist tualetis käisin, jättis Greta külalisteraamtusse sellise märkme

PS. Ma vaatan, et Gretal on peaaegu iga postituse piltide peal seljas see sama kleit. Taausalt kandis Eestis ka teisi riideid, aga jah sel hetkel oli see kleit see kõige lemmikum :)

13 comments:

  1. Kindel, et ei ole tegu kliimaerinevusega või mõne linna pealt külgehüpanud viirusega?
    Tütreke näeb piltidel välja nii nagu tal oleks pisike haiguseuss juba naha vahel...
    Mitte et ma välistaks selle, et teile siiski midagi sobimatut toidu sisse ei sattunud, kõik võib olla.
    Samas tundub kergelt liialdatud see postitus (palun vabandust), just see riisileivakeste kokkupuude tavalise leivaga, see tundub sama jabur kui leivalõhna nuusutamise peale haigevoodisse sattumine.

    ReplyDelete
  2. Ma saan täitsa Su kommentaarist aru ja üldse ei pane pahaks aga eeldan, et Sul ei ole kogemusi allergiatega.
    Eks allergiaid olegi erinevatel tasanditel, aga mulle aitab näiteks mõnikord sellestki, kui ma küpsetamise ajal jahutolmuga kokku puutun või näiteks Gretale võileiba tehes pärast sõrme kogematta suhu panen. Mulle aitab ka kõige väiksema leivapuru sattumisest suhu, et sellest haigeks jääda nii, et kui need riisileivad seal korvis päris leiva vastas on siis mina neid süüa ei saa :( Põhimõtteliselt on sul seega õigus, et ka lihtsalt leiva nuusutamisest võin haigevoodisse sattuda :)

    Greta aga kohe kindlasti haige ei olnud ei enne ega pärast reisi. Ma vaatasin pildid üle ja jah tõesti nende piltide pealt tundub nagu silmad läigiks ja pole just kõige tervema lapse nägu, AGA ta naeris nende piltide tegemise ajal nii palju, et silmist tulid pisarad ja sellepärast ka silmad punakad ja läikivad ja noh nahk on tal loomulikult juba selline natuke albiinokas :)

    ReplyDelete
  3. Imelik on see hoopis, et Eestis nii vähe tähelepanu pööratakse igasugustele allergiatele ja toidu ainete tundlikkusele. Umbes nagu, et Eestis sellist jaburdust ei ole..kujutan ette, et paljud inimesed lihtsalt vaikselt kannatavad, sest igal pool on selline suhtumine, et mida sa liialdad ja pirtsutad.
    Aga selle Greta jäätise küpsise muna sisalduse peale oleks pidanud tulema küll..eriti kui järgmine päev selline tähtis kokku saamine.
    Marju

    ReplyDelete
  4. Ma tõesti polnud juhtunud varem nii karmist allergiast juhtunud kuulma, mis muidugi ei välista sugugi nende olemasolu.
    Tegelikult ma ei mõelnud midagi pahasti, kuigi alltoon võis terav tunduda. Armas lugeda, et blogipidaja võttis vaevaks lähemalt selgitada ja ei solvunud teadmatu peale :).
    Ise olen tõesti õnneks allergiatest prii, kuid mu lapsel nii hästi vedanud pole. Tal on nii gluteeni- kui ka laktoositalumatus, laktoosi sisaldavad ravimidki on koheselt pahasti mõjuvad. Samas on tema vist ka see kannatlik eestlane, kes eelistab mõnda asja vaikides kannatada, sest peab mõningaid asju juba oma elu tavapäraseks osaks, eriti kui minu silma alt eemal on. Et siis patustab vahel ja pärast talub vaikides tagajärgi.
    Igatahes, jõudu ja jaksu teile ning ärgu pandagu mulle minu kraaksatust pahaks :), väga meeldiv blogi on, võhivõõralegi nauditav lugemine.

    ReplyDelete
  5. Anonüümne, loomulikult ei pane ma pahaks kui keegi küsib selgitust või imestab millegi üle ning teeb seda viisakas vormis :)
    Tegelikult ei ole mul ju pooltki nii hull allergi kui mõnel teisel kes põhimõtteliselt ka kõige väiksemast kogusest keelatud toidust võivad ära surra. Kõige hullem on minu arvates pähkliallergia.

    Ma ikka vahel mürgitan ennast ka kogematta siin kodus ja siis pean paar päeva kannatama ja piinlema ja see on nii vastik, sest siis ma ei ole võimeline palju midagi muud tegema ja need päevad lähevad vett vedama.
    Samuti kui pidevalt selliseid apsakaid ette tuleb või inimesed ei pea oma dieedist kinni siis see suurendab (soole)vähi teket ja noh sellise asjaga ma juba mängida ei taha.
    Peale selle ma tegelikult ei teagi mis minuga juhtuks kui ma näiteks ampsu leiba võtaks, sest siiani olen suutnud end mürgitada vaid väga väikestest kogustest.

    Aga Inglismaal restoranides söömas käies on mürgitamise võimalus väga väike, sest restoranid võtavad oma kliente tõsiselt ja vastutavad oma toidu eest. Paljudes kohtades on lausa eraldi menüüd kokkupandud gluteeni ja laktoosi mitte taluvate klientide jaoks, sest see on ju restoranile vaid boonuseks kui rohkem kliente endale võidavad :)

    ReplyDelete
  6. Marju, vot ühtepidi ei saa ma ka sellest aru, et kuidas ikka veel ei võeta allergiaid tõsiselt, aga teist pidi ma saan sellest ka aru, et miks need allergilised inimesed rohkem lärmi ei tõsta, sest Eesti on ju see nii tavaline, et saad veel pärast ise sõimata...kas või juba arsti poolt :I

    Ma ju ise ka just sel põhjusel ei hakanud kaebama, et ma ei oleks selle kaebamisega midagi muud saavutanud kui vaid enda peavalu ja nohule lisaks ka veel väga paha ja lootusetuse tunde kogu südmusest ja seda tunnet oleks pärast olnud palju raskem organismist välja saada kui seda võisegust riisi.

    Samas ma mõtlen, et Tallinnas käib ju nii palju Soome turiste ja nende seas on piimatalumatus ju veelgi rohkem levinud, Kuidas siis nende aastatega ei ole juba küllaldaselt kogemusi, et allergiate suhtes tundlikum olla.

    Samas ma ei taha nüüd kõiki Eesti toitlustuskohti maha teha, sest mõnes kohas olem ma ikka süüa saanud küll, lihtsalt et see paneb imestama, et nii igal pool ei ole.

    Greta munaallergia on aga paju väiksem probleem ja tema igapäeva elu mõjutab see väga vähe. Põhiliseda asjad mida ta süüa ei saa on koogid ja noh see nüüd ei ole kuskilt otsast maailma lõpp :)
    Muna ju iga teise toiduaine sisse ei topita nii nagu piima või gluteenitooteid. Gretal on neid munaga seotuid apsakaid olnud vaid 3mel korral enne elus ja see siis nüüd neljas.

    Seal restoranis ei osanud ma tõesti mingit tähelepanu sellele küpsisetikule eraldi pöörata, sest esiteks oli see sokolaadiga üle kallatud. Pigem imestasin ma selle üle, et ma palusin kelneril spetsiaalselt, et nad EI paneks kaussi kolme jäätise palli, sest Greta ei jõuaks seda nagunii kõike ära süüa või siis sööb rohkem kui vaja oleks.
    Kelner sai minust aru, aga kui jäätise lauale tõi siis oli seal ikka kolm pallikest!! Kui ma ta tähelepanu sellele pöörasin, siis ta ütles, et ta oli neile? mu paleve edasi öelnud, aga nad olid ikka kolm suurt palli pannud!!!

    Ma olen harjunud, et sellisel juhul võetakse see jäätise kaus sealt laualt hästi ruttu vabandades ära ja tuuakse tagasi sellisena nagu ma tellinud olen. Kui munaallergia on teada siis ei tulda selle pealegi, et veel midagi muna sisaldavat jäätisele juurde lisada. Menüüs oli kirjas jäätis sokolaadi kastmega. Oleks seal ka kirjas olnud, et ka küpsisega siis ma oleks osanud selle kohta uurida või sellest keelduda.

    Nii, et kah Gretat kulli pilguga ei jälginud, sest esiteks ma ei näinud selleks mingit vajadust ja teiseks me olime vanaisaga koos ja rääkisime maast ja ilmas. See, et ma järgmine päev 'tööle' pidin minema, see ei olnud nüüd ka nii tähtis asi, et end päev eelnevalt range reziimi ja kontrolli peale panna :)

    Muideks need allergiad meil mõlemal on seotud vaksiinidega. Minu puhul alles hilisemas elus saadud vaksiini kahjustuse tagarjärjed, aga Gretal tekkis munaallergia sellest, et sai munaelementi sisaldavat vaksiini imikueas ja kuna ta oli tänu minu allergiatele tundlikum beebi siis mõjus see vaksiin talle pahasti :( :(
    Nüüd me siis mõlemad kannatame, aga õnneks oleme siiski elus :)

    ReplyDelete
  7. Oh, kui kole lugu. Mul oli teist mõlemast nii kahju. Selline hoolimatus teise inimese tervise suhtes. Või siiski rumalus? kas saab nii rumal olla, nagu need ettekandjad. Kurb, kui niiviisi rikutakse ära tähtis reis.

    Kas tohib küsida, milliste vaktsiinidega oli mõlemal juhul tegemist? Kui on liiga isiklik küsimus, siis muidugi ei pea vastama.

    ReplyDelete
  8. Vot selle arstide reageerimisega tuli meelde, kui kunagi kinos mingit mahla join ja kohutava lööve sain näole ja kätele ja tglt igale poole ja nahaarsti juurde läksin siis sain pahandada et ma olevat mustast klaadist mahla joonud ja mingi nakkuse saanud. Hiljem nüüd arvan et olin allergiline sellele mnahlale, ehk mingi puuvili seal sees..:-)
    Marju

    ReplyDelete
  9. Mari, vaksiini küsimus ei ole iskilik, aga see, et me Gretaga sedasi reageerisime see on küll isiklik (pean siis silmas, et kõik ei reageeri sama moodi).

    Ma kahjuks enam ei mäleta mis vaksiine mina sain. See oli nii umbes 7 ja pool aastat tagasi enne kui me Petega pulmareisile Maldiivi saartele läksime. Kuna me ei olnud seal enne käinud siis uurisime, et kas peaks ka vaksineerima millegi vastu ja meile siis soovitati mingeid vaksiine. Mul on see vaksiini raamat küll kuskil olemas, aga ma praegu tõesti enam ei tea kus. Vist olid polio, typhoid, tetanus ja midagi veel.
    Igal juhul 5 või 6 kuud hiljem olin ma täiesti siruli ja ei suutnud hästi isegi meetrit kõndid, plus igasugu muud hädad sinna otsa. Probleemid alagasid tegelikult üsna pea peale vaksiini saamist, aga siis ma ei osanud neid kohe vaksiinidega seostada või nende väikeste tunnuste pärast eriti muret tunda.

    Näiteks alguses tuli tihti minestus tunne peale, või pea pööritas, ajas iiveldama, olin väsinud. Ajapikku hakkas aina halvem ja halvem, aga arstid ei suutnud mingit viga minus leida. Kõik testid tulid tagasi ilma mingite probleemiteta. Mina jäin aga järjest haigemaks ja varsti ei olnud mul jõudu isegi enam ennast liigutada. Kogu aeg oli paha olla ja meeletu väsimus, kuigi magasin järjest kogu öö ja päeva. Hiljem ei saanud enam ka magada ja isegi närvisüsteem hakkas jampsima ja mõnikord tundisn nagu mu jalad või käed oleks halvatud. Pidevalt oli selline tunne nagu ma pean eksamile minema või nagu oleks meeletu stressi all ja seda tunnet ei olnud kuidagi võimalik peatada.

    Lõpuks hakkasin ise kellegi soovitusel söögipäevikut pidama ja jõudsin jälile, et kui ma gluteeni söön siis mul on eriti paha ja kui piimatooteid siis ajab hullult iiveldama ja kõhu korrast ära.
    Tänu eraarstidele ja eraspetsialistidele sain endale jälle elu sisse. Nad ütlesid kohe, et ma ei ole esimene patsient selliste sümptomitega keda nad näinud on ja et enamal on vaksiinid olnud kogu probleemi põhjuseks. Probleem siis selles, et vaksiinid kahjustasid mu 'gut' (ma ei tea mis see eesti keeles oleks) ja sellest siis need allergiad ja mu keha mürgitamine.

    Tavaarstid loomulikult seda öelda ei saa, kuigi võib olla oleks nad selle diagnoosiga päri. Minu perearst oli sel ajal väga hea tuttav ja kui näiteks Greta sündis ja ma talle kõike vaksiine teha ei lasknud ning tegin enamused hiljem ja üksikutena siis meie väikeses arstikeskuses ei kauplenud või vaielnud keegi palju minuga selle üle, sest nad kõik teadsid kui haige ma olin olnud ja et see juhtus peale vaksiinide saamist.

    ReplyDelete
  10. OSA 2 :)
    Greta lugu on aga selline, et kuna tema sündis peale seda kui minul just allergiad olid alanud siis tema organism oli juba automaatselt palju tundlikum. Üldse oli see natuke ime, et mul oli võimalik nii palju paraneda, et veel ka laps saada, sest vahepeal ma arvasin, et ma jään eluks ajaks voodihaigeks.

    Kui Greta sündis siis ma muidugi ei osanud karta vaksiinide mõju ja minu allergiate seost tema puhul (ma siis veel ei olnud küllaldaselt teadlik sel teemal). Kuna mul aga oli seoses mu tööga palju kokkupuudet lastega kel ka vaksiinid mingil moel oli nende arengut mõjutanud siis ma olin vaksiinide suhtes ettevaatlik ja Gretale lasin teha vaid teatud vaksiinid, hiljem kui ettenähtud ja osa mis pidi koos tegema, lasin teha eraldi.

    Kord kui aga Greta peale mingi vaksiini tegemist röökis terve päeva nii nagu teda oleks pidevalt nõeltega torgitud ja üldse mitte mingi lohutuse peale vait ei jäänud, vot peale seda ma ei julge enam talle ühtegi vaksiini teha.

    Siis mingi 6 või 7 kuuselt, kui ta päris sööki hakkas juba sööma, reageeris ta väga pahasti muna peale. Jäi mitmeks tunniks täiesti loiuks, siis oksendas mitu korda järjest ning pärast oli keha punaseid täppe täis. Kahtlustasime kohe muna. Neid punaseid täppe nägime mõnikord hiljem ka kui ta oli väga väikeses koguses kuskilt kogemat muna saanud (aga mitte toorel kujul).

    Lastearst soovitas munast aasta eemal hoida ja siis uuesti katsetada. Oli võimalus, et Greta lihtsalt kasvab sellest välja, aga kui uuesti värskest munast tehtud kooki sõi siis oli sama suur reaksioon. Kahel järgneval korral on olnud kogus väga väike, sest tahtlikult me talle enam muna andnud ei ole ja alati on ta nendel öödel oksendanud.

    Kolmikvaksiini Greta saanud ei ole just sel põhjusel, et see vaksiin kasvatatakse munakoores ja seega on ohtlik nendele kel munaallergia. Mõned arstid loomulikult ikka proovivad meid vaksineerima meelitada ja on öelnud, et sel juhul tehakse see vaksiin haiglas, et siis kui halvasti reageerib siis on arstid kohe juures!!!!!
    Nii lolli juttu ma aga kuulama ei hakka, sest ma ei lase mitte mingil juhul Gretale midagi munaga seotud sisse süstida kui ta on muna vastu allergiline. Mul ei tule pähegi ta elu sedasi untsu keerata.

    Arvata võib, et kuna ta organism oli beebi eas tundlikum tänu minule siis need esimesed vaksiini natukesed mis ta sai tekitasidki talle munaallergia (need mis samuti munakoores kasvatatud)
    Kuigi mina ise võin muna süüa siis muna on ka üks levinumatest allergilistest toiduainetest ja Greta organism ei olnud lihtsalt nii vara veel arvatavasti küllalt tugev ja seega muutus muna vastu allergiliseks.

    Gretal oli algul ka probleeme päris piimaga siis kui ta rinna saamisega lõpetas. Saime sellest teada kuna tal oli kaka tihti limane ja verine. Lastearst küsis esimese asjana, et kas peres kellegil allergiaid on ja kui kuulis minust siis ütles kohe, et Greta on tundlik lehmapiimale. Loogiline ka, sest tema organism ja seedimine ei olnud enne läbi minu kungi päris piimaga kokkupuutunud ja seega piima saades toimus vastureaksioon. Arst käskis anda mõnda aega lapsele rinnapiima asendajat päris piima asemel ja kui me poole aasta pärast uuesti lehmapiima proovisime siis oli juba kõik OK.

    Samas me ei ole Gretale kunagi suures koguses piimatooteid andnud ja klaasist piima ta ei joo. Õnneks, meil siin Inglismaal ei olegi piimatooted nii populaarsed. Kohukesi ja kohupiimakreeme siin ei ole ja koorekastmed samuti mitte eriti populaarsed. Sööb vahel juustu ja hommikuhebeid piimaga, leivale paneme võid ning sööb jogurtit ning jäätist.
    Õnneks tema puhul söömisega midagi keerulist ei ole. Koolis hoolitsetakse kõikide laste eest kel mingid allergiad ja kui näiteks magustoiduks on midagi muna sisaldavat, siis kokad annavad Gretale küpsist :) :)

    Vot millised pikad kommentaarid ma nüüd kokku kirjutasin :)

    ReplyDelete
  11. Väga põhjalik postitus ja kommentaarid. Kui pole allergiatega kokku puutunud, siis ei kujuta ette, et asi võib nii tõsine olla. Ma tegelikult ei teagi, kas kokkadel on kohustulik omada infot allergiatest või on see lihtsalt jäetud inimese loomuliku intelligentsi otsustada. Aga olen kindel, et paljud arvavad, et ah, kui ainult natuke lubamatut kraami sööb, läheb täpiliseks ja ei juhtu suurt midagi. Kui tõsine see probleem tegelikult on, on raske ette kujutada.
    Sulle aga jõudu ja jaksu nii huvitavate postituste kirjutamiseks!

    ReplyDelete
  12. Riina, minu arvates on see juba EU seadus, et igal toiduainel-toidul peavad olema kirjas koostisosad ja allergilised ained.

    Meil on siin kohe kindlasti IGAS toitlustusasutuses kohe eraldi kaustad kus on täpselt kirjas mida mingi söök sisaldab ja mis allergiliste koostisosadega tegu on ja kui keegi küsib siis sealt kontrollitakse. Poes müüdaval toidulainetel on enamuses allergiad üldse kohe eraldi välja toodud nii, et kogu koostisosa nimekirja ei olegi vaja lugema hakata.

    Eestis sel korral ma nägin ka sellist kausta kaubamaja juures oleval laadal ühe koogileti juures. Ma nimelt tahtsin Gretale mingit küpsist osta ja küsisin, et kas sisaldab muna.
    Naine võttis kausta välja,vaatas ja näitas mulle ka, aga tegi seda nii vihaselt, et ma ei julgenud enam uuesti ühe teise küpsise kohta küsida :I

    Kokkadel restoranis on kohe kindlasti kohustus teada infot nende poolt kasutavate toorainete kohta. Kuidas nad muidu üldse saavad kokad olla kui nad ei te millest sööki valmistavad :)
    Restorani kokkadel on ka suurem vabadus toitudele lisada või ära võtta koostisosi mida keegi süüa ei saa ja klientidele midagi sobiliku kokku kombineerida. Mõned asjad on loomulikult juba eelnevalt kas siis marineeritud või valmis segatud, aga iga restoran peaks olema võimeline portsu tavalist riisi valmistama :)

    Suured tänud, aga jõudu soovimise eest, sest seda läheb vaja küll :) Mul siin terve rida postitusi valmimist ootamas :)

    ReplyDelete
  13. kole olukord tõeti, aga mina soovitaksin, või tegelikult lausa palun, et sa järgmisel korral Eestis ikka sellise käitumise ja mõtlematuse peale midagi restoranis ütleksid. Mitte kurjalt ega midagi, aga mulle paraku tundub, et just nii peabki neid "harima". Et nad saaksid aru, et see ei ole okei kliendi soovist või tervisega seotud vajadusest mööda vaadata. Kuid kindlasti ei piirdu see ainult sellega, eks probleem ja tedmatus saab alguse ikka kuskilt sügavamalt... Aga mul on hea meel, et Komeedis vähemalt soovidega arvestati :)

    ReplyDelete