5. KLASSI AJALUGU JA HINDAMISSÜSTEEM

Ma proovin nüüd lõpuks paari koolipostitusega ka ühele poole saada. Ongi juba nii meeletult pikk vahe sisse tulnud, et ma pean nüüd kiirustama enne, kui kool ära lõppeb. Õnneks on kooli lõpuni veel üle 3 kuu aega, nii et peaksin jõudma küll.

Igasugu asju millest kirjutada on palju ja aina tuleb juurde. Järgmisel nädalal on meil näiteks esimene arenguvestlus õpetajatega (läbi interneti), aga ma jätkan praegu erinevate ainete tutvustamisega enne kui arenguvestlusest ja tunnistusest rääkima hakkan. Tehnoloogiast (õmblusetöö moodulist) ma juba kirjutasin üsna põhjalikult, samuti kunstist/spordist/muusikast ja emakeel/matemaatika/georgaafia ja prantsuse keelest.

Täna kirjutan ma ajaloost.

Allolevast tabelist on näha mis mooduleid nad sel õppeaastal 5.klassi ajalootundides läbivad.

(Hastingsi lahing, Norman Inglismaa, võim kiriku ja kuninga vahel, võim kuninga ja riigi vahel, Inglismaa hiliskeskaajal, London läbi aegade)

Ajalugu hakkatakse Inglismaal õppima kohe algkooli algusest peale, ehk siis ka 4 ja 5 aastased lapsed õpivad juba ajalugu. Vahe algkooli ja teiseastme kool ajalootundidega on see, et suures koolis (alates Eesti mõistes 5.klassist) õpetab ajalugu eraldi ajalooõpetaja ja tundides tehakse peale igat moodulit testid. 

Kui rääkida testidest, või üldse kuidas siin õpilased ajaloole peavad lähenema ja kuidas oma ajaloolisi teadmisi demostreerima, siis väga väike osa on lihtsalt küsimustele vastamine (küsimus ja üks vastus) ning VÄGA suur osa on hoopis oma teadmiste näitamine läbi analüüsi, seletuse ja järelduste tegemise.  

Kohe kooli alguses õpetati neile kuidas kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja skeeme ning kuidas läbi nende õppimise juures seoseid luua. Õpistrateegiate kasutamine ei ole küll selles vanuses laste jaoks enam midagi uut, ka algkoolis on need igapäevaselt õpilaste õpetamise juures kasutusel ja väga efektiivsed, aga eks vanusega lisandub ka rohkem oskusi ning võimalusi nende kasutamiseks. Nii nimetatud 'mind map'-id/spider diagram (ämbliku diagrammid)/bullet points/kordamis kaardid tulevad kasuks ka tunnis märkmete tegemisel ja informatsiooni kogumisel ning info visuaalseks muutmisel. 

Siin üks vastav näide (Doomsay Book)

Siin õpetaja antud näited kuidas on võimalik erinevaid 'mind map'-e ja diagramme koostada ja erineva info vahel seoseid luua.

Kui Greta pidi Hastingsi lahingu testiks õppima, siis õpetaja andiski kodutööks igle õpilasele oma kordamis süsteemi/diagrammi koostamise.

See ei ole pilt Greta vihikust, vaid ühe teise paralleelklassi õpilase omast, aga kuna siin on hästi näha kuidas erinevad sündmused on seosesse pandud, siis toon selle siia näiteks.

Kui neil uues koolis esimene ajaloo test oli tulemas, siis saadeti neile koju eraldi 'juhend-õpetus' mida test endast kujutama hakkab ja mida õpilastelt oodatakse. Kui ma seda algul nägin, siis ma küsisin Gretalt mitut korda, et kas ta ikka saab aru ja oskab seda testi nii teha nagu nõutakse, sest mulle tundus algul kogu asi nii keeruline (praegu ei tundu enam üldse). Paberi lõpus olev Hitleri kujul toodud näide ei aidanud asjale samuti kaasa, pigem just tekitas minus isegi väikest paanikat, sest ma ei kujutanud ette, kuidas Greta suudab midagi sellist kokku kirjutada. Nad muidugi oleks võinud natuke lihtsamakujulise näite tuua, kui Hitlerit puudutava, sest Greta vanused lapsed ei ole veel Hitleri võimu nii põhjalikult õppinud ja mulle tundus esmapilgul see näide veel rohkem segadust tekitav. Greta aga kinnitas mulle et temale on kõik selge ja et ta teab kuidas ta vastama peab. Ma ei tea kas ta ka päriselt teadis, aga ma siiski harjutasin temaga seda asja igaks juhuks eelnevalt kodus, sest algkoolis nad nii täiskavanulikult asju analüüsima veel ei pidanud.

Sellel testil oli kaks osa. 

Esimene osa 5min kestev 10-le küsimusele vastamine. 

Iga küsimuse juures oli juba kolm vastusevarianti olemas. Võiks ju arvata, et kui variandid on ette antud, siis on palju lihtsam küsimustele vastata, aga minu arvates oleneb see ka palju selles, millised need valikus olevad vastused on. Kuna ma tahtsin Gretat enne testi ise kodus testida ja näha, et kas ta ikka on korralikult testiks õppinud ja asjast aru saanud, siis enne kui ma teda testida sain, olin ma kõigepealt sunnitud kogu teema ise endale selgeks tegema/ta vihikust läbi lugema. Ma üldse ei kurda, sest ma olen juba mitmes aines Greta kõrvalt nii palju huvitavaid asju juurde õppinud ja seega hea meelega loen ta vihikus olevaid märkmeid ning otsin internetist infot juurde. 

Märkusena juurde, et Inglismaal ei ole koolides kasutusel õpikuid.

Kui Greta mulle pärast seda testi näitas mida nad koolis tegid, siis ma oleks neid vastuseid teadnud kohe kui poleks vastusevariante olnud, AGA kuna seal oli iga küsimuse all kolm varianti, siis kord kui ma olin need variandid läbi lugenud hakkasin kahtlema ja oleks paar viga sisse teinud. Mõnda asja pidi ikka väga täpselt teadma, et osata õiget valikut langetada. 

Gretal ei paistnud probleemi olevat, tema sai 10/10, aga noh, talle õpetati neid asju ju üsna pikalt ka juba eelnevalt koolis (ja mul nagunii ka palju vanem aju :) 

Siit on võimalik seda testijuhendit lähemalt näha.

Testi teine osa oli analüüs mis põhineb POINT-EVIDENCE-EXPLANATION, lühendatult PEE põhimõttel. 

Ehk siis õpilased peavad kõigepealt andma lühikese vastuse, siis seda vastust toetama/tõestama faktidega ning analüüsima ja lõpuks tegema kokkuvõtte.

Sellist lähenemist kasutatakse neil ka teistes ainetes. Ei aita ainult teksti pähe õppimisest vaid sa pead ka päriselt sisust aru saama, et pärast osata oma sõnadega teemat anlüüsida ja järeldusi anda.

Mõnikord ei olegi küsimusel õiget vastust, vaid õpetaja tahab lihtsalt näha kuidas õpilased oma põhjendustes teadaolevaid fakte või teadmisi kasutavad ja milliseid järeldusi teevad. 

Selliseid küsimusi ei esitata vaid testide ajal, vaid neil palutakse ka tunnis vihikusse analüüse kirjutada või tunnis tehakse arutelusid. Koju antakse neile väga harva eraldi õppida, suur enamus õppimisest toimubki tunnis ja siis korra teema lõppedes peavad vaid kodus kontrolltööks kordama.

Siin on näha Greta kõige esimest seda laadi testi. See test on tehtud eelmise aasta oktoobris, ehk siis selleks ajaks oli Greta jõudnud uues teiseastmekoolis vaid natuke rohkem kui kuu aega käia. 

Õpetaja jäi tulemusega väga rahule ja kirjutas tööle fantastiline veel ka eraldi välja.

Iga töö puhul (mis tahes aines) on õpilastel üsna selgelt teada mida neilt oodatakse ja kui läheb hindamiseks, siis on need nõudmised veel omakorda selgelt välja toodud ning õpetaja märgib millised punktid on täidetud. 

Ma ei hakka eraldi allolevaid punkte ära tõlkima, aga märgin vaid seda et mõne punkti puhul ongi just hea, et sinna kasti ei ole linnukest pandud (näiteks nagu viimase kasti puhul kus on kirjas, et töös olid mõned vead. Näiteks nagu kirjavead või mõnede ajalooliste terminite valesti kasutamine/kirjutamine jne). 

PEAAEGU ALATI hinnatakse kõikides ainetes WWW ja EBI süsteemi alusel. Ma olen sellest oma koolipostitustes ka varem kirjutanud (ka algkooli omades), aga igaks juhuks kordan uuesti et tegu on terminitega WWW (What Went Well)- mis läks töö juures hästi ja EBI (Even Better If)- veelgi parem kui...

Samuti tuuakse paljudes ainetes hindamise juures välja tagasisideme koodid. Greta töö puhul pole õpetaja pidanud sel korral vajalikuks koodide kasutamist, aga näiteks kui ta oleks kirjutanud EBI ehk siis veelgi parem kui alla number 3, või kuskile töö peale, siis oleks Gretale kohe selge olnud, et see tähendab seda, et ta oleks pidanud veelgi põhalikuma seletuse andma miks William lahingu võitis. Või kui seal oleks olnud ka number 4, siis oleks see tähendanud et Greta peab arendama rohkem oma PEE struktuuri (see millest ma üleval pool kirjutasin Point Evidence Explanation). Sedasi ei pea õpetaja iga õpilase töö alla eraldi pikalt hinnaguid kirjutama hakkama vaid piisab vaid numbritest. 

SPAG tähendab Spelling, Punctuation and Grammar ehk siis õigekiri, kirjavahemärgid ja grammatika. Õpetaja on Gretale pannud 3/3, ehk siis kõik kolm nõudmist on täidetud.

Seda, aga mida õpetaja on Gretale WWW ja EBI alla kirjutanud me hästi välja ei loe, aga kuna töö peale on pandud fantastic, siis saame aru et läks hästi :D

Ma näitan mõnes teises postituses veel seda tüüpi hindamisi. Ma praegu ei hakka neid siia lisama sest muidu läheks postitus liiga pikaks. 

Selliste hindamiste ja tagasisidemete juurde kuulub ALATI ka hiljem õpilaste endi analüüs tehtud testi kohta. Kui õpilastele antakse hinnatud tööd tagasi, siis vaatavad õpilased need üle ning parandavad oma vead või täiendavad omi vastuseid ning annavad ühtlasi ka omapoolse hinnangu selle kohta, kuidas neil nende enda arvates test läks. Mis läks testis hästi ja mis halvemini.

Näiteks selle esimese ajalootesti puhul pidid kõik õpilased oma vastused selgelt PEE struktuuri kasutades uuesti välja kirjutama. Ma ei tea, kas nad peavad sedasi ka päriselt alati kirjutama või õpetaja lihtsalt tahtis, et nad seda selgituse ja kordamise mõttes veelkord uuesti teeksid, sest Greta ütles, et kõik pidid oma töödega sedasi tegema. Õpilastele ei öelda teiste õpilaste tulemusi seega Greta ei teadnud millised teiste vastused või tulemused välja nägid. 

Oma paranduste puhul peavad õpilased alati rohelist pastakat kasutama. See kehtib iga aine kohta ja iga teksti kohta mida nad oma vihikutesse kirjutavad. Rohelisi parandusi ei loeta kunagi vigadeks vaid pigem seda just oodatakse õpilastelt, et nad oma kirjatööd ALATI ise üle loeks ja oma vead ära parandaks ning kontrolliks, et nende laused 'make sense' enne kui õpetaja neid tekste loeb.

Järgmise testi ülesehitusega läks asi aga minu jaoks veelgi keerulisemaks. Ma pidin antud testiküsimuse selgitusi ja näiteid ikka mitu korda ülelugema ja veel ka eraldi Petelt seletust küsima enne kui täielikult aru sain. 

1. Mida sa saad järeldada x kohta allikast A? 

Neile antakse väike tekst mille põhjal nad peavad oma järelduse tegema.

Sa ei pea kasutama oma enda teadmisi vaid tekstis olevat infot.

Vastamise juures peab kõige pealt välja kirjutama: Ma võin järeldada et... ja siis pärast pead oma järeldust detailide/faktidega toetama.

2. Kui kasulik on allikas B näiteks Hispaania 1588. aasta sissetungi uurimisel?

Sa pead arutama allika sisu ja seejärel ka allika tagapõhja ja su enda teadmisi selle kohta ning siis lõpuks andma hinnangu allika kasulikuse kohta.

Kuna Greta teatas taas, et tema teab kuidas nüüd omakorda uutmoodi küsimustele vastama peab, siis ma kontrollisin vaid peamised faktid temaga üle ja sellega asi piirdus. Ma ei oleks osanud ise isegi näidisel olevaid küsimusi välja mõtlema hakata veel vähem siis mingeid keerulisi vastusestiile kontrollima.

Järgmise mooduli said nad läbi detsembri alguses ja tegid siis ka järgmise testi. Testi teemaks oli 'Kuidas William hoidis Inglismaad kontrolli all' (Feodaalne süsteem, Domesday book jne).

Esimene osa oli taas 5.min lühiküsimused ja peale seda siis see pikem analüüsimise osa. Greta sai taas ilusti hakkama.

Greta töö nägi välja selline:

Nagu õpetaja hinnangulehelt on näha, siis õpetaja ei pea iga kord kindlasti kõike kaste täitma, vaid tähtis on see, et ta annab õpilasele edasi vajaliku hinnangu tehtud tööle. Sellelt lehelt on näha, et Greta on täitnud kahe esimese küsimuse vajalikud kriteeriumid ja kolmanda küsimuse kohta on õpetaja alla tõmmanud 'osas mis vajab arendamist' punkti 4. 

4. punkt ütleb, et arenda oma seletust veelgi laiemalt. Õpetaja on ise juurde kirjutanud et arenda oma ideede kasutust, et toetada oma selgitusi. 

WWW-alla aga kirjutas õpetaja:'Suurepärased vastused- väga hea'

Ja siit on näha taas rohelise pastakaga kirjutatud täiendused

Test ise nägi välja selline. 

Rohelise ja roosaga kirjutatud märkmed on Greta enda omad ja tehtud peale seda, kui test oli juba tehtud ja õpetaja poolt ära kontrollitud.

Kui ma ei eksi, siis see on vist Greta hinnang oma kolmanda testi tulemustele. Veebruaris olid nad distantsõppel ja seega ma isegi ei tea kuidas nad seda testi tegid. Kujutan ette, et arvutis, sest ma ei näe Greta vihikus ühtegi testilehte ega ka ei teadnud, et nad testi üldse tegid. Samas võimalik ka, et see on hoopis Greta hinnang kellegi teise tööle või võib-olla anti neile tahtlikult mingid näidis vastused ja õpilased pidid siis kirjutama mis on või võiks olla nende vastuste juures paremini tehtud. (Gretat ei ole praegu kodus, seega ma ei saa ta käest küsida).