Wednesday, 28 April 2021

5.KLASSI FILOSOOFIA, EETIKA JA USUÕPETUSE NING KODANIKUÕPETUSE TUNNID.

Jätkan oma koolipostitustega. Hoiatan juba ette ära, et see on väga pikk ja need, kellele kooliteemad huvi ei paku, võivad lugemise vabalt vahele jätta.
 
Täna kirjutan ma teile 5.klassi FILOSOOFIA, EETIKA JA USUÕPETUS (Philosophy, Religion and Ethics-lühendatult PRE) ning KODANIKUÕPETUS tundidest. 
Gretale need tunnid väga meeldivad.

Filosoofia, eetika ja usuõpetuse tund on neil kord nädalas ja 5.klassi õppeaasta moodulid näevad välja sellised:
Ehk siis 5.klassi mooduliteks on: 
  • Judaism (juudiusk) 
  • Kristlus 
  • Kristlus ja kiriku areng
  • Kristlus ja lihavõttelugu
  • Islam
  • Islamikunst, kunst religioonis. 
Järgmisel aastal, 6.klassis on mooduliteks: 
  • Hinduism
  • Sikhism, jumala otsingul
  • Eelarvamused ja diskrimineerimine
  • Kas jeesus oli olemas?
  • Kuidas me teame mis on päris/tõeline? (filosoofia)
7.klassis:
  • Inimõigused
  • Religioon meedias
  • Budism
  • Kuidas sa elad head elu? (eetika) 
  • Kus oli jumal Holokaustis?
  • Mina, surm ja teistpoolsus

Kuna septembris oli koroonaolukord selline, et kuigi koolid tehti lahti, siis mõni õpilane võis siiski koroona tõttu isolatsiooni sattuda ja ei saanud 10 päeva koolis käia. Selliste õpilaste jaoks hakati juba siis osasid tunde Google Classroomi ülesse panema ja järgmised paar pilti olengi ma sealt võtnud, kuigi Greta käis sel ajal ikka koolis edasi.

Kõigepealt tutvustati neile mis üldse filosoofia endast kujutab, sest algkoolis nad filosoofiat eraldi ei õppinud. Greta jagas, minu õnneks, tunnis õpitut juttu suure õhinaga ka minuga ning otsis mulle isegi üks paaril korral Youtube-ist välja videoid mida neile koolis oli näidatud. 


Kuna see allolev pilt oli ka Greta vihikus, siis ma uurisin selle kohta ja Greta rääkis mulle mitu huvitavat detaili. Ma kuulasin suurte silmadega ja ei jõudnud ära imestada, et mu laps selliseid asju teab. Ma peakski uuesti kontrollima kas tal on veel mõni asi meeles ka või on juba ära unustanud.

Need olid asjad mida nad klassis arutasid või vihikusse pidid kirjutama.
Vabandust, aga ma ei jaksa igat asja ära tõlkida



See on see video mida nad klassis vaatasid ja millest mulle Greta rääkis. Õigemini oli asi nii, et Greta hakkas mulle igasugu huvitavaid asju rääkima ja mina uurisin aina juurde, aga kuna ta ei viitsinud lõpuks enam ise rääkida (tahtis arvutisse mängima minna), siis ta otsis mulle youtubist video välja ja ütles, et vaata ise :D


Siis alustasid nad juudi teemaga ja õppisid üsna pikalt Abrahami ja Moosese lugu. Mul kahjuks ei ole hetkel rohkem pilte sellest siia panna kui vaid see üks. 


Juudiusu teema oli minu jaoks väga huvitav. Kuna ma testisin teda ka ise enne kontrolltööd, siis oli mul taas võimalus neile õpetatud infost ka ise natuke osa saada. Ma küll teadsin paljusid asju juba varem ka, sest meil on üsna mitu juudist sõpra, aga sellegipoolest oli põnev mõnda asja veel lisaks teada saada.

Nad õppisid juudi pühadest (näiteksja nende ajaloost, kirikust, seadustest, traditsioonidest jne. 


Mooduli lõpus tegid nad testi mis nägi välja selline ja millest on näha, et mõne küsimuse puhul pidid nad ka selles aines kasutama vastamisel PEE struktuuri, millest ma oma viimases koolipostituses lähemalt kirjutasin.


Iga küsimuse juures oli juba väljas mitu punkti see küsimus väärt on. Greta sai kokku 14/18-st. Pärast pidid nad muidugi taas oma testitulemused üle kontrollima ja välja kirjutama, mida nad testi juures paremini oleks võinud teha. Täis punktide korral vist mitte, kuigi ka täispunktide puhul saab ju alati midagi lisada või lihtsalt ennast kiita.


Siis tuli jõuluvaheaeg ja peale seda jäid nad pea kolmeks kuuks distantsõppele.
Ma ei mäletagi praegu kas neil distantsõppe ajal filosoofia ja usuõpetus tunde ka videotundidena toimus. Kui toimus, siis kord kahe nädala joosul. Tunnid toimusid aga loomulikult ikka kõik ilusti tunniplaani järgi, aga osa tundidest olid lihtsalt iseseisvaks õppimiseks ja nägid välja näiteks sellised
(Iga tund algab alati, ka koolis, arutlemisega mis hiljem viib õpitava teemani, nii nagu konstruktivistlik klassiruum ette näeb)




Nüüd on nad tagasi koolis ja saavad normaalselt edasi õppida. Nagu ma näen, siis nüüd on nad Islami teemaga alustanud


Nii palju siis filosoofia, eetika ja usuõpetusest hetkel.


KODANIKUÕPETUS 

Ma kutsun seda tundi eesti keeles lühidalt kodanikuõpetuseks, aga tegelikult on tunni nimeks PSHCE- mis on lühend 
Personal, Social, Health and Economic, 
ehk siis tund kus käsitletakse personaalseid, ühiskondlikke, tervisega seotud ja majanduslikke teemasid. 
Selle tunni sisse ja isegi peamiseks osaks on Relationship and Sex Education (RSE), ehk siis suhte ja seksuaalõpetus.

See on õppeaine mis annab noortele teadmised, mõistmise, suhtumise ja praktilised oskused turvaliseks, tervislikuks ning produktiivseks eluks.

Kuigi lastevanematel on õigus oma laps või lapsed seksuaalõppe tundidest ära võtta, siis kooli väga tugevalt soovitab siiski kõikidel selles eas olevatel õpilastel sellest õppeainest osa võtta. Äärmistel juhtudel siiski lubatakse vanematel laps tunnist eemaldada, aga seda vaid kuni selle ajani, kui õpilane hakkab 16-aastaseks saama (seksuaalse nõusoleku seaduslik vanusenus). Siis on noorel juba ise õigus otsustada kas ta tahab seksuaalõppest osa saada ja kui tahab, siis kool võimaldab talle seda enne kui ta 16-aastaseks saab. 

Ma kirjutan siia välja nimekirja teemadest mida neile õpetatakse ja mis teemadel nendega vesteldakse. 

PEREKONNAD
  • Eri tüüpi austavad ja stabiilsed perekonna ja sõprussuhted ja kuidas need suhted aitavad õnnele kaasa: nende tähtsus ja mõju laste kasvatuse juures.
  • Mis on abielu, millist kaitset ja õigusi abielu pakub. Miks on tähtis abiellu astuda vabatahtlikult ja 'meelsasti' (ei ole päris õige sõna, aga ma ei leia praegu sobivamat).
LUGUPIDAVAD SUHTED JA SÕPRUSSUHTED
  • Austava suhte ja sõprussuhte tunnused (Usaldus, ausus, austus, lahkus, headus)
  • Privaatsuse piiride, nende austamine või nende puudumine
  • Konflikidega toime tulemine, leppimine ja igat tüüpi suhete lõpetamine
Ebatervislike suhete ja sõprusuhete omadused:
  • Kuidas aru saada, kas teised lapsed või täiskasvanud on usaldusväärsed või et kas nendega on üldse turvaline koos olla
  • Kuidas ära tunda ebatervislikke käitumistüüpe enda või teiste suhtes, näiteks kuritegevlik ja vägivaldne käitumine, sundkäitumine, seksuaalne ahistamine või seksuaalne vägivald
  • Kuidas vajadusel nõu küsida või muredest teada anda
  • Olla teiste suhtes lugupidav, olgu nad siis nii erinevad kui nad on ja mitte olla mõjutatud stereotüüpidest mis võivad olla negatiivsed, ebaõiglased või laastavad
  • Seadused ja kohustused seoses võrdõiguslikkusega (Equality Act 2010)
INTERNETI JA SOTSIAALMEEDIA OHUD
Ma ei hakka selle osa alateemasid ära tõlkima. Oskate nagunii ise ka ette kujutada mida see teema endast kujutab.

TURVALISUS
  • Teemad ja seadused, mis on seotud seksuaalse nõusoleku vanusega, seksuaalne ekspluateerimine, väärkohtlemine, sundimine, ahistamine, vägistamine, perevägivald
  • Kuidas sellised suhted võivad inimesi mõjutada
  • Kuidas ära tunda või kuidas seda teistele öelda et sa tahad või ei taha kellegiga seksuaalsesse vahekorda astuda
SUNDABIELUD, AUPÕHINE VÄGIVALD JA NAISTE SUGUELUNDITE MOONUTAMINE
Millised on seadused ja kuidas otsida abi

INTIIM-JA SEKSUAALSUHTED, SEKSUAALTERVIS
  • Milline näeb välja positiivne intiimsuhe (vastastikune austus, lojaalsus, nõusolek, usaldus, ühised huvid ja vaated elule, seks ja sõprus)
  • Kuidas valikud, mis on tehtud suhtes olles, võivad tervist (füüsilist, emotsionaalset, vaimset, seksuaalset ja reproduktiivset) mõjutada nii positiivselt kui negatiivselt 
  • Kuidas seksuaalset survet tuvastada ja seda hallata: kuidas survele vastu panna ja kuidas teisi mitte survestada
  • Sul on valik et lükata seksuaalsuhe edasi või nautida lähedust ilma seksita
  • Meeste ja naiste viljakus. Elustiili võimalikud mõjud viljakusele
  • Kuidas alkoholi ja narkootikumide mõju võib põhjustada riskantset seksuaalkäitumist
  • Rasedusvastased vahendid ja nende efektiivsus
  • Faktid rasestumise ja raseduse katkemise kohta
  • Faktid abordi ja lapsendamise kohta
  • Faktid sugulisel teel levivate haiguste kohta. Kuidas neid edasi antakse, kuidas vältida, nende mõju tervisele, milline on ravi
  • Seksuaalset orientatsioonist ja soolisest indetiteedist räägitakse õigeaegselt ning selgelt, tundlikult ja lugupidavalt.

Ja kui te nüüd arvate, et see on vaid jutt paberil, siis siit mõned näited sellest mis teemasid Greta on hetkel juba koolis õppinud. 
Ma pean küll lisama, et ka väga paljudes klassijuhataja tundides (neil on klassijuhata tund 4x nädalas enne viimas koolitundi ja see kestaab 30 min) arutavad nad samuti hetkel päevakorras või uudistes olevaid teemasid ning vaatavad mõnikord teemaga haakuvaid dokumentaalfilme. Näiteks alles hiljuti ütles Greta mulle, et nad rääkisid selle tunni ajal Hate Crime - vihakuritegevusest.

Septembris oli neil teemaks 'muutused'. Teiseastmekooli minek oli kõigi õpilaste jaoks suur muutus nende elus. Kui nad olid enne harjunud väikestes algkoolides käima, mis nende jaoks kui väike pere oli, siis nüüd peavad nad harjuma palju, palju suurema kooliperega ja koolimajaga. Selles eas kuulub muutuste alla ka kehalised muutused, sest väikestest poistest ja tüdrukutest on sirgumas noormehed ja neiud.

Kooli alguses palutigi õpilastel kirjutada milliste muutustega iga õpilane peab nüüd kokku puutuma ja kuidas ta nendega hakkama saab ning kuidas nii ennast kui teisi nende muutuste käigus aidata. Mida nad enne suurde kooli tulekut olid kartnud ja kuidas nende kartustega hakkama saanud. Kas nende eelarvamused olid tõeks osutunud, või kas nad olid pidanud silmitsiseisma mingite teiste, neile ootamatute, muutustega.

Siit mingid suvalised näited selle teema alt.





Siis alustasid nad juba PEREKONNA teemaga


Kui ma Greta vihikut ükskord novembris sirvisin, siis ma ei pööranud tähelepanu sellele, mis pealkirjaga tegu oli, vaid lugesin ainult allolevat naisi puudutavat lõiku. Ma ei uskunud oma silmi ja käsutasin Greta kohe enda juurde et ta käest küsida, et kas ta tõesti arvab nii nagu ta vihikusse kirjutanud oli. Greta rahustas mind siis maha ja ütles, et kas ma ei näinud, et tegu on stereotüüpide teemaga :D


Erinevat tüüpi suhted


Suhteprobleemid



Narkootikumid


Puberteet ja rahaga seotud teemad


Kuidas rahaga ümber käia ja milleks seda vaja läheb


Ok, selleks korraks jälle kõik. Meil on homme Greta õpetajatega arenguvestlus, aga enne kui ma sellest siin blogis kirjutama hakkan, tahan ma veel mõned kooliteemalised postitused valmis kirjutada ja ära postitada, et siis oma jutuga tunnistuse ja arenguvestluse juured jõuda.

10 comments:

  1. Sinu koolipostituste lugemine tekitab minus alati soovi, et mu lapsed käiks samuti sellises koolis :) Ja samas on mulle jäänud mulje, et UK koolid on ka väga ebaühtlase tasemega ja kõigis pole sugugi nii äge? Tean ju, et ka teie otsisite seda "oma" kooli? Või kas on nii, et õpetajad ja õppemeetodid võivad olla samad, aga lihtsalt palju sõltub sellest, millistest peredest on lapsed? Ma kahtlustan, et siiski on tase erinev ka õpetajate hulgas...

    Igatahes - tahaks, et minu lastel oleks ka sellised tunnid nagu sa siin kirjeldasid. Või et mulle oleks filosoofiat omal ajal nii õpetatud :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Koolide taset mõjutavad lapsed kes seal koolis käivad ja millistest kodudest nad tulevad (ehk siis piirkond kus kool asub, sest mida viletsamas piirkonnas seda suurem arv probleemsetest peredest lapsi selle piirkonna koolis tavaliselt käib), kooli juhtkond ja riiklik rahastus (mis on küll suurem mis kunagi varem, aga kuna õpilaste arv ja teenuste hinnad on meeletult aastatega kasvanud, siis sellest jääb pidevalt väheks).

      Loomulikult on õpetajad erinevad, AGA Inglismaal ei ole nii, et iga õpetaja saab ise otsustada kuidas või mida ta oma tunnis õpetab, vaid kõik õpetamisemeetodid ja materjal peavad kooskõlas olema riiklike nõudmistega ja kooli juhtkond on vastutav selle eest. Ehk siis kooli juhtkond kontrollib, määrab ja koolitab vastavalt oma alluvaid õpetajaid, et õpetamise tase oleks terve kooli peal ühtlane ja selline nagu seadus ette näeb. Kui juhtkond ei ole pädev, siis loomulikult võib ka õpetajate töö kvaliteet olla küsitav, aga just sellepärast ongi riik loonud Ofsted 'organisatsiooni' mis kontrollib kõikide lastega seotud asutuste töökvaliteeti ning kui nende kontrollide käigus tuleb välja, et mõni kool ei vasta ettenähtud standartitele, siis on iga selline kool sunnitud muutuseid tegema ning kõige hullemal juhul isegi täielikult uksed sulgema.
      Taset mõjutab ka õpetajate puudus või õpetajate tihe vahetus mõnes koolis, kuigi õpetajate puudus on üleriigiline probleem.
      Minu arvates on õpetajate töö siin ikka meeletult raske.

      Kellegil pole suurt võimalust 'oma' kooli otsida, vaid lapsed suunatakse nende kodukoha piirkonna koolidesse. Kui kodukoha kool on juba täis (arvesse läheb ka kui mitme meetri kaugusel sa koolist elad, ehk siis kuigi sa elad kooli piirkonnas, siis eelisjärjekord on ikkagi neil, kelle kodu koolile lähemal on), siis suunatakse sind järgmisesse lähedal asuvasse kooli, või siis kooli, kus sinu jaoks vabu kohti on (ja see võib ka halvemal juhul asuda tunnise bussi või rongisõidu kaugusel). Sa saad küll oma soovitud koolid pingejärjekorras kirja panna, aga sisse saad ikka vaid sinna, kus sinu jaoks vaba koht on.

      Meie puhul oli lugu puhtalt selles, et see teine kool kuhu Greta oleks suunatud, juhul kui meie kodu lähedases koolis kohti poleks jätkunud, jääb ühelt poolt heasse piirkonda ja teielt poolt mitte nii heasse. Probleemiks olidki just need mitte nii heast piirkonnast tulevad lapsed ja nende pered ning nendega kaasnevad probleemid. Koolil endal polnud viga midagi, tegu on hea kooliga ja enamus Greta algkooli õpilasi õpib nüüd just seal koolis (kuigi pea kõigi esimeseks sooviks).

      Delete
    2. Eelmise kommentaari juurde ei mahtunud kogu jutt ära, seega jätkan siin :)

      Ma olen oma blogis juba 100 korda kirjutanud et INGLISMAA (mitte UK, sest Walesis, Šotimaal ja Põhja Iirimaal on oma haridussüsteem) koolides on ÜHTNE kohustuslik kooliprogramm ja KÕIK õpivad täpselt samu aineid. :) Ka eksamid on kõigile samad. Usuõpetuses võivad akadeemiad ja usukoolid mõningasi muudatusi teha, aga põhimõte jääb ikkagi ka usuõpetustundide juures samaks. Akadeemiatel on küll natuke rohkem vabadust ise oma programmide üle otsustada ja koolielu korraldada, aga akadeemiad kuuluvadki riigile (mitte kohalikule omavalitsusele) ja väga paljud teiseastme koolid ongi nüüd akadeemiad (ka Greta kooli).
      Sa võid ise seda kontrollida kui sa mind ei usu :) Panen siia valitsuse lingi kus on kirjas kõik Inglismaal olevad teiseastme koolid (pingereas). Vaata seal kasvõi mõnda hästi viletsa tasemega kooli (seal on kokku üle 6000 kooli). Kliki seal suvaliselt mõne kooli nime peale ning leia kooli infot jagavalt lehelt School website link. Klikki sellele ja vaata nende koolide veebilehelt CURRICULUM alt Y7 tundide nimekirju ja mida nad nendes ainetes õpivad. Kõikide koolide puhul ei ole iga klassi ja aine kohta võib-olla avalikult nii detailseid tabeleid või infot kui Greta kooli puhul, aga enamustel siiski on. Kui neil ei ole eraldi Y7 (5.klassi) ja Y8, Y9 jne infot, siis tasub vaadata ka KS3 alt, sest see hõlmab (5-7 klassi) ja nende programmid käivadki koos.

      https://www.compare-school-performance.service.gov.uk/schools-by-type?step=phase&geographic=all&region=0&phase=secondary&page=1

      Delete
    3. Täpsustuseks veel seda ka, et kuigi programm on kõigil ühine, siis iga õpetaja saab ikka ise valida millist matejali ta õpetamise juures kasutab. Ei ole nii, et KOGU õppimine käib IGAS koolis üks ühele materjaliga ka :D. Või näiteks mõnes koolis sisalda ajalugu mõnda teist teemat ka kui Greta koolis, aga tähtis on see, et K3 lõpuks on ettenähtud asjad kõigil läbitud. Kui õpetaja tahab mõnes aines mõnda asja ise lisada, siis loomulikult on igal õpetajal või koolil see õigus seda teha, kui selleks on küllaldaselt aega.
      MÕnes koolis õpivad näiteks ka Greta vanused kohe prantsuse ja hispaania keelt korrag ja mõnes koolis lisatakse teine võõrkeel alles järgmisel aastal. MÕnes koolis on rohkem valikut kas õpid lisa keelena prantuses või saksa keelt ja mõnes koolis on see juba ette määratud. Lõpptulemus on ikka sama, et 7.klassi lõpuks ped sa olema õppinud kahte võõrkeelt ja saad seda soovikorral süviti edasi õppida.

      Selliseid väikeseid erinevusi on veel, aga see ei muuda siiski üldpilti.

      Delete
  2. Olen Tikker'iga nõus, mulle samuti meeldib G. kooli lähenemine ja õpetamisviis. Loen ise vahetevahel (kui kool kutsub) ühiskonnakorraldus ja rahatarkust põhikooli astmes. Sageli jääb tunne, et noortega kodus ei räägita rahast, sellega ümberkäimisest, samuti ühiskonnakorralduse alustest ja põhitõdedest. Teatakse küll asutusi, ent mis funktsiooni ja kuidas see mõjutab inimeste elu - see on tume maa.

    Võrdluseks võin öelda, et erinevate religioonide kujunemine ja alustõed - selles osas vähemalt Eestis sellises mahus teadmisi ei anta, piirudutakse vaid mõistetega - küllap sõltub õpetajast :(

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ütlen vaid veel korra seda, et Greta kooli lähenemine ja õpetamiseviis ei ole omane vaid Greta koolile vaid mis tahes koolile!
      Vaata ka mis ma Tikri kommentaarile vastuseks kirjutasin :)

      Kuna meie elame täiesti teises ühiskonnas kui teie Eestis, siis on üsna loogiline, et siin kuulub kooliprogrammi ka erinevad usud ja nende traditsioonid. Kõik need usud kuuluvad ju meie ühiskonda ja on esindatud ka õpilaste näol koolides (ka Greta klassis ja koolis) :)

      Delete
    2. Väike parandus...õpilaste JA ÕPETAJATE näol. Mul jäi see eelmisest kommentaarist välja :)

      Delete
  3. Sinu kooliteemalised kirjutised on igati inspireerivad! Eriti meeldivad mulle pildid vihikutest, sest ma ise olen konspekteerimise- usku, mis puudutab koolitööd.
    Konspekteerimisel on lihtsalt nii palju häid omadusi, lõppeesmärk on ju "terad sõkaldest eraldada" ja oluline meelde jätta, sellest aru saada ja järeldusi teha, mida ülejäänud elus sellest infost kasutada. Muidugi õpetatakse seda ka Eestis, aga töövihikute laialdane kasutamine koos rohke arvutitööga jätab käsitsi kirjutamise unarusse ja nii saabuvad mulle 6kl õpilased, kes ei oska konspekteerida :(.

    Aga pean vajalikuks ka märkida, et kellelegi ei jääks vale muljet - ka Eestis on nii, et koolides on ÜHTNE kohustuslik kooliprogramm ja õpitakse samu aineid. Kehtib riiklik õppekava, milles on määratud ühtsed standardid, pädevused mida õppekava (ja iga kooliaste ja õppeaine eraldi) taotleb. Selle kriteeriumitele peavad vastama KÕIK koolid, ka alternatiivkoolid (nt waldorfkool). Kooliti võivad erineda valikained ja võõrkeeled muidugi, see tuleneb aga juba kooli ajaloost ja traditsioonidest.


    Kuna riigi poolt on ette nähtud kohustuslikud õppeained ja tundide arvud nädalas, siis ei ole uute ainete lisamine või ära jätmine õppekavasse lihtne protsess. Alati on küsimus, mille arvelt mida õpetatakse (kui soovitakse lisaaineid) ja õpilaste nädalakoormus ei tohi ka lõhki minna. See on pikk protsess, milles muudatused peab heaks kiitma kooli hoolekogu (ehk lapsevanemate hääletoru) ja ka kooli pidaja (st näiteks KOV). Olin ise hoolekogus, kui kool lisas õppekavasse ühe võõrkeele ja sain sellest protsessist osa.

    Ka Eestis ei saa õpetaja ise otsustada kuidas või mida ta oma tunnis õpetab, õppesisu peab olema kooskõlas olema riiklike nõudmistega. Hea õpetaja ei õpeta kunagi õpikut, vaid ikka oma ainet. Enamasti inimesed ei teagi, et Eestis on olemas erinevaid õpikuid sama aine õpetamiseks, mille on erinevad kirjastused välja töötanud riikliku õppekava järgi. Kool ja õpetaja saavad otsustada, milliseid õpikuid (ja kas üldse kasutada). Muidugi tellitakse õpikud arvestusega, et need on mitu aastat kasutusel, aga uusi materjale tuleb pidevalt juurde ja valikut on.

    See, et Eesti koolis ei ole sellist eetika/religiooniõpetuse tundi 5.klassis, ei tähenda, et neid teemasid üldse ei käsitleta. Mul on üks lastest samuti 5.kl õpilane ja samad teemad on neil olnud sel aastal näiteks ajaloo ja inimeseõpetuse tundides.

    Ühesõnaga - tahan öelda, et rõõmustan jätkuvalt heade näidete üle Inglismaa koolist! Aga Eestis võiks olla muidugi veelgi paremini! Mulle meeldisid hiljutiselt hariduskonverentslit kuuldud mõtted - kaua aega on räägitud, et Eesti vajab koolireformi, et sisu vastaks tänapäeva muutunud maailma vajadustele, ja lisaks oleks vaja õpilaste ning õpetajate digipädevuste kasvu jne. Viimane aasta on meid kõiki paisanud selle protsessi sisse niivõrd intensiivselt, et muutus on juba toimunud! Me ei pea seda enam ootama - see on käes. Nüüd tuleb uues olukorras hakkama saada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vabandust, ei märganud et mu kommentaar läks üles anonüümselt.

      Delete
  4. Aitäh pika kommentaari eest :)

    Konspekteerimine on väga tõhus õppimeetod tõesti ja konspekteerimist saab mitmel erineval viisil kasutada ja koostada.

    Kuna siin maal alustatakse pea igat koolitundi kõigepealt mingi küsimuse, arutelu või ülesandega, mis paneb õpilased kõigepealt ise õpitaval teemal mõtlema ja rääkima, või kirja panema mida keegi sellest teemast juba teab, siis ma olen kindel, et ka mõni selles postituses olev 'spider web' (ämblikuvõrk) on sel viisil moodustatud.
    Näiteks ütleb õpetaja tundi alustades, et täna räägime me 'suhetest' või nartikootikumidest jne ning palub õpilastel vihikusse kirja panna milliste erinevate suhetega (või mingi mu teemaga seotud asjaga) nad suudavad kõigepealt ise või klassikaaslasega arutades välja tulla. Õpilased siis mõtlevad ja panevad kirja need teadmised mis neil juba eelnevalt olemas on ja siis hiljem teiste näiteid kuulates või klassiga teemat arutades, lisavad juurde need näited mille peale nad ise ei tulnud või mida nad varem ei teadnud. Sealt edasi harutatakse mõttelõnga edasi jälle nii, et õpilased saavad kõigepealt ise teemale mõelda, oma olemasolevaid teadmisi ja mõttekäiku kasutada ning siis arutelu käigus avastada taas uusi nüanse ja teadmisi mida varem ei teatud. Õpetaja roll klassi ees ei ole teemat ette kanda, vaid suunata õpilaste arutelu nii, et see tunni lõpuks jõuaks ettenähtud punkti ning täidaks teemaga seotud materjali. Sedasi õppides on ka õpilastel endil selge pilt mida nad enne tundi teadsid ja mida uut tunni jooksul juurde õppisid. Mõni teema nõuab muidugi rohkem õpetaja poolset juttu, aga üldiselt käib see ikka nii, et iga tunni algul arutatakse kõige pealt midagi või tuletatakse meelde mida õpilased eelnevalt (eelmistes tundides) õpitud teemast juba teavad.

    Eestis on jah üle riigi ühtne kohustuslik kooliprogramm ja ettenähtud kohustuslikud õppeained, aga mis mulle on jäänud silma (mu oma tädiga (kes on õpetaja) ja õpetajatest sõbrannadega või tuttavatega/sugulaste, kel lapsed Eestis koolis käivad) rääkides on see, et Eestis väga paljudes koolides ei tee koolijuhtkond ja õpetajad sellisel määral koostööd kui siin. Et kuigi ettenähtud õppekavad ja õppeained on samad, siis õpetajad on jäetud ise hakkama saama ja ise tegutsema ilma koolijuhtkonna koostöö ja abikäeta või juhenduseta. Seda rääkisid paljud õpetajad ka ühes 'Suud puhtaks' saates ja seda olen ma tähele pannud ka ühe õpetaja blogi lugedes.
    Näiteks on meil siin õpetajatel ettenähtud õpetades kasutada konstruktivistlikku õppemeetodi (ma olen sellest täpemalt kirjutanud oma selles postituses https://knightscastle-alice.blogspot.com/2020/05/konstruktivistlik-klassiruum.html ja seda demostreerib ka mu kommentaari üleval pool kirja pandud näide). See ei ole mingi uus liikumine ja seda õpetatakse ka Eestis ülikoolis aastast aastasse õpetajaks õppivatele tudengitele, aga millegipärast ei ole Eesti koolides siiski see meetod palju kasutuses (jah mõnedes on aga suuremal määral eliit- või väikestes koolides, kus õpetajatel on rohkem pandlikust asju muuta). Siin ei ole aga vahet kuhu kooli sa lähed, kas heasse või halvemasse, õpetamisestiil jääb ikka samaks ja õpilase kooliga seotud asju juhib kogu kool, mitte ei sõltu sellest, kas sulle sattub hea õpetaja või mitte.

    ReplyDelete