MUNAJAHT

Meil on väga mõnusad pikad pühad olnud (meil on nii reede, kui ka esmaspäev vabad). Sellele lisaks ka veel koolivaheaeg, mis kestab kuni 19 aprillini. Selle viimase üle  ma just eriti ei rõõmusta, aga vähemalt saab hommikuti kauem magada.

Nagu meil juba aastaid traditsiooniks on, siis ei saanud me ka sel aastal ilma šokolaadimunade jahita. Ma ise küll vaikselt mõtlesin, et jätaks vahele ja annaks munad niisama kätte, aga õnneks võtsin ennast siiski kokku ja hakkasin mune peitma.

Esimesena peitsin Pete omad ära. Meil ei ole aias küll nii meeletult palju kohti kuhu mune peita, iga aasta ju enam-vähem samad kohad, aga sellele vaatamata vajas Pete paari muna leidmiseks abi.

Minu munaga oli aga selline lugu, et kui Pete selle poest ostis, tuli ta seda mulle näitama, et küsida kas ma saan seda süüa. Ta muidugi oleks võinud ka ise karbilt koostisosi lugeda, aga millegipärast ta seda ei teinud ja seega sain ma selle muna korraks enda kätte. Mul juhtus sel hetkel just hirmus magusa isu olema ja Pete ütles, et kui ma tahan, siis võin selle muna kohe ära süüa ning ta ostab mulle pühadeks uue. Ma muidugi päris nii õgard ka ei tahtnud olla, aga võtsin sellegi poolest pakis munale lisaks oleva väikese sokolaaditahvli välja ja sõin ära. Hirmus hea oli.

Järgmisel päeval ei suutnud vastu pidada ning nokkisin ka natuke hõbepaberis olevat muna ja nii juhtuski, et kui lõpuks pühad käes olid oli mu šokolaadimunast vaid riismed järgi :D

Paar päeva enne pühi on aga pea võimatu kuskilt poest šokolaadimunasid veel leida, rääkimata siis piima ja gluteenivabadest. 

Aga sellegipoolest ei jäänud ma munajahist ilma. Küll on tore kui laps on juba nii suur, et korraldab ise oma emale väikese jahi. 

Isegi kommipaki disainis ja meisterdas ise

Ja siis oli Greta kord šokolaade otsima hakata. Kuna õues oli soe, siis ma kartsin, et osa mune jõuab enne ära sulada kui Greta nad ülesse leiab. 

Kohe kui olime oma maiuspalad kätte saanud, hüppasime autosse ja kihutasime ühe lossi poole. Sellest aga juba homme mu järgmises postituses.