Saturday, 17 April 2021

MÄLESTUSI KOGUMAS

Nädal on juba möödas ja ma ei ole ikka veel jõudnud siia oma postitusi postitada. Proovin nüüd ruttu ühe postitusega ühele poole saada enne kui hakkame telekast Prints Philipi matuseid vaatama.

Nimelt käisime me eelmisel nädalalõpul Windsoris. Kui ma Prints Philipi surmas kuulsin, siis mõtlesin kohe, et kuna tegu on nii suure ajaloolise sündmusega, siis ma tahan et see ka meie mälestustega kuidagi haakuks ja oleks midagi sellist, mida Greta kunagi oma lastele või lastelastele rääkida saaks. Sealt sündiski otsus minna Windsori lossi juurde lilli viima. Kuna Londonisse sõit oleks olnud linna sõit, aga Windsorisse pigem loodusesse, siis valisime Buckingham lossi asemel Windsori, seda enam, et hetkel elab Kuninganna just Windsori lossis. 

Kuninganna oli küll palunud inimestel koroona tõttu losside juurde mitte tulla/koguneda ja lilli mitte tuua ning meedia kaudu seda sõnumit jaganud, aga nagu telekast näha oli, siis ei peatanud see tuhandeid teisi inimesi ega peatanud ka meid. Kui inimesed tahavad oma toetust Kuningannale ja austust Prints Philipi vastu üles näidata, siis loomulikult ei peata neid selline tagasihoidlik palve. Seda enam, et lockdown reeglid lubavad meil nüüd kodust kaugemale liikuda ja seega ei tee lillede viimisega keegi midagi seadusevastast.

Mõeldud tehtud. Ilm oli ilus, kuigi üsnagi jahe. 
Siit paar pilti Windsorisse jõudmisest



Loss juba paistab

Tee parklasse viis meid lossi juurest mööda. Lossi kõrval asuva hotelli lipud olid pooles mastis.




Parkisime auto ja hakkasime lossi poole kõndima. Ütlesin Gretale, et see saab tema kohustuseks olema lilled lossi juurde maha panna, sest muidu tal ei ole hiljem oma lastele sellest pilti näidata. Greta oli kohe nõus, kuigi nats kartis, et äkki tuleb mõni reporter temaga rääkima. Lohutasime teda, et selle pärast pole tal küll vaja muretseda, sest lossi juures käib nii palju inimesi ja juhus, et just tema sealoleku ajal keegi temaga rääkima tuleb on pea olematu. 
Tänaval kõndides hakkasin tegelikult nats kahtlema, et kas see oli ikka õige otsus lilli tuua, sest ma ei näinud enda ümber ühtegi teist lilledega inimest. Samas kuna me siin juba olime, siis mis siin enam kahetseda.











Tegelikult sai lossi kõrval olevatel pinkidel endiselt istuda, aga lihtsalt iga teine pink oli sildiga ära 'blokeeritud'. Kui ei oleks, siis oleks rahvas liiga lähestiku istunud. Väike sildike loomulikult midagi otseselt ära ei blokeerinud, aga kuna pingid püsisid vabadena, siis oli näha, et sõnumit võeti tõsiselt. 


Kui me lossi ette jõudsime ei olnud seal mitte ühtegi lillekimpu näha!!!!! 

Me teadsime, et aeg-ajalt tullakse ja korjatakse lossi ees olevad lilled ära, et mitte meelitada inimesi kogunema ja seega ma arvasin, et ju nad on siis seda just teinud, aga sellele vaatamata tundus asi kuidagi kahtlane. Õnneks liikus me ümber nüüd juba ka teisi lilledega inimesi, aga ma ei näinud mida nemad oma lilledega tegid või kuhu kadusid.




Sellelt pildilt on näha nagu inimesi oli massides koos, aga tegelikult ei olnud mingit teiste seljas elamist või suurt hulka inimesi ühes kohas. Vabalt sai teistest vahet hoides mööda minna ja ringi uudistada.


Suurema osa lossiesisest võtsid enda alla reporterid ning meediatelgid. See lipsuga mobiili käes hoidev mees on meil üks tuntud reporter Chris Ship (ITV).

Kuna meile jäi endiselt segaseks, mis lilledega on juhtunud või kuhu neid panna saab, siis läksime ühe valvuri tädi käest asja lähemalt uurima.


Tädi ütles, et see on nii armas meist, et me tahame Kuningannale oma toetust näidata ja et seda saab teha Windsor lossi Cambridge värava juures. Ütles veel ka seda, et ta garanteerib, et kõik lilled ja sõnumid jõuavad Kuningannani ja et ta loeb neid isiklikult. Lilled viiakse lossi ja laotatakse murule nii, et Kuninganna neid ka aknast näeks ja et need annavad talle palju toetust. 
Matuste ülekandest peaks neid lilli näha olema, sest need on laotatud nii, et Philipi kirst liiguks neist mööda. 


Pöörasime paremale ja hakkasime Cambridge värava poole kõndima





Ja leidsimegi lilled ülesse


Lillekimpudelt paluti enne maha asetamist ära võtta kile. Mulle ütles seda Pete, aga ma ei tea kes talle või kus tema seda kuulis. Igal juhul inimesed seda ka tegid ja meie ka.






Ja siis juhtus midagi mida Greta kõige rohkem kartnud oli :D


Kohe kui ta oli lilled maha asetanud ja tagasi meie juurde tuli astus me juurde Inglismaal väga tuntud talk radio LBC reporter, Rachael Venable ning küsis kas me oleks nõus talle intervjuud andma!! 
Ma olen suur LBC raadio fän, ma kuulan LBC-d iga päev peaaegu hommikust õhtuni. Loomulikult ütlesin ma et muidugi oleme nõus ning astusin siis ise mikrofooni eest minema :D :D






Greta (ja ka Pete) sai intervjuuga suurepäraselt hakkama ja Greta oli pärast nii elevil ning endaga rahul. Õnneks jäi ta ilusti Pete juurde ja ei järgnenud mulle. Ma ei tahtnud ise intervjuud anda, sest kes meist siis oleks seda kõike jäädvustanud? Kahjuks hakkasin ma kohe pilte tegema ega taibanud filmida, aga õnneks sain siiski ka natuke juttu video peale.
Siit see väikene video...
Tegelikult ma siiski võtsin ikkagi ka natuke intervjuust osa, sest ütlesin Petele ühe sõna ette :D Seda ongi kohe selle video lõigu alguses kuulda. 


Ma olin samuti nii rahul, et ma siiski võtsin selle otsuse lossi juurde lilli tooma tulla ja noh see intervjuu andmine oli muidugi eelkõige Greta jaoks kirss tordil. Nüüd on tal kohe kindlasti mida oma lastele ja lastelastele rääkida. Õnneks on ta juba nii vana ka, et seda hiljem mäletada. 






Pilt internetist

Ülesanne täidetud, pöörasime otsa ringi ja kõndisime tagasi autosse. Ma proovisin vahepeal raadiost uudiseid kuulata, et meie intervjuule peale sattuda, aga kuna meil polnud õrna aimugi millal see raadiosse pannakse ja kas üldse pannakse, siis andsin alla. Meile aitas elamuseks juba intervjuust endast, või siis õigemini sellest, et me siiski võtsime vaevaks Windsori lossi juurde lilli tooma tulla ja seega, kas me seda intervjuud hiljem ka raadiost kuuleme, ei omanud meie jaoks enam erilist tähtsust. 

Kui me olime juba peaaegu koju tagasi jõudnud, mõtlesin ma autos korraks siiski raadio peale panna JA JUST sel hetkel kui ma seda teinud olin, kostis sealt Pete hääl!!

Vot sellised lood siin pool sood!

Nüüd hakkame aga kohe varsti telekast matuseid jälgima. See saab kindlasti väga kurb olema...

1 comment:

  1. Tõesti huvitav lugu ja tore mälestus (kuigi seotud kurva sündmusega) .

    ReplyDelete