...OLID ÜMBRIKUD
See postitus on taas väike põige tagasi kaugesse minevikku. Kõigepealt aastasse 1958.
Kui ma Eestis olles raamaturiiulitelt omi vanu lasteraamatuid otsisin ja vaatasin, siis jäi mulle näppu hunnik vihikuid. Neist kõige vanim siis aastast 1958 ja see kuulus mu emale.
Teie, kes te olete sündinud peale 1991 aastat, kindlasti ei teagi millega tegu :). Nimelt on tegu vene aja kirjaümbrikutega. Näppasin Osta.ee lehelt paar pilti siia näiteks
See viimane on lennuposti ümbrik
(nagu te isegi võite aru saada, aga ma igaks juhuks siiski täpsustan :)
No vot, ühes kaustikus olid siis need pildid mis mu ema kunagi ammu oli ümbrikute pealt välja lõiganud ja ilusti vihikusse kleepinud
Aga siis oli seal ka veel terve hunnik vihikuid mis kuulusid mulle ja kuhu MINA olin neid ümbriku pilte kleepinud. Ma ise ei mäleta sellest küll enam suurt midagi ja neid pilte vaadates järeldan, et mingi osa nendest pidi kuuluma mu ema kollektsiooni, sest mina ei olnud küll nende ilmumis ajal veel isegi mitte sündinud. Võimalik ka et mu vanaema olid mingid ümbriku jäänused järgi ja ma siis lõikusin tema omasid.
Kõige ägedamad on loomulikud need kommunistlikud ümbriku pildid
Ma olin liigitanud kõik pildid veel ilusti teemad järgi vihikutesse
Siin paistavad olevat kõik Eestiga seotud kohad
Näärid
Olid ikka ajad ja sellised ilusad ümbrikud




























Tänasel päeval päris suur varandus, ajalugu ikkagi...
ReplyDeleteJah, sul on õigus. Mulle endale meeldivad need pildid kus Eesti kohad on peal. 20 aasta pärast kindlasti veel huvitavam vaadata. Ma ise just mõtlesin, seda postitust kirjutades, et peaks vist paar vene aja ümbrikut ka osta. ee-st juurde ostma, et lapselapsed saaks vihikut vaadates aru millega tegemist. Need maksavad seal oksionil ainult mingi 30 või 50 senti.
ReplyDeleteKui see paksult punane värv kõrvale jätta, siis ilusad ümbrikud ju. Mitte sellised steriilselt valged nagu praegu, mis muidugi annavad võimaluse isetegemiseks. Mina olen see üks väheseid, kes veel pikki kirju käsitsi kirjutada armastab ja neid posti teel saadab. Ka kaunid kirjapaberid on ära kadunud või on häbematult kallid. Neid ma siis tuunin ise fotodega oma aparaadist.
ReplyDeleteJeerum kui age kollektsioon! Selline nostalgia tuli peale... Mu vanaemake ka kogus neid pilte, nii huvitav oli lapsena neid vaadata. Nääri omad olid lemmikud, lilledega olid ikka jube igavad:)
ReplyDeleteKakamami, kirjapabereid peab jah poes lausa tikutulega taga otsima. Tegelikult isegi internetis on valik nii väikene. Ma mõni aeg tagasi otsisin ja olin peaaegu ahastuses, et jäängi ilma.
ReplyDeleteIngrid, sa lõid naelapea pihta :) Näärid lemmikud (sellepärast jätsin ka selles postituses näärd lõppu magustoiduks :) ja lilled nii igavad :)