Wednesday, 6 March 2013

JÄRELKAJA

Greta tänab kõiki kes teda sünnipäeva puhul õnnitlesid (meie täname ka). Kuigi me eile kodus sünnipäeva ei pidanud siis telefon helises meil pidevalt, post tõi hunniku kaarde ja internet veelgi rohkem õnnesoove. Ütleme nii, et kõnesid nii telefoni kui Skype kaudu tuli nii Eestist, Itaaliast, Ameerikast, kui ka Lõuna-Aafrikast. Väga populaarne laps meil millegi pärast:)
Laps ise on aga tõesti juba täitsa inimeseks saamas. Pikkust on ka juurde tulnud nii, et lõpuks siis hakkavad ka 2 aastasele lapsele mõeldud teksad lühikeseks jääma ja kingad-saapad parajaks. Tegelikult on ta oma kaalu ja pikkusega (kuskil 102 cm ja 16 kilo) Inglismaa laste kasvujoonel täpselt keskel (või natuke alla keskmise). Viimase 2 aastaga on ta iga 6 kuuga kasvanud umbes 4 cm. Sööb ja magab hästi. On suuremalt osalt rõõmus ja aktiivne ning jumaldab oma sõpru ning mängida oma väikeste playmobil tegelastega. 
Eile oli lasteaias lastevanemate koosolek (arenguvestlus).  Neil on lasteaias igal kasvatajal teatud number lapsi kelle arengut nad jälgivad ja kellega üks ühele töötavad (kasvatajaid on rühmas kokku 6+ juhataja ise),  Loomulikult tegelevad Gretaga ka teised kasvatajad ning on tema arengust teadlikud aga see teatud kasvataja on see, kes Greta tegemised kõik kirja paneb ja tema arenguplaane koostab. Kasvataja ütles meile, et neil ei ole Greta suhtes mingeid pretensioone või muresid ja, et ta on arengult just seal kus ta olema peab. Ma pean siin taas mainima kui väga ma jumaldan seda Montessori lasteaeda. See kuidas nad seal lapsi arendavad on ikka nii võrratu, et sõnu lausa pole. Mul saab nii kahju olema kui Greta juulis lasteaiaga hüvasti jätab, kuna see lasteaed on ikka täiesti asendamatu. Kusjuures ma ei ole sugugi ainuke lapsevanem, kes nii arvab ja kellel selle lasteaia vastu suur austus ja armastus on. Meie laste üldisele arengule on seal ikka nii suur panus pandud, et seda on raske ise sõnadesse panna. Õnneks mina ei peagi midagi sõnadesse panema kuna kui Greta lasteaiast lahkub siis saab ta endaga kaasa tema arengukausta kuhu on ta arengulised sammud kõik kuupäevaliselt ülesse kirjutatud. Üks kaust sisaldab ülevaadet vaid Montessori teooriale pühendatud tööle ja arengule ning teine üldisele arengule lasteaias oldud aja jooksul. Kui ma need kaustad kätte saan, eks ma siis kirjuta nendest lähemalt kuna ega ma isegi praegu nii täpselt ei tea mis seal kirjas on.
Kuigi Greta on kodus ja meiega koos olles väga elav ja julge laps siis lasteaias või teistes suurtes gruppides on ta üsna tagasihoidlik ja vaikne. Ta ei ole arg, aga ta pigem jälgib ja imeb infot sisse, kui tormad asju esimesena tegema või hüüab vastuseid kõva häälega suures grupis välja. Mingi aeg tagasi alustati lasteaias teatud lastega kord nädalas väiksemas ringis grupitööd kus lapsi õpetati kuidas käituda teatud sotsiaalsetes situatsioonides. Tegu siis ei olnud mingite probleemiliste lastega vaid juhataja arvates vajasid mõned lapsed tööd väiksemas grupis, et kasvatada kas nende laste enesekindlust, tolerantsust teiste suhtes, või lihtsalt kuidas käituda ja mida öelda teatud situatsioonides. Näiteks kui suuremas grupis on alati teatud lapsed need, kes kohe esimestena kätt püsti panevad, või vastuseid välja hüüavad või vestlusi alustavad seega jääb teistel, rohkem tagasihoidlikumatele lastele vähem võimalusi sõna sekka öelda. Noh üks selline laps on ka Greta. Minu üks esimesi küsimusi kasvatajale oligi see, et kas Greta on lõpuks muutunud ka  natuke julgemaks ja pealetükivamaks või on ikka veel vaikne. Nimelt mul on alati olnud kahju, et kasvatajad ei näe sellist Gretat, kes meil siin kodus on, kuna julgena on ta palju andekam ja naljakam kui tagasihoidlikuna. Kasvataja ütlesgi siis, et väikese grupis on Greta väga jutukas ja nad on märganud, et tänu sellel on Greta hakanud ka suuremas grupis näiteks uudiste ajal oma uudistest vabatahtlikult rääkima (igal hommikul saavad lapsed kellel migagi uudist on seda kogu grupiga jagada. Kui ma alguses Gretaga hommikuti kaasas olin siis ma nägin seda ise pealt ja ma vaid kihistasin naerda. Väikesed lapsed on ikka nii naljakad ja andekad ja sellistes vestlustes nad räägivad asjadest just nii nagu need on (meie lastevanemate hirmuks:).)
Sõpradega Greta arg ei ole, pigem just selline kamandaja ja juhendaja. Kasvataja ütlesgi, et see on täiesti tavaline ja samas nii naljakas nähtus kui üks laps ütleb teisele, et sa ei ole mu parim sõber enam ja siis võtab selle sama lapse käest kinni ja nad lähevad koos näiteks maalima. Ta seletas seda sellega, et tihti lapsed selles eas ei teagi veel mida mingi sõna või ütlemine tegelikult tähendab ja nad lihtsalt ütlevad seda kui moe pärast. Ta tõi näiteks, et kui ta enne teises tavalasteaias (mitte Montessori omas) töötas siis olid seal lapsed, kes kasutasid väljendit 'I'm going to kill you' (ma tapan su) ainult selle vahega, et nad olid seda kuulnud kui 'I'm going to bill you' ja aina hüüdsid üksteisele 'I'm going to bill you' , 'I'm going to bill you' (umbes midagi nagu ma saadan sulle arve :)
 Mis mulle veel selle lasteaia juures hirmsasti meeldib on see kuidas nad on osanud suunata lapsi üksteist aitama ja kuidas see tõesti toimib nii suurepäraselt päris elus. Näiteks olin ma seal esmaspäeval pildistamas. Laua taga istusid kaks poissi (3 ja 2.5 aastased) ja jõid piima. Üks poiss kallas endale piima juurde ja tal läks kogematta natuke klaasist mööda. Teine poiss tõusis kohe püsti ja võttis kõrval oleva riiuli pealt salvrätiku (neil ongi spetsiaalselt väikesed paberid selle tarbeks valmis lõigatud mida lapsed saavad kasutada kuivatamiseks. Rätikuid neil lasteaias ei ole) ja hakkas sõbra käsi kuivatama. Siis läks ja võttis väikese svammi ja kuivatas laua puhtaks ning siis istusid nad mõlemad uuesti maha ja jõid oma piima edasi. No nii armas oli seda vaadata. Mul õnnestus ka sellest pilti teha aga kahjuks mul ei ole luba neid pilte siia ülesse panna seega peate vaid uskuma mida ma räägin. Greta on mulle samuti mitmel korral öelnud, et üks ta sõber aitab tal alati jope lukku kinni panna ja kord kui tal oli värv saapa peale tilkunud siis ta sõbranna oli kohe läinud ja märja lapi toonud ja ta saabast puhastama hakanud. Greta ise veel ütles mulle, kui ta seda juttu mulle rääkis, et ta oli mõelnud, et oi, oi nüüd mu emme saab kurjaks. Ta teab, et ma ei luba tal pööratudnahast saapaid märjaks teha (no ma ei luba tal nendega poriloikudes käia) seega ta oli natuke mures kui sõbranna vett saapa peale panema hakkas :) Saapa nad igal juhul said puhtaks kuna ma alles hiljem märkasin natuke roosat värvi saapa ninaotsal. 
Kui Greta mulle seda juttu rääkis siis ma küsisin ta käest, et kas tema ka nii lahke ja abivalmis on kui teised. Ta ütles, et kui üks tüdruk oli pasta söögi ajal põrandale kukutanud siis tema aitas tal selle ära koristada. No ma tõesti loodan, et minu laps ka selline kraps on nagu need lapsed keda ma lasteaias abistamas olen näinud.  Nii palju siis lasteaia poole pealt.
Kui siiamaani ei ole meil kodus erilisi probleeme olnud, et Greta mingi hullusega hakkama saab siis viimasel ajal on ta meil kuidagi eriti tegutsejaks hakanud. Tal endal otsest plaani ei ole mingi lollusega hakkama saada aga tegemise käigus juhtub ikka nii, et mina tagajärgi nähes käsi taeva poole sirutan. No näiteks lähen mina üks päev vannituppa ja näen, et põrandal hambapastat täis käterätik. Esimesene raksioon loomulikult kohe 'Greta, tule siiiiiiiaaa! KOHE!' Laps tulebgi, arusaamata milles probleem, ja kui talle rätikut ja kraanikaussi näitan siis seletab, et tal olevat hambapesu käigus kogematta hambapastatuubist pastat korraga liiga palju välja tulnud ja ta oli seda rätikuga nii kraanikausilt kui ka põrandalt ära pühkida proovinud. Jah tõesti, paar päeva tagasi oli ta oma hambapastatuubi vett lasknud ja tänu sellele oli kogu pasta nüüd palju vedelam. Seega ei olnud ime, et see mööda ilma laiali lendas. Mul taas jälle midagi koristada aga laps ju tegelikult süütu. Selliseid näited on päris palju. 
Mõnikord käivad tal nüüd ka täielikult murdeealise hood peale. Tal ei ole kunagi olnud kaheselt või kolmeselt selliseid jalgu trappivaid jonnihooge või muid sellele eale omaseid kasvuraskusi aga nüüd siis vahetevahel on ta meil selline teismeline. Mõnikord ültleb, et mingi asi on nii booooring või siis kui me tal midagi teha palume siis langeb dramaatiliselt põrandale ja oigab, et 'not me again'. Alles üks päev hüüdis Petele vihahoos ' you idiot'. Kuna need korrad on ikka nii harvad siis selline käitumine ajab meid rohkem naerma kui närvi. Ok, see meile loomulikult üldse ei meeldi, et ta sõna idioot kasutab (süüdistan selles Pete) aga siiani on seda vaid korra juhtunud ja me usume, et ega Greta kõva häälega seda kuskil avalikus kohas nagunii hüüda ei julge (loota ju võib). Ega me teda selle eest kuidagi karistada ei saanud kuna ega tema ei teadnud tegelikult mida see sõna tähendab seega panin ta küll trepile istuma aga siis lihtsalt seletasin, et see ei ole ilus sõna ja seda teistele ei öelda (ega see seletamine tegelikult mul seal linnulaulu häälel ei toimunud, pigem oli ikka selline kurja muti kobin ja imestamine, et kuidas küll minu laps  selliseid sõnu õhku paiskab).
Daamilikkus lööb tal ka tihti välja. Kui me juhtume kogematta minema kuskile poodi kus ka make up müügil on siis pean ma Gretal eriti valvsalt silma peal hoidma. Meil nimelt seisab eri firmade make up pikas reas seina ääres kus iga üks saab asju testida ja endale sobivat valida. Kui mina siis ühelt riiulilt shampooni või seepi valin surub Greta oma näppe teisel pool seina olevatesse näidis põsepuna või laubavärvi potsikutesse. Oleks siis veel, et see vaid näpu potti pistmisega piirduks aga ei, ta pärast määrib selle möksi ka endale näole. Õnneks nüüd ma juba olen teadlik ta kurjadest plaanidest ja ma tavaliselt saan tal enne kratist kinni kui ta üldse käe huulepulkade poole suudab sirutada aga mõnikord tal siiski õnnestub oma plaanid teostada. Viimati ma ütlesin talle, et tulgu kohe sealt riiuli eest üldse ära ja midagi sealt katsuda kohe kindlasti ei tohi ning ta tundus sõnakuulvat, aga kui ma mingi aeg hiljem ta poole juhtusin vaatama siis nägin, et tal oli ikkagi õnnestunud sätendavat laubavärvi endale põsele tõmmata. Endal tal loomulikult oli nii rahulolev ja üllas nägu peas nagu oleks tegemist Miss Universumiga. Ta ju arvas, et kuna ma ei näinud, et ta seda tegi siis ma ka ei tea, et tal seal põse peal see kaunistus on.
Oeh, ma juba hirmuga kardan neid aegu kui ta päriselt teenager on ja ma siis pean temaga võitlema hakkama...
Jutt on tal samuti kohati väga teismeline. Näiteks käisid nad ükskord Petega koos sugulastel külas ja kui nad koju tulid siis ma proovisin Greta käest uurida, et mida sugulased temaga rääkisid. 
Mina: 'Greta, kas nad küsisid kui vana sa oled?'
Greta: 'Ei'
Mina: 'Kas nad rääkisid sinuga?'
Greta: 'Jah, nad ütlesid blaa, blaa, blaaa'
Mina: 'Kas sa neile siis midagi vastu ka ütlesid?'
Greta: 'Ei emme, sest nemad 'just said' (ainult ütlesid) blaa, blaa, blaaa!'

Üks päev, kui ma järjekordselt peale telefoni kõnet, mõne ta lasteaia vanemaga, teatasin talle, et taas üks ta sõpradest saab tulla ta sünnipäevapeole, küsis Greta : 'Why sina teed seda thing mulle, seda where kõik tulevad?'
(see oli vaid väike näide sellest kuidas Greta keeli kokku segab ja noh niisama ka naljakas, et mina aga organiseerin tema sünnipäeva ja tema isegi ei ole pihta saanud millega tegu).

Seda minu juttu illusteerivad pildid siin on tehtud täna hommikul enne lasteaeda minekut. Greta nimelt võttis täna 28 shokolaadi jänkut oma sünnipäeva puhul lasteaeda kaasa. Kooki ma talle küpsetama ei hakanud, sest süüa ta seda nagunii ei oleks siis saanud. Kui ma jänesed korvi olin pannud siis hakkasin mõtlema, et kui tal kooki ei ole, et kuhu nad siis ta küünlad panevad (ja kas neil üldse ongi lasteaias küünlaid võtta). Siis tuli mul mõte, et saadan Gretaga lasteaeda hoopis mängutordi kaasa aga panen päris küünlad mängu omade asemel peale. Kuhu nad muidu ikka need küünlad torkavad kui torti ei ole. Mõeldud tehtud. Pärast kasvataja rääkis, et lapsed olid hirmsasti tahtnud seda kooki saada ja ei suutnud kuidagi uskuda, et tegu mängukoogiga. Lõpuks siis ei jäänudgi õpetajal midagi muud üle kui üks tükk koogi küljest rebida ja neile kätte anda ja alles siis nad jäid uskuma, et see ei kõlba süüa. 
Ajaloo tarbeks panen siia ka kirja, et Greta käib kord nädalas Little Sports Star spordi ringis, juba kolmandat aastat balletis ja eelmise aasta sügisest alates muusikaringis (sellises kus õpitakse erinevaid pille tundma, natuke noote, teooriat ja laulmist). Järgmisel nädalal läheme Street Dance klassi proovitundi. Greta jumaldab kõiki neid ringe ja kui mina näiteks mõnikord ei viitsi teda neisse viia siis on Greta alati see, kes kindlasti ikka minna tahab. Kahjuks sügisel kui ta kooli läheb siis on ka nendel ringidel lõpp. Ballet on vist ainuke ring mis veel edasi läheb aga kas selle aeg ka meie koolireziimiga kattub on praegu veel vara öelda. 
Nii et jah, see on natuke uskumatu, et juba 6 kuu pärast alustab meie laps kooliteega. 
Nii see aeg lendab...

4 comments:

  1. Montessori on t6esti v6rratu kasvatusviis. Mulle tuli su jutt nii tuttav ette. Robi kais ka Inglismaal elades just Montessori lasteaias ja me olime vaga rahul.
    Greta on ikka maru lahe tegelane. Ma v6in sind lohutada, et Agnes oli 6-aastasena (ehk siis natuke hiljem, kui Greata praegu) hoopis hullem pubekas kui praegu 15-aastaselt (ptuiptuiptui muidugi).
    Vahva, et Greta k6iki oma trenne nii naudib. Ma usun, et koolis on kindlasti palju after-school klubisid, millest Greta saab osa v6tta. Ma muidugi ei tea, kuidas tema tulevases koolis asjad korraldatud on, aga igaks juhuks ytlen, et kui koolist kiri tuleb, et klubidesse saab lapsi kirja panna, siis torma kohe, avaldus ja raha napus kooli, sest kohad on vaga piiratud. Ma sain sellise "elukooli" Robiga. Tahtajani oli veel palju, palju aega, aga et kohti oli nii vahe ja lapsi nii palju, siis said kohad ruttu tais ja meie jaime pika ninaga.

    Tervitades,
    Eva

    ReplyDelete
  2. Eva, panen su nõuande klubide koha pealt kõrvataha :)
    Neid ringe ja klubisi on tõesti iga kooli juures. Esimesel kooli aastal aga ma ei hakka Gretat nendega traumeerima kuna ma tean, et tal võtab kooli sisseelaminegi juba nii palju energiat ja aega, et ringidesse minemine oleks liiga palju. Ballet sama õpetajaga oleks ainuke koht mille me alles jätaks kuna see on talle juba tuttav ja kohanema uuesti ei pea aga kõik muu saab oodata.

    PS. Ma just täna imetlesin taas teie toodud kaunist lille :)

    ReplyDelete
  3. Ohh kui tore on lugeda seda eelpubeka juttu. Anita oli ka umbes kuni 4 aastani hea laps, kunagi ei jonninud ja kuangi ei pirtsutanud ning siis àkki hakkas pihta. Nùùd on kaks ùhes :) Vahest ùlitubli meie kallis laps ja vahest mingi eelpuberteet, kes ei viitsi ise enda hambaid pesta ning haugub vastu.
    Eva juttu oli veel toredam lugeda, et vòibolla kui nùùd on pubekas àra siis pàrast enam ei ole :P see oleks ju eriti luks sest 5 aastane pirtsutaja on naljakas, 15 aastane vist vàhem.
    Millal teil kool hakkab? mis kuus? Meil umbes septembri keskel. Saame kaasa elada.

    ReplyDelete
  4. Ruudi, meil õnneks see pubekas tuleb külla üsna harva aga ikkagi tuleb ja kes teab võib olla hakkab varsti sagedaseks külaliseks :) Tavaliselt on süüks ka suhkru tarbimine nii, et kui magusat ei saa siis on väga meeldiv ja rõõmus laps.

    Kooli hakkab ka siin septembris. Aprillis saame teada kuhu kooli koha saame ja eks nad siis ütle mis kuupäeval peab kohale tulema. Sellist traditsioonilist 1 septembril kooli minekut siin maal ei ole. Mõnedes koolides nad jaotavad klassi pooleks ja üks pool alustab varem ja teine pool nats hiljem, et aidata neil kohaneda seega ma ei tea praegu mitte midagi.
    Ma juba kardan seda aega kuna Gretal võtab ju taas uue kohaga kohanemine nii palju aega.

    ReplyDelete