Wednesday, 21 March 2012

P.O.P

Viimasel ajal on nii mitmesgi blogis riiete teema läbi jooksnud. Täiesti arusaadav sest kevad on tulekul ja on aeg sulgi taas vahetama hakata. 
Õnnelikud võivad need inimesed olla kes on sündinud nõel ja niit kätte ja kellel on käkitegu (jube imelik sõna kui mõtlema hakata ei teagi kohe kas kokku või lahku kirjutada) mõni seelikuke või kleidike kas õmmelda või kududa. No, ma tean et ega minagi täiesti 'õmblusmasinast' mööda ei ole kukkunud aga selline entusjastlik käsitöö tegija ma küll ei ole. Õmblusmasin on mul täitsa olemas, samuti nõelad, niidid, vardad ja kastitäis materjali NING PALJU IDEID aga tegudeni ei jõua ma kunagi. Eks üheks süüks ole ikka ka see et ma ei ole andekas sel alal ja kui lihtsalt teha siis see tundub mulle pigem higi ja vaevana kui mingi mõnuna. Peale selle tuleb tihti välja et ise tehtud asjad tulevad hinna poolest vaat et  kallimad kui sama asi poest osta ning nende tegemine võtaks aega, minu puhul kindlasti aasta. Seega kuigi ise tehtud riided mulle meeldivad siis ise tehutd riideid meie majas ei näe rohkem kui kellegi kingitud või mu ema poolt õmmeldud.
Kasutatud lasteriideid aga on meil küll. Olen ise ostnud nii ebayst kui heategevuspoodidest ja paar asja Pete õe käest saanud. Heategevuspoodides on väikestele lastele valik üsna suur ja kvaliteet tihti väga hea, mitmel korral on asjadel veel originaal lipikud küljes. Palju need beebid ikka jõuavad riideid kanda või määrida seega alla aastastele on välik kohe väga suur, kahestele hea aga kolmestele juba kesisem. 
Olen nii mitmesgi blogis (eelkõige Eesti omades) lugenud taaskasutusest ja kui populaarne see on. Tihti on aga nii mõnegi kommenteerijal või siis ka blogi enda autori arvamus selline et uute riiete ostmine on üks suur raha ja looduse raiskamine ja nende inimeste poole kes asju uutena ostab vaadatakse natuke viltu. Loomulikult kui sul on suur pere ja sissetulek väikene siis on väga raske osta riideid ja jalanõusi kasvavatele lastele uutena. Noh kui aus olla siis Eestis on lasteriided minu arvates nii kallid et pole suurt peret vajagi et rahast napiks jääks. Samas aga ma ei saa aru kust nende suurte taaskasutajate arvates need kasutatud asjad tulevad kui keegi neid algupäraselt uutena ei ostaks!?

Ja siit jõuamegi siis tänase postituseni. Nimelt kuigi Gretal on riideid hullult palju siis mul on siiski väga raske end mõnikord tagasi hoida ja mõni asi poodi jätta. No mis sa teed kui osatakse nii ilusaid asju teha ning enamalt ka väga hea hinnaga. Raskemaks läheb asi aga siis kui tegemist on poega kus asjad ilusad aga hind mitu korda kallim. Eriti raskeks läheb asi siis kui selline pood juhtub olema su lemmik pood....


Minu puhul on siis tegu tuntud Rootsi firmaga Polarn O Pyret ehk siis POP-iga.
Juba mitu aastat on meie kohalikus ostukeskuses olnud nende pood kui siis ühel päeval kuulsin et nad kolivad sealt ära. Ma olin nii kurb et ma ei teadnud alguses isegi kellega seda muret jagada (õnneks leidsin Greta lasteaias üks lapsevanem kes mulle sama muret kurtma tuli kuna tema on ka POP-i järgi hull). Tuli välja et selle poe rendilepingut ei saadud praegu enam pikendada ja nad pidid välja kolima, õnneks küll vaid nii kauaks kui uus vaba koht neile leitakse aga kes teab kui kaua see aega võtab.
Kui POP-i poes oli lõpumüük siis käisin seal ruttu viimaseid asju ostmas. Arvasin et POP-iga on nüüd lõpp AGA ma unustasin et kuna olen nende maililistis siis emailid ja pakkumised ei lõppe ju. 
Ja nii juhtusgi et kui ma olin juba et peaaegu oma kurbusest üle saanud ja asja unustanud tuli mulle äkki neilt e-mail 20% allahindlusega. Läksin loomulikult kohe nende lehele uudistama, siis NIISAMA uudistama ja mitte ostma kuna Gretal ju riideid palju, AGA kord kui ma seal olin siis juhtusgi nii......
Maksma läks HIRMUS palju. Ma küll tellisin paar asja ka lihtsalt sellepärast et proovida kord kui sain postitasu tasuta aga pärast tuli välja et asjad olid nii ilusad et ma ei raatsinud neid enam tagasi saata. Tegelikult ma lohutasin ennast sellega et nii Pete ema kui ka üks teine tädike andsid Gretale kingitusele lisaks ka raha ja ma tahtsin siis selle raha eest ikka midagi korraliku osta ilma et see niisama oleks igapäeva väljaminekutega kaduma läinud ja midagi sellist mida ma saan neile pärast näidata ning neid selle eest tänada. Seega osa rahast oli kingitud ja osa raha oli Greta ühe kuu lapsetoetus mida ma riigi poolt saan ja tavaliselt tema peale kulutan ning siis panin ma veel nats oma raha ka veel sinna hulka. Hinna võttis nats väiksemaks ka 20% allahindlus osadel asjadel aga kokkuvõttes tuli ikkagi üsna korralik summa.
Kui pakk koju tuli siis oli mul vaja ju proovida kas asjad sobivad, et siis ülejäägid poodi tagasi saata. Noolisin lapse ära ja lubasin talle mida iganes ning alustasime riietamisega. Poole peal hakkas Greta mingeid imelikke nägusid tegema. Ma ei teinud algul välja, kartuses et keelates ta üldse keeldub riideid proovimast seega kannatasin ära. Ühel hetkel aga hakkas juba närvidele käima ja küsisin ta käest et miks sa nii teed. Greta siis seletas et aga seal poes ju see laps tegi nii...
..Greta pidas silmas seda plakatit mida ta POP poes on näinud.


Sellise kleidi ostsin nii punase kui ka sinise. Sinise ostsin lihtsalt prooviks et näha kas see värv sobib. Hea oli et valisin numbri suurema kuna tagasi ma seda küll ei raatsi enam saata. 

Üldse POP-i riietega on see hea asi et need on nii disainitud et neid saab pikalt kanda. Näiteks paljudel pluusidel (ja ka püksidel) on üleskeeratud soonikuga varruka äärised mida saab lapse kasvades lihtsalt alla keerata ja tänu sellele saab pluusi kanda veel aasta võrra rohkem. Gretal on praegugi ühed püksid kasutusel mis on suurus 1-1,5 aastat aga sobivad ilusti. Seda teades ja arvesse võttes et Gretal praegu otseselt uusi riideid vaja ei ole ostsingi kõik asjad nats suuremad mis tähendab et ta saab samu asju veel vähemalt 2 aastat kanda. Kui asjale nii vaadata siis on riided igati oma hinda väärt (kvaliteedile lisaks)

Loomulikult kaasneb uute ja kallimate lasteriietega see mure, et kui soovid neid pärast kasutamist edasi müüa ja natukene kulutatud raha tagasi saada, siis peab hakkama valvama et riietele ei tule plekke või muid kahjustusi kasutamise käigus. Noh, väikese elava lapse puhul üsna raske ülesanne ning nii emale kui lapsele stressi tekitav seega kõiki riideid me Polarn O Pyretist lapsele ostma ei hakka.

Ps. Lisan siia ka et kuigi siin jutt taaskasutusest ja lasteriiete või tarvete edasimüümisest siis võin teile teatada et suur osa meile mitte vajalikulst kraamist leiab koha ka heategevuspoes ilma et me sellest mingit kasu tagasi saada prooviksime. Olen väga õnnelik et meil siin selline lihtne võimalus on olemas et seda teha ja et ma ei pea korralikke asju prügikasti viskama. 
Elagu taaskasutus käsikäes uute asjade ostmisega!

6 comments:

  1. Väga ilusad asjad ja rõõmsad värvid. Olen ka tihti P.O.P.i poe vaateaknaid imetlenud ...

    ReplyDelete
  2. Uuuu.. mis hinnad!
    Jään ka vaateakna imetlejaks :)

    ReplyDelete
  3. Tahtsin öelda veel, et reklaamplakat on ÄGE (Gretapoolne siis) :)

    ReplyDelete
  4. Jah, Gretast saaks väga hästi uus reklaamnägu :)

    ReplyDelete
  5. The Times kirjutas Skandinaavia asjade populaaruse tõusust UK-s ja mainib üht lastekaupade kodukat:
    http://www.kidsen.co.uk/

    ReplyDelete
  6. Anonüümne, tänud lingi eest. Olen seda enne näinud aga olin unustanud ja kaotanud...kuigi jah see siis rohkem vaatamiseks kuna hinnad üsna kallid :)

    ReplyDelete