Tuesday, 1 June 2021

5.KLASSI MATEMAATIKA, TEEMADE NIMEKIRI JA MÕNED NÄITED

 Kaks viimast nädalat on olnud väga kiired ning tegevusrohked. Paistab, et elu hakkab vaikselt tagasi normaalsesse koroonaeelsesse rütmi loksuma. Nädalalõppudel oleme pea iga päev kuskil käinud ja ilusaid kohti ning toredaid inimesi nautinud, aga nendest kohtadest kirjutan ma teile ja näitan pilte natuke hiljem, eraldi postitustena. 

Viimase kahe nädala sisse on mahtunud aga ka suures koguses matemaatikat ja natuke väiksemas koguses emakeelt (inglise keelt), sest Gretal oli eelmisel nädalal matemaatika ja emakeele eksamid. Nimeks on küll eksam, sest materjal katab kogu õppeaasta jooksul õpitud teemasid, aga need eksamid näevad pigem suuremat sorti kontrolltöö moodi välja.

Greta koolis toimuvad need eksamid 5.klassis emakeeles, matemaatikas ja teaduses (keemia, füüsika, bioloogia) sellepärast, et välja selgitada millises tasemegrupis iga õpilane järgmisel aastal nendes ainetes õppima hakkab. Eksamitulemus üksi ei ole küll määrav, arvesse läheb ka terve aasta jooksul tunnis kaasa tehtud töö ja osavõtt, vihikute sisu ning kooliaasta jooksul tehtud kontrolltööd. 

Kui ma Google Classroomis nägin matemaatika teemade nimekirja, mis õpetajad olid sinna kordamiseks üles pannud, siis mul võttis kõhus nats kõhedaks. Ma ei kujutanud ette, kuidas Greta jõuab kõiki neid teemasid nii lühikese ajaga ära korrata. Minu jaoks tundus see ikka väga suure tööna, seda enam, et seda nimekirja lugedes ma isegi ei teadnud mida mõned asjad seal nimekirjas tähendavad või endast kujutavad. 

Õnneks ei pidanud aga mina seda testi tegema ja Greta paistis asju paremini jagavat. Sellegi poolest võtsin mina kordamise ohjad enda kätte ja hakkasin Gretat teemade kaupa testima. Testimise käigus olin ma loomulikult sunnitud mõned teemad enda jaoks eelenevalt selgeks tegema, või siis meelde tuletama, aga kui aus olla, siis ma isegi natuke nautisin seda - eriti lineaarvõrrandite lahendamist :)

Õnneks olid paljud teemad sellised mida Greta oli juba algkoolis õppinud ja väga hästi selgeks saanud (näiteks nagu murdudega ja segaarvudega arvutamine, protsendid, ümardamine, nurkade arvutamine jne) ning õnneks toimus neil suurem osa kordamisest juba ka koolis õpetajaga koos igas tunnis.  

Panen siia ka selle nimekirja kus on kirjas, mida Inglismaal 5.klassi lapsed peaksid matemaatikas teadma ja oskama. Mul oli algul plaanis nimekirja ka eestikeelsed vasted iga teema juurde kirja panna, aga ma jäin juba esimese lehe tõlkimisega hätta. Ma küll proovisin internetis olevate eestikeelsete materjalide abil õigeid termineid leida, koolikott ja taskutark veebilehtede abiga näiteks, aga kuigi mõlemad need lehed on väga informatiivsed ja head, siis mina jäin ikkagi hätta. Kui sa ikka mõnda terminit eesti keeles ei tea või ei mäleta, siis on seda väga raske nendelt lehtedelt üles leida. 

Aga tühja sellest tõlkest, siin on see nimekiri ja kui keegi, kellele see teema tõsiselt huvi pakub, tahab teada mida mingi teema selles nimekirjas endast täpsemalt kujutab, siis sellelt lehelt (mathsgenie.co.uk) on võimalik nende teemadega lähemalt tutvuda ja ka iga teema juures vastavat õpetusvideot või seletust näha ning prooviülesandeid lahendada. Ma ei tea mida need erinevad 'GREADS' seal täpselt tähendavad, aga Greta matemaatika teemad jäävad esimese 5 Grades sisse. Täpsustuseks siis, et Greta peab teadma vaid neid teemasid mis siin nimekirjas on, mitte kõiki neid, mis seal veebilehel 5 Grades sisse jäävad. 



Selle nimekirja viimast osa 'Averages and Spread' nad alles hakkavad viimasel kooliveerandil õppima seega seda eksami küsimustes sees ei olnud.

Siit mõned näited Greta koolivihikutest ja kodutöödest ning spetsiaalsetest matemaatika testide/eksamite harjutusvihikutest, mida meil saab siin iga aine ja vanuseastme jaoks eraldi poest osta, kui kellegil peaks olema soov kodus ekstra harjutada. 

Greta lemmik- murdudega arvutamine


Minu ja ka natuke Greta lemmik teema - lineaarvõrrandid ja kõik need asjad mis nende võrrandite juurde kuuluvad, aga mida ma ei oska eesti keelde tõlkida :)




Finding the gradient of a line
(mul pole õrna aimugi mis see eesti keeles oleks)


Siin üks näide aprilli lõpus antud kodutööst. Need on sellised ettenähtud tasemel ülesanded, mida kõik lapsed peavad oskama teha. Tihti antakse neile aga ka kodutöid mis ongi kolmes tasemes ja iga laps saab neid siis lahendada täpselt nii palju, kui ta oskab või soovib. Nendel internetilehtedel, mis õpetaja on neile soovitanud harjutamiseks kasutada, on ikka ka palju keerulisema ülesehitusega ülesandeid. 
Me Gretaga lahendasimegi peamiselt just neid raskemaid lineaarvõrrandeid kui need siin. 
Ma pean tunnistama, et ühel õhtul lahendasin ma neid lausa täiesti üksi, niisama enda lõbuks. Mu meelest nii põnev. Vahel tulevad nii lollid vead sisse ja siis ma pean alati veel ühe ekstra võrrandi lisaks tegema :)


Vahel peavad nad kodutöid või kordamisülesanded internetis lahendama. Selleks on neil selline leht nagu MyMaths. See leht katab nii algkooli, kui ka põhikooli matemaatika ja annab õpetajale hea ülevaate kes mida kuidas teeb. Siin üks kordamisülesanne mida Greta tegi.


Erinevate kujundite pindala ja ümbermõõdu arvutamine






Eri tüüpi kolmnurgad ja nurkade arvutamine
Nurkade arvutamine on ka üks mu lemmikutest teemadest :)






Matemaatika eksam oli neil kahel päeval ja see toimus tavalise matemaatika tunni ajal. Üks päev olid ülesanded mis ei vajanud kalkulaatori kasutamist ja teisel päeval said nad osade ülesannete juures kalkulaatorit kasutada (pidid teadma kuidas mingit asja kalkulaatoriga arvutada).

Emakeele eksami ajal sai iga õpilane valida kas ta kirjutab ette antud pealkirja põhjal lühijutu (eesti mõistes siis kirjandi) või kirjeldab ühte pilti, mida õpetaja neile eksamipäeval näitas. Greta teadis juba ette, et tema tahab lühijuttu kirjutada. 

Ning nüüd on meil käsil teaduse (science) eksamiks õppimine. Õnneks on Gretal hetkel nädalane koolivaheaeg ja seega nats rohkem aega kordamiseks kui tavalisel koolinädalal. Täna näiteks kordasime kahte teemat - Particle Theory ja Variation. Pole õrna aimugi mis need teemad eesti keeles võiks olla. Variation on vist variatsioon, mille all nad õpivad erinevat tüüpi variatsioone (pärilikud, keskkonnast tingitud või mõlemad), pideva ja katkendliku variatsioonitabeli välimus, nende koostamine ja tõlgendamine.  
Homme on plaanis erinevate rakkude ülesehitust ja funktsioon korrata ning happeid ning leeliseid.

6 comments:

  1. Väga huvitav lugemine. Kui erinevad on ikka eri maade koolid ja nõudmised. Minu lapselaps, kes on Iirimaal esimest aastat algkoolijärgses koolis, peaks siis nagu Gretagi olema, tegi viimastel nädalatel kõigis ainetes aastateste. Mõnel päeval oli koguni mitu testi. Eestis ei tuleks selline asi kõne allagi. Ja kuigi eesti laste PISA-tulemused on super, tundub mulle ikkagi, et mujal, vähemalt Inglismaal ja Iirimaal õpitakse palju rohkem.

    ReplyDelete
    Replies
    1. IGAS AINES tehakse aastateste Inglismaal ERAkoolides (eesti mõistes eliitkoolides, mis on maksulised).

      Tavakoolides aastaeksameid/teste 5.klassis ei tehta, välja arvatud nagu Greta koolis, kus need 'eksamid' tehakse KOLMES aines selleks, et välja selgitada millisesse tasemegruppi keegi jägmisel aastal panna. Paljudes teistes teiseastme koolides aga pannakse lapsed kohe 5.klassi tulles neis ainetes tasemegruppidesse (ma ei tea,mõnes koolis võib-olla ei jaotatagi lapsi sedasi ära). Greta kool tahab aga enne oma uusi õpilasi ka ise natuke tundma õppida ja õpetada, mitte ainult erinevate algkoolide tulemustest lähtuda, ja seega selgitab alles 5.klassi lõpus välja kuhu gruppi keegi kuulub.
      Nagu ma kirjutasin, siis need eksamid ei ole võrreldavad Eesti mõistes eksamitega, vaid need on pigem kui kontrolltöö.

      Greta sõbranna, kes käib nüüd erakoolis, pidi ka ühel päeval tegema 3 erinevat aastatesti (latin, hispaania ja prantsuse keel) korraga. Erakooli jaoks ei ole see midagi erilist.

      Iirimaa ja Inglismaa süsteemi ei saa 1-1 võrrelda, sest tegu on ikkagi kahe eri riigiga, kuigi sarnasusi on palju. Iirimaal alustavad minu teada lapsed teiseastme kooli ka aasta hiljem kui Inglismaal, ehk siis 12-13 aastastena nagu Sotimaalgi. Iirimaal on vist ka paljud koolid tasulised, või siis vanemad peavad vähemalt õpikute eest maksma.

      Siin kohe kindlasti ei anta lastele nii palju kodus õppida kui Eestis. Kõik teemad õpetatakse ja korratakse koolis olles suuremalt jaolt ära. Koju antakse vaid korra nädalas või korra kahe nädala jooksul midagi teha. Vahe on ehk selles, et enamus teemasid on mitme aasta peale ära jaotatud ja õppematerjal ei ole nii täis topitud kui Eestis. Greta õpib praegu näiteks keemias/füüsikas/bioloogias, asju milles ta on juba algkoolis põhja alla saanud algkooli lapse tasemel ning nüüd õpib lihtsalt keerulisemaid asju peale. Mulle endale on tihti tundunud, et mõned teemad on nii keerulised ja rasked ja eks nad õpigi juba palju varem asju mida Eesti koolides õpitakse palju hiljem, aga see on üllatav, kui lihtsal meetodil, huvitavalt ja arusaadavalt neid samas õpetatakse.
      Palju on küll aga õppimist põhikooli lõpueksamiteks, sest neid eksameid on kokku pea 10 ja materjal katab mitut aastat.

      PISA testidest ei tea siin suur enamus midagi ja need ei lähe kellegile korda. Samas Inglismaal on ju väga head PISA tulemused.
      Ei ole ei sakslased, prantslased, austerlased või sveitslased sellepärast, et nad PISA edetabelis madalamal kohal on, kuidagi lollim rahvas kui eestlased. Ja kas keegi ka päriselt tahaks, et tema laps või lapselaps mõne edetabeli tipus oleva maa koolis käib (Hiina, Singapur, Korea) kus käib ikka kohutav hommikust õhtuni tuupimine.

      Delete
    2. Lisa: Siin õpitakse selles mõttes rohkem, et minnakse varem kooli ja paljusid asju hakatakse ka varem õppima kui Eestis. Näiteks Greta õppis juba 3.klassis neid asju mida Eesti koolis alles 5 või 6 klassis, või isegi hiljem, õppima hakatakse. Samas neid asju seletatakse kuidagi väga arusaadavalt ja üldse õpetusmeetodid on teised ning hästi palju on praktilist osa õppimise juures.

      Delete
  2. Jaa, Johanna ei saanudki oma Korea klassikaaslastega koos aega veeta sest nad koguaeg õppisid. Olid pikad koolipäevad ja nad läksid kõik koju edasi õppima.
    Eestis on koolipäevad lühemad, vb seepärast ka kodutööd. Eks see sõltub ka lastest. Marta jõuab tihtipeale oma asjad juba koolis valmis teha.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa, Pete õe noorem tütar õppis ka peaaegu aasta Korea ülikoolis ja tema rääkis samuti, et väga raske oli üldse kellegiga sõprust alustada. Noortega oli isegi raske millegist rääkida, sest paljudel puudus (või nad siis ei julgenud) oma arvamust avaldada. Koguaeg räägiti vaid faktide abil. Isegi kui küsida mis su lemmik film on ja miks, siis nad ütlevad, mis film on kõrgelt hinnatud ja loevad siis ette mille poolest film hinnatud on. Neile ei tulnud kõne allagi selle infoga mitte nõus olla või teistsugust, oma arvamust, omada. Kui öeldakse et nii on, siis nii ongi :-)

      Eestis on algkoolis koolipäevad lühemad, aga põhikoolis ja gümnaasiumis on Eestis päev ehk kellaajaliselt mõnel päeval lühem, aga koolitunde on tihti rohkem. Näiteks alates 5.klassist on siin õpilastel päevas kokku AINULT 5 koolitundi, samas Eestis on tihti ka 6 või isei 7 koolitundi põhikoolis ja gümnaasiumis. Siin on aga jälle söögivahetund pikem (kuni 1h). Koolipäev ei alga ka kunagi kell 8 vaid algkoolis 9 ning põhikoolis 8.40 ajal ning koolipäev lõppeb kõikkidel klassidel samal ajal.

      Delete
  3. Meie koolis algab kõigile koolipäev 8.35, söögivahetund on 30 mminutit. Seitsmes tund lõppeb 15.15. Seitse tundi on alates 5.klassist, seda kahel päeval nädalas ja need on sellised lihtsad, kehaline kasvatus ja käsitöö/tööõpetus. See siis selle aasta tunniplaanis, see igal aastal muidugi muutub.

    ReplyDelete