PÄEV WISLEY AIAS

Eelmisel laupäeval seisime taas küsimuse ees 'Kuhu minna'? Meil oli järjekordne pikk nädalalõpp ees, mais on meil kuu algul ja kuu lõpus pühad ja alati üks esmaspäev nädalalõpule lisaks vaba, seega proovisime tegevust otsida kolmeks vabaks päevaks. 

Seekord palusin Petel mingi ideega välja tulla, sest mina enam ei jaksanud ja minu suureks üllatuseks sai ta sel korral selle tööga väga hästi hakkama.

Tema poolt väljavalitud kohaks osutus kohe siin meie kodu lähedal asuv väga populaarne koht Wisley Garden.  Wisley aed on Kew Gardeni järel UK-s enim külastatud aed. 2019 aastal külastas seda aeda üle miljoni inimese (1,232,772 külastajat). 

Tegu on 971 000 ruutmeetri suuruse maa-alaga mis on RHS (Royal Horticultural Society) organisatsiooni valduses juba aastast 1903.

See on selline koht, mida on ilus külastada mis tahes aastaajal. Alati on lilli, põõsaid ja puid mida imetleda ja mis omased just teatud aastaajale. 

Ma olen küll Wisley's siin elatud aastate jooksul mitmel korral käinud, aga kuigi see koht asub me kodule väga lähedal, siis oleme eelistnud külastada National Trust organisatsiooni kohti, mille liikmed me oleme ja kuhu minnes me ei pea piletite eest maksma. 

Nüüd aga oleme me ka Wisley liikmed ja saame seda aeda aastas nii mitu korda 'tasuta' külastada, kui ise soovime. Pete ostis meile pileteid broneerides hoopis liikmekaardid, sest ta sai mingit allahindlust ja ma olen selle ostuga väga rahul.

Ma ei tea mis põhjusel, aga kui me sinna eelmisel laupäeval läksime, siis oli seal väga vähe rahvast. Meil õnnestus sinna aeg broneerida (me peame endiselt koroona pärast aja eelnevalt ette broneerima) isegi veel sama päeva hommikul, kuigi tegemist oli kõigele lisaks ka veel pika nädalalõpuga ja tavaliselt on sel ajal sellistes kohtades rahvast ikka palju rohkem kui tavalistel nädalalõppudel.

Mitmed me tuttavad pärast rääkisid, et nemad olid seal ka, kas siis nädala sees või pühade ajal, käinud ja et rahvast oli meeletult palju olnud. 

Kui meie seal käisime, siis oli sissekäigu juures vaid paar inimest meie ees

Pete sõitis samuti sealt veel korra pühapäeval läbi, et üks asi suveniiripoodi tagasi viia ja ütles, et ta pidi üsna pikalt ringi tiirutama enne, kui parkida sai, sest kõik kolm suurt parklat oli juba autosid täis. Sissepääsu juures oli samuti meeeeeletult pikk järjekord olnud. Ta saatis mulle seal olles selle foto.

Sisepääs on sellest järjekorrast vaadatuna alles pikk maa paremale poole

Pete ei pidanud õnneks sissepääsu sabas seisma, vaid sai otse poodi sisse minna

Nii et jah, meil ikka väga vedas. Ilm oli samuti selliseks pikaks jalutuskäigus just parajalt soe ja mitte liiga kireva päikesega. 

Kohale jõudes otsustasime kõigepealt lõunat süüa. Meil läks kohvikusse sisse skännimisega kauem aega kui sees toidu ostmisega, sest me millegipärast proovisime kohviku ees oleva koroona skännimiskoodist pilti teha, mitte seda vastava appiga skännida. 

Kuna rahvast oli vähe, siis ei olnud meil probleemi ka vaba laua leidmisega. Meie sõime lõunat, samal ajal kui pardid meie laua ümber ja all ringi tatsasid.

Kaardilt tundub, et tegu on meeletult suure alaga. Eks see ole tõsi ja ma eelmistest kordadest mäletasin samuti, et hirmus palju oli kõndimist, aga sel korral tundusid vahemaad mulle kuidagi eriti lühikesed. Me päris igal pool ringi ei käinud, ei läinud kaardil paremal pool olevasse tippu ega ka vasakul pool olevasse 'metsa' (arboreetumisse) päris sisse, aga sellegi poolest möödus kaks tundi justkui linnulennul ning läbi käidud maa ei tundunud üldse pika ja väsitavana.

Siin on kaart sellest suurest kohast ning SIIN on võimalik interaktiivse kaardi abil aias ringi kõndida.

Kohe kohviku kõrval ilutses selline suursugune puuvilja nägu

Selliseid kujusid oli seal aias erinevates kohtades üsna mitu. Tegu on Ameerika skulptori ja filmitegija Philip Haas näitusega 'Four Season' (neli aastaaega). Need kujud on 3D tõlgendused 16.sajandi Itaalia kunstniku Giuseppe Arcimboldo maalidest. 

Maalid ise näevad välja sellised

Me nägime teisi kujusid ka, aga mõnedele ei pääsenud me nii lähedale ja ma eriti ei vaevunud neid ka eraldi pildistama hakata.

Ja nüüd olge valmis, tulemas on terve hunnik pilte

Peatusime korraks ka Birds of Pray (röövlindude) show platsi ääres. Sellised röövlindude show-d on Inglismaal väga laialt levinud. Neid korraldatakse tihti lossi hoovides või laatadel, loodusparkides, loomaaedades, farmides jne. See show oli aga selle poolest eriline ja üsna naljakas, et kotkal, keda töötaja ühelt platsi otsast edasi tagasi oma käele lennutas, sai mingi hetk kogu mängust villand ja ta lendas üldse platsilt ära ühe kõrge puu otsa. Selle kõrgema puu otsa mis jääb all oleval fotol Pete ja Greta selja taha. 

Lind istus õnnelikult tükk aega seal puu otsas ega tahtnud enam ära tulla. Linnumees püsis üsna rahulikuna ja rääkis rahvaga edasi, aga ma ei tea, kas ta ka päriselt nii rahulik oli kui meile välja näitas. Mees proovis mitmel moel lindu enda juurde tagasi meelitada, aga linnul oli puu otsas palju toredam olla. Ma hakkasin juba vaikselt pabistama, et võib olla see kullike otsustab ühtäkki ka puu all vahtivate inimestega 'mängima' hakata, aga õnneks sai tal siiski üsna pea seal kõrgel istumisest isu täis ning ta lendas tagasi linnumehe juurde. 

Edasi liikusime me kasvuhoonesse kus meil oli võimalik tutvuda troopilise, kõrbe ja parasvöötke kliima ning taimedega.

Enne kui kasvuhoonesse sisse läksime tegime veel mõned pildid kasvuhoone ees oleval muruplatsil

Minu ja Greta taga on näha veel ühte puuvilja meest

Sama koht, samad inimesed 12 aastase varem

Edasi liikusime kiviktaimla alale

Ühest kohast mööda minnes ütles Pete, et vaata nad panevad nimesildid ikka iga suvalise 'rohulible' juurde ning näitas näpuga samal ajal alloleval pildil olevatele lehtedele. Mina jäin asja natuke lähemalt uurimama ning ütlesin Petele ja Gretale, et ma olen kindel, et tegemist ei ole mingi suvalise umbrohuga vaid hoopis sinililledega. Googeldasin kiiresti seda ladinakeelset nime, et ikka topelt kindel olla ning loomulikult oligi tegu sinilille lehtedega. Ma pean nüüd meelde jätma, et järgmisel kevadel aeda külastada sel ajal, kui sinililled õitsevad. Ma küll ei tea, mis aeg see peaks meie ajavööndis olema, aga võib olla veebruari lõpp?

Alliumi aas 

(see lillakas lill on eesti keeles vist lauk)

Minu lemmik kohaks Wisley Garden-is oli Cottage Garden osa 

(Maamaja aed)

Seal oli kõik nii ilus ja 'kodune'. Ma võtaks sellise aia kohe endale kui saaks. 

Tore asi Wisley aia juures on ka see, et seal on igal pool hästi palju pinke ja muid istumis kohti nii, et inimestel on võimalik maha istuda ja aia eri nurki rahulikult nautida. Samuti võid sa oma piknikuteki kus tahes murulapile maha panna ja seal oma võileibu süüa või niisama päevitada. 

Selle osa nimi oli müüriga aed

Ja olimegi aiale tiiru peale teinud. Me kohapeal liikusime niisama ringi, kaarti ei jälginud, aga ma pärast kodus vaatasin, et meil jäid mõned kohad vahele. Samas tore et nii oli, sest nüüd saame järgmisel korral natuke teistsuguse ringi teha ja neid osasid uudistada mis sel korral jäid vahele. Samuti avatakse sel suvel seal üks täiesti uus ja suur teadusekeskuse hoone koos mitme uue aiaosaga, nii et vaatamist jätkub meil seal veel mitmeks korraks ja aastaajaks. Liikmetena saame sinna nüüd iga kell minna ja minu mäletamist mööda ei pea liikmed ka eelnevalt külastusaega broneerima. 

Enne koju sõitmist veetsime veel vaat et tunni Wisley 'suveniiri' poes ja aianduskeskuses, mis mõlemad olid ilmatu suured ja ilusat kraami täis.

PS. Mul on üks postitus sügisesest Wisley-st tehtud 2016 aastal. Mina ise siis seal ei käinud, sest mul oli hammas paistes ja palavik ning istusin kodus, aga Pete viis Greta ja mu ema sinna sel korral jalutama ja ema tegi palju pilte.