Tuesday, 15 June 2021

NIISAMA JUTTU

Eelmisel nädalal saime endale uued naabrid. Vanad kolisid hommikul välja ja lõuna ajal uued sisse. Vanad naabrid ütlesid meile juba varem, et pere, kes sisse kolib, on hästi tore ja nad spetsiaalselt valisid just nemad potensaalsete ostjate seast välja, et me endale toredad uued naabrid saaksime. 

Pere paistab tõesti väga tore olevat. Ma/me olen paaril korral pereemaga rääkinud ja ka nende tütart näinud, keda Greta natuke ka tunneb, sest nad on sama vanad ning käivad samas koolis (õnneks küll mitte samas klassis) ja neil on paar ühist sõbrannat. Pereisa ja Gretast aasta vanemat poissi oleme vaid aknast paaril korral näinud. 
Eks Gretal ole hetkel nats ebamugav see, et ta naabritüdrukut küll tunneb, aga nad on üsna eri tüüpi ja erinevate huvidega ning kuigi nad koolis suhtlesid enne ühes sõprusgrupis mõnda aega koos, siis teine asi on sama suhtlust oma kodus jätkata. Kui nad nooremad oleks oleks asi kergem, sest siis saaksid nad koos kas meie või nende majas mängimas käia, aga kuna nad on ju juba nii vanad, et enam ei mängi, siis on ka selle võrra raskem suhet luua. No ja ega ei peagi, seda enam, et me ei soovigi selliseid naabreid kellega peaks pidevalt suhtlema.


Meile tundub, et ka me teised naabrid, kes me kõrval maja rendivad, on selle maja vist endale ostnud. Nägime neid üks päev aiamaja värvimas ja seda laste mängumajaks ümber tegemas ja mõtlesime, et vaevalt keegi kes maja vaid rendib renditava majaga nii suuri muudatusi tegama hakkaks. Ja kuna nad olid sunnitud rentima vaid sellepärast, et nende maja ostu tehing kukkus läbi ja neil oli vaja kuskil elada sel ajal kui uut maja ostmiseks leiavad, siis täitsa võimalik, et neile hakkas see maja meeldima ning me vana naabri tütar oli nõus selle neile müüma. 

Need naabrid ei paista just eriti sõbralikud ja avatud olevat ja Pete ütleb, et kui ta väljas jooksmas käib, siis nad isegi ei tereta (ma küll kahtlustan, et nad lihtsalt ei tunne Pete ära), aga muidu on nad selle mõttes viisakad, et aias olles nad ei lärma ning pidevalt treenivad oma koerakest, et see õues ei hauguks. Neil on mingi piiksumis süsteem, mis kohe kui koer korra haugatab hakkab piiksuma ning koer jääb selle peale vait. Olen ka näinud kuidas noor pereema on koeral veepüstoliga järel käinud ja koera veega pritsinud kohe kui see haugatama peaks. Tundub natuke karm, aga ju siis sedasi õpetataksegi siin koeri mitte hommikust õhtuni haukuma, sest meie kandis on nii paljudel inimestel koerad, aga ma väga, väga harva kuulen et mõni neist koertest ka hauguks.

Samal ajal kui me mõelmad naabrid oma uutes kodudes remonti teevad ja kujundavad, olen ka mina lõpuks Greta toa värvimisega ühele poole saanud. Ma pikalt venitasin sellega ja polnud kuni värvima hakkamiseni kindel, et kas see kollane toon ikka on õige värvi valik või mitte. Isegi kui olin juba ühe seina ära värvinud, siis ikka tundus, et see värv on liiga lasteaialik. Ma ei tea, aga millegipärast meenutab mulle see kollane värv Eesti lasteaeda/sid. Mitte, et selles midagi paha oleks, vaid lihtsalt tundub selline lasteaia värv olevat :) 
Kuna Gretale aga see värv meeldis ja mul ei olnud vähimatki jaksu mingi parema värvi välja mõtlemisega tegeleda, siis värvisin aga reipalt kogu toa ära, et asjaga lõpuks ühele poole saada. Värvimistöö ise mulle tegelikult isegi väga meeldib, aga kõik selle tööga kaasas käiv mitte nii palju. 
Vahepeal nägi Greta tuba välja selline 


Kollase värvi proovid seinal


Lõpptulemus sai täitsa hea ja tänaseks olen ma ka juba jõudnud selle tooniga ära harjuda. Järgmiseks on plaan ka mööblit ringi tõsta, või siis üldes mõni asi Greta toast välja vahetada ning tuba natuke suurema lapse nägu muuta. Mul endal ei ole taas mingeid suuri inspiratsioone või ideid, et neid muutuseid ette võtta, aga Greta ootab ja seega väga pikalt ma sellega venitada ei saa. Ehk järgmisel kuul õnnestub meil ka lõpuks IKEA-s ära käia ja sealt vajalikud asjad ära osta. 


See kollane värv on nii särav, et me oleme Petega mitmel korral Greta toast mööda kõndinud ja arvanud, et Greta on tuppa laelambi sisse jätnud. 

Seina värvimisega kadus Greta seinalt kahjuks ära ta seinal olev mõõdupuu. Ma hakkasin vastu seina Gretat mõõtma ja ta pikkust iga aasta kirja panema kohe, kui me siia majja kolisime. Ta oli siis 7-ne, ehk siis viimased 5 aastat.
Panen selle foto siia mäletuseks.
 


Laps õhtusööki valmistamas

Ilmad on meil hetkel väga ilusad ja kuumad. Õnneks päris kuumalainet siiski ei ole, aga ega palju ei puudu. 

Harukordne juhus, et Greta oma koerakestega mängib. Tegelikult kestis seda mängu küll vist vaid nii pikalt, et koerad toodi õue ja sätiti päiksevarju alla istuma ning siis vaadati koos Greta telefonist Youtube-i :) Noh aga asi seegi, vähemalt istuti õues ja mitte toas. 


Kui meil siin mai lõpus jälle pikad pühad olid ja esmaspäev vaba päev ning me ei teadnud mida selle päevaga peale hakata, siis otsustasime lõpuks ühele kirbuturule minna. Nägime selle kirbuturu kuulutust ükskord kuskilt koju sõites teeääres väljas ja jätsime meelde, et see toimub pühade ajal. Ma ei tea mida me nii hirmsasti lootsime sealt kirbuturult leida, aga me olime natuke elevil ning Pete jagas meile kõigile lahkelt taskuraha. Kirbuturg avati hommikul juba kell 7, aga meie jõudsime kohale vist kuskil kümne ajal.
Väravast sisse sõites maksime sissepääsu eest £2 ja siis avanes meile selline vaade


Tegelikult siit pildilt ei paista üldse hästi välja, et tegu oli väga väikese ja viletsa kirbukaga. Kuna me ise selles piirkonnas ei ela, siis me ei teadnud millise sündmusega tegu on, aga ütleme nii, et me käsimime koha 5 minutiga läbi, siis istusime tagasi autosse ja sõitsime minema. 


Olime natuke pettunud, sest ilus päev oli justkui raisku läinud ja meil ei olnud ühtegi teist plaani varuks mida ülejäänud päevaga peale hakata. Lõpuks otsustasime niisama oma linnakesse shoppama minna. Õigemini oli minu plaan Primarki paar riideeset tagasi viia, aga see tagasiviimine lõppes hoopis sellega, et me lahkusime sealt palju suurema ostukoti ja palju kergema rahakotiga. 
Samal ajal kui meie Gretaga poodides kolasime jalutas Pete Thamesi ääres ringi ning nautis nii päikest kui kohvi (Kingston Upon Thames, meie linnake, asub nimelt Thamesi ääres nagu seda ka linna nimi ülteb).


Pärast tulime koju tagasi ja nautisime oma aias päikest edasi (see pilt ei ole küll samal päeval tehtud, aga mul on tunne, et see ülemine, koertega, on).


Natuke aiandusest ka.
Nimelt olid sel aastal soojad ilmad nii aeglased tulema, et kui mul eelmisel aastal samal ajal olid tomatitaimedel juba rohelised tomatid küljes ja vaarikad valmis, siis sel aastal pole mu tomatitaimed isegi veel õitsema hakanud. 
Jah, ma siiski otsustasin ka sel aastal taas tomateid kasvatama hakata, kuigi ma mäletan veel üsna hästi, kui raske töö see kastmine ja pidev taimede kasimine eelmistel aastatel on olnud.


Ning loomulikult, kui ma juba tomatitaimed mulda panen, siis on ka suvikõrvitsa ja rohelisteubade taimed vaja kasvama panna. Hernetaimed ostsin ka, aga need tunduvad vist mingi mini sort olevat, sest väikesed hernekaunad on küll juba küljes, aga hernetaimed ise ei kasva üldse pikkusesse. 

Hernestega tundub üldse sel aastal mingi jama olevat, sest ma olen kindel, et kõikidel teistel aastatel on sel ajal poodides juba herneid müügil, aga sel aastal otsi neid kui tikutulega taga. Waitrosest on mul küll õnnestunud herneid paaril korral osta, aga seal poes on hernekott üsna kallis ja kotis olevad herned on olnud sellised väikesed ja pool valmis. 

Me viinamarjadega on samuti sel aastal midagi juhtunud, sest me neljast viinamarjataimest on vaid ühel korralikud suured lehed küljes. Teised on väga kidurad aga imekombel siiski kasvatavad marju. Ei teagi kas asi selles, et soojad ilmad nii hilja algasid või on taimed talvel külma saanud... või ma kärpisin neid kevadel valel ajal ja sellepärast nüüd kasvavad lehed nii aeglaselt.

Põõsas ise on nii kidur

aga viinamarju kasvatab sellegipoolest


Õunu paistab sel aastal taas palju tulevat


Mind küll endiselt väga häirib, et me ikka veel ei saa endale uusi kiviplaate tagaaeda lubada ja aeda korralikul korda teha, aga mis teha kui meil pole kuskilt seda ekstra £3000+ võtta. Seda enam, et Greta vajab nüüd ju ka veel breketeid, mis meile £4000 maksma lähevad. Ja ega Pete tegelikult ei tahagi selle maja peale enam suuri summasid kulutada, sest tema plaan on lähitulevikus pensionile minna ja siit ära kolida.
Ma ise ikkagi vaikselt loodan, et ehk meil siiski õnnestub kuidagi ka need plaadid siia üks aasta enne kolimist maha saada ja siis saan ma ka aeda natuke paremini organiseerida ja taimi istutada, aga eks näis. Unistada ju võib ja peabki. Aednikuga aia unistuse jätan ma aga juba tahtlikult meie järgmise kodu jaoks. 


Leidke fotolt Josten





Suverõõmud
Pikk palav koolipäev, tuled koolist ja hüppad otse kooli(spordi)vormiga vette 



ja siis uuesti...


ja uuesti



Meie maja ees kasvav rhododendron näeb hetkel nii võimas ja lopsakas välja. Mul on hea meel, et puu ja põõsa pügajad, kes meile paari nädala pärast tulevad maja ees olevaid puid ja põõsaid lõikama ja pügama, ei saanud sel nädalal tulla. Mul oleks kahju olnud kui nad neid ilusad õisi oleks lõikama hakanud. Kahe nädala pärast on põõsas aga arvatavasti õitsemise juba ära lõpetanud.


Selleks korraks kõik. Ma proovin lähipäevil veel mõned postitused postitada. Me oleme mitmes ilusas kohas viimase paari nädala jooksul käinud (ilus nende jaoks, kellele vanad majad, lilled ning loodus meeldivad) millest ma pole veel jõudnud kirjutada kuigi tahan nedest ka siia blogisse märgi maha jätta. Paar kooliga seotud postitust on samuti kirjutamist juba mõnda aega ootamas nii et ma pean nüüd vahepeal vähem raamatuid lugema või õues päevitama, et rohkem blogida jõuaks.   

No comments:

Post a Comment