Friday, 4 June 2021

ESIMENE KOHTUMINE PETE VANEMATEGA PÄRAST 15 KUUD NING VÄIKENE VÄLJASÕIT

Praegu on uskumatu tagasi vaadata ja tõdeda, et 23 mail oli meil õues veel koguni nii jahe, et kandsime Petega lausa talvejopesid. Nädal hiljem saabus meile aga lõpuks ka suvi ja ma olengi terve nädala suuremas osas õues päevitades või aias toimetades mööda saatnud. Seepärast pole ka olnud aega blogida.
Meil ei ole nii külma kevadet mitu, mitu aastat olnud, aga ega ma eriti ei kurda. Ma pigem eelistan jahedat ilma, kui kuumalainet, aga kõige rohkem meeldib mulle selline 23-27 kraadine ilm.

23.mai oli siis päev kui me LÕPUKS, peale 15 kuud, saime Pete vanemaid kallistada. Läksime seda tähtsat päeva koos veetma sellisesse kohta nagu Ightham Mote. Pete vanematel oli algul plaan sinna oma autoga sõita ja meiega seal kohtuda, aga lõpuks läks ikka nii, et me võtsime nad enda autosse ja sõitsime sinna kõik koos. 



Pete emal on lockdownis istumisega jalad nii nõrgaks jäänud, et ta ei jaksa pikka maad enam kõndida. Kasuks ei tulnud ka see, et ta eelmisel aastal oma aias jalutades komistas ja kukkus ning tal võttis üsna palju aega, et sellest kukkumisest nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt toibuda.

Samas ega meil ei olnudki kuhugi kiiret ja mingit suurt jalutuskäiku poleks me nagunii ka vaid kolmekesi välja minnes ette võtnud, seega oli meil väga tore väljasõit. Me oleme kõik Ightham Mote-s ka varem käinud. Blogis on mul 9 aastat tagasi tehtud sellest ka üks postitus. Greta oli siis vaid 3 aastane.

Kuna autoparklast majani oli natuke allamäge tee, mida mööda oleks Pete emal olnud raske kõndida ja National Trust organisatsioonil, kellele maja kuulub, ei olnud meile ratastooli sel hetkel laenata, siis lubati meil autoga lausa vaat et maja ukse ette sõita. Aga enne kui me alla maja juurde sõitsime, sõime me piletikassa juures asuvas kohvikus kooki ja jõime teed. Koogisöömisest ei hakanud ma pilte tegema. 
















Nüüd on meil Inglismaal aedadele lisaks lõpuks taas ka mõisad ja lossid seest külastajatele lahti. Päris igasse ruumi veel ei lastud, sest igal pool polnud võimalik ühesuunalist liikumist korraldada, aga parem ikka kui mitte midagi.

Selle alloleva maali autoriks on Sir Winston Churchill, mille ta maja külastades ja seal viibides 1930 aastal maalis. 




Ightham Mote on üks National Trust organisatsiooni kallimaid maju. Selle konserveerimis- ja restaureerimistööd on organisatsioonile maksma läinud üle £10 miljoni. Töödega alustati 1988 aastal ja need kestsid 15 aastat. 60% sellest summast oli rahva poolt annetatud. 

Vanaaegne nugade teritaja








Nagu alati selliste kohtade puhul, siis oli ka Ightham Mote maja juures suveniiripoele lisaks väikene kasutatud raamatute pood, et majale natuke lisaraha juurde teenida. Me Gretaga armastame kasutatud raamatute poode ja nagu seal välja tuli, siis meeldivad need poed ka Pete vanematele. Ainult Pete-i jätavad raamatupoed külmaks, aga selle eest on ta alati väga kannatlik, kui meie poes sees käime. 

Selle koha kasutatud raamatute pood asus nii armsas väikeses eraldi aiakesega kõrvalhoones.  






Me ostsime sealt £9 eest raamatuid (kokku 8 raamatut)












Järgmises postituses saab olema palju päikest ja väga palju lilli. 

2 comments:

  1. Tõeline maiuspala laupäeva hommikuks :)
    Rohkelt pilte ja ajalugu. Aeg kulges märkamatult ja kohvikruus sai tühjaks.
    Midagi oli nimedes tuttavat, kuid kui lugema hakkasin, ei löönud pilti ette - seega minu jaoks täiesti uudne info. Aitäh!

    ReplyDelete
    Replies
    1. :)

      Siin on selliseid vanaaegseid mõisaid nii meeletult palju, et sul ei ole mitte mingil juhul võimalik neid kõiki teada või neist kuskil midagi kuulda olnud :) Seda enam, et suur enamus neist ei oma mingit rahvusvahelist tuntust. Lihtsalt suvalised ajaloolised majad mis on kunagi kuulunud rikastele või siis mingi teise ajaloolise omaduse pärast säilitatud ja teistele näitamiseks 'välja pandud'.

      Delete