Tuesday, 22 June 2021

VÄÄRTUSTE DIPLOM

Ma olen seda juba ka varem oma kooliteemaliste postituste all kirjutanud, et Inglismaa koolides pööratakse väga suurt tähelepanu erinevatele väärtustele ja et igal kool on endale valinud mõned väärtused, mis kõige paremini selle kooli õpilasi iseloomustavad, kui kooli moto.
Näiteks Greta algkooli põhiväärtused olid: turvaline ja tervislik (safe and healthy), julge (courageous), saavutajad (achievers), lugupidav/austav (respectful), vastutustundlik (responsible) ning sõbralik (friendly).
Koolis õpetati lastele loomulikult ka teisi väärtuseid, aga need olid justkui kooli motoks.
Greta praeguse kooli väärtusteks on: 
Enesekindel
Hooliv
Tahtejõuline
Entusiastlik
Iseseisev

Ma kirjutasin paar aastat tagasi ühes mu postituses sellest, kuidas me Greta praeguse kooliga tutvumas käisime ja kuidas selle kooli väärtused ka tõesti kõrvaltvaatajale õpilaste käitumisest silma paistsid. Oli kohe näha, et tegu ei olnud niisama õhku visatud loosungiga, vaid et koolijuhtkond ka päriselt hoolitses selle eest ja tegi kindlaks, et kõik kooliõpilased neid väärtuseid teaksid ja vastavalt nendele ka käituks. 

Nüüd, peaaegu kolm aastat hiljem, on meil juba palju parem ülevaade sellest, kuidas see väärtuste õpetamise/praktiseerimise protsess teiseastme koolis toimub, sest nüüd on Greta ise selle sama kooli õpilane. Eks me ju tegelikult teame ka juba algkooli aastatest kuidas siin lapsi proovitakse enesekindlateks, vastupidavateks, hoolivateks jne kasvatada, aga teiseastme kooli õpilaste puhul on tegu ikkagi palju vanemate õpilastega ning seetõttu ka see protsess natuke teistsugune. 

Näiteks peavad Greta koolis kõik 5.klassi lapsed, ehk siis need, kes suures koolis alles esimest aastat õpivad, tegema/läbima väärtuste diplomi protsessi.

Tegu siis õhukese 'vihikuga' kuhu IGA 5.klassi õpilane peab iga kooli väärtuse alla välja tooma mõned näited kuidas ta koolis või väljaspool kooli neid väärtuseid on kasutanud. Viiele kooli väärtusele lisaks on seal vihikus ka eraldi osa vaimsel ja füüsilisel tervisel, maja süsteemist osavõtmisel (seletan all pool mida see endast kujutab), ning kohalikku kogukonda panustamisel.

Iga eraldi osa alla peab õpilane kirjutama kaks või kolm näidet või tõestust selle kohta, kuidas ta on konkreetse väärtuse või konspekti saavutanud. Sinna võib kleepida, kirjutatud jutule lisaks, ka fotosid või kui õpilasel pole võimalust fotosid välja printida, siis võib ka joonistada. Samuti võib õpilane lasta kas oma vanematel või treeneril või mõnel teisel täiskasvanud inimesel sinna vihikusse omapoolse kommentaari kirjutada.

Kord kui kõik näited ja tõestused on kogutud ja vihikusse kirja pandud ning vihik õpetajale üle antud, siis peavad õpilased läbima ka veel eraldi vestluse. Vestluse viib läbi kas siis kooli direktor või üks õppealajuhatajatest, mõni õpetaja (ka selline, kes sulle tunde ei anna), kooli kontoritöötaja või mõni teine kooli kogukonnaga seotud täiskasvanud inimene.

Selle lühikese vestluse jooksul palutakse õpilastel: 

  • tuua esile tõestus, mille üle nad on kõige uhkemad
  • arutada aspekte mida neil on olnud kõige kergem saavutada
  • ja mida kõige raskem

Kui õpilane on kõik need diplomi osad edukalt läbinud, siis saab ta kooliaasta lõpus eraldi väärtuste 'tunnistuse' (certificate) ja mingi väikese sümboolse kingituse. 

Siit mõned pildid sellest kuidas see 'vihik' välja näeb. Ma kahjuks iga osa kohta pilti siia ei pane, sest see jutt mida Greta on sinna kirjutanud on kas liiga isiklik, või siis sisaldab liiga palju andmeid mida ma ei saa või taha avalikustada, aga paar näidet siiski. 


Algul täpsed juhendid kuidas diplomit täita






MAJA SÜSTEEMIST OSAVÕTT


Inglismaa koolide 'majasüsteemist' saavad kõige paremini aru vist need inimesed, kes on Harry Potteri raamatuid lugenud. Pottery puhul on küll tegu 'internaatkooliga' kust see majade süsteem ajalooliselt ka alguse on saanud, aga Inglismaal on majade süsteem kasutusel ka kõikides tavalistes koolides. 
Tavaliselt on maju kokku neli ja nende värvid on punane, kollane, roheline ja sinine. Terve kooliaasta jooksul võistlevad need majad omavahel ja koguvad punkte nii läbi akadeemiliste saavutuste, kui ka, ja isegi rohkem veel, läbi erinevate võistluste/väljakutsete. Need võistlused/väljakutsed ei ole kohustuslikud, aga tavaliselt on need seotud ainetega mida õpilased koolis õpivad.  

Siit MÕNED näited sellest, millised väljakutsed on Greta koolis sel kooliaastal olnud.
Kunstiga seotud võistlused:
  • Anti pealkiri 'Lootus' (ma täpselt ei mäleta, aga oli vist lootus) ja igal õpilasel oli siis võimalus seda pealkirja läbi mingi kunstistiili lahti seletada või väljendada. Joonistus, savitöö, puutöö, mingi muu meisterdus jne
  • Jõulukaardi kujundamine (parima kujundusega kaart läheb alati trükki ja sellest saab kooli jõulukaart mida saadetakse jõulude ajal erinevatele kooliga või kohaliku kogukonnaga seotud inimestele ja asutustele).
  • Kuulsate filmiplakatite ümberkujundamine kasutades oma pereliikmeid (Greta võttis sellest väljakutsest osa ja kasutas Matilda filmi plakatit).

Bake Off, ehk küpsetamisvõistlus.

Spordiga seotud võistlused (näiteks kes kõige rohkem mööda treppe kõnnib ja millise päris mäe osa ta oma läbitud sammudega oleks jõudnud, kes saab kõige kaugema vahemaa tagant ragbipalli prügikasti visata. Ma praegu rohkem ei mäleta, aga tavaliselt on need väljakutsed olnud midagi lõbusat)

Muusika- igaüks kes mingit pilli mängib või laulab võis filmida oma esitust ja selle kooli saata. Kõik kes seda tegid, said oma 'majale' punkti. Võistlust kui sellist ei olnud, kool lihtsalt monteeris nendest klippidest kokku kaks videot (kaks sellepärast, et osaleijaid oli väga palju). Greta osa ei võtnud, sest ta oli alles poole peal oma eksamilugude õppimisega, nii klaveri kui viiuliga, ning ta ei tahtnud ka mingit muud lugu sinna väljakutsele esitada.
Emakeel-lühijutu kirjutamine kus jutt pidi sisaldama ühte kindlat ette antud lauset, luuletuste kirjutamine taas mingi kindla tingimuse alusel. 
Teadus - kes saab vahukommidest kõige kõrgema torni ehitada.
Loodudfotode võistlus.

Punkte saab iga õpilane koguda oma majale väljakutsest osavõtu eest, ning ekstra punkte omakorda valitud parimate tööde/tulemuste eest.

Ma olen ka sellest oma kooliteemalistes postitustes juures kirjutanud, et Inglismaa koolides pööratakse väga palju tähelepanu heategevusele ja kogukonda panustamisele. Sellest tulenevalt oli ka selles väärtuste diplomis kogukonna koostöö kohta eraldi osa.


Ning kuna viimaste aastate jooksul on ka väga palju hakatud tähelepanu pöörama ja õppeprogrammidesse põimitud vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemine, siis oli ka väärtuste diplomis sellel kohta eraldi leht.  


Diplomi täitmiseks anti aega mitu kuud. Mõnikord täitsid nad seda koolis klassijuhatajatunni ajal, aga suurema osa ajast siiski kodus. Meile, lastevanematele, saadeti samuti eraldi emaili palvega oma lapsi diplomi täitmise juures aidata ja neid juhendada, sest sooviti, et õpilased asja tõsiselt võtaks ja asjasse süveneks ning ma arvan et ka sellepärast, et vanemad saaksid parema ülevaate mis suunas oma last rohkem tulevikus väärtuseid silmaspidades suunata.

Pealt näha tundub olevat tegu lihtsalt ühe 'ülesandega' mis on palutud ära teha ja vähemalt mina ei osanud algul oodatagi, kui palju sellisest 'ülesandest' tegelikult võib lastele (ja ka vanematele) kasu olla. Üks asi on kui pidevalt räägitakse ja suunataks sind olema lahke ja pealehakkaja ja vastupidav jne ning kuna sa oled kõikidest nendest väärtustest juba nii palju kuulnud ja tead, mida need endast kujutavad, siis võib justkui automaatselt jääda mulje/tunne, et kõik need väärtused on sinu käitumises juba esindatud. Kui sa pead aga hakkama välja tooma näiteid selle kohta, siis võib avaneda sulle hoopis teistsugune pilt. 
Tegu oli natuke nagu 'mind map-i' koostamisega, mille käigus õpilasel (või/ja vanematel) avanes võimalus näha millisesse kategooriasse laps peaks rohkem panustama. 

Greta puhul näiteks märkas nii ta ise, kui ka mina, et ta peaks järgmisel aastal palju rohkem võtma osa kooli majasüsteemi väljakutsetest ning me Petega peaks talle otsima võimalusi kuidas ta saaks rohkem kohalikku kogukonda väljaspool kooli panustada. 

Mulle meeldib, et kool on sellise diplomi asja välja mõelnud ja seda värskelt kooliga liitunud õpilaste puhul kasutab. Sedasi, kohe alguses väärtustele tähelepanu pöörates, on õpilastel palju kergem koolis käies tähelepanu pöörata antud väärtustele ja nende abiga end arendada. Need on väärtused ja oskused mis tulevad igale õpilasele kasuks ka hilisemas elus ja mis kasvatavad õpilastest korralikud kaaskodanikud.
Kui seda sama diplomit anda teha õpilastele alles kooli lõpu poole, siis ei oleks kindlasti tulemused sama head. Õpilastel ei oleks sel juhul ehk siht sama selge kui nüüd ja neil oleks ka palju vähem aega enda analüüsimiseks ja kõrvalt jälgimiseks ning enda käitumise muutmiseks kooli väärtuseid silmas pidades. 

Jah, kindlasti jookseb selle diplomi kasutegur nii mõnegi õpilase puhul mööda külgi alla, aga samas ma siiski julgen uskuda, et üldine võit on suurem kui kaotus. Seda märkasime me ju juba isegi kooliga esimest korda tutvumas käies ning eks seda ole näha ka teiste koolide õpilaste pealt ning ühiskonna üldpilti vaadates.


2 comments:

  1. Päris ära on unustatud sellised brittide põhiväärtused nagu inclusivity (kaasavus), social justice (sotsiaalne õiglus), sooneutraalsus ja mustad elud! Küllap peagi mõni aktiivne lapsevanem tunneb end solvununa ja esitab vastavatele organitele selle kohta kaebuse.

    ReplyDelete
  2. Ahjaa, unustasin, kas neile critical race teooriat ikka õpetatakse ja white priviledge poolt põhjustatud ebaõiglust UKs?

    ReplyDelete