MÜRGISED RÖÖVIKUD

Inglismaad on Covid-19 lisaks vallutanud ka mürgised röövikud. Tegu on oak processionary moths (OPM)-idega, ehk siis väikeste röövikutega kes elutsevad tammepuudel. 

Kuigi meie kandis hakati nendest kõvahäälselt rääkima alles kuskil kaks aastat tagasi, siis tegelikult on need koletised Londoni lähistel pesitsenud juba alates aastast 2006. Arvatakse, et koid toodi Suurbritanniasse puudega, mida imporditi Euroopast maastikuprojektide tarbeks.

Röövikute juures on mürgised nende karvad. Ühel röövikul on neid kokku umbes 62 000 ringis. Kuigi röövikutest saanud koid elavad ise vaid kaks kuni kolm päeva juulis ja augustis, siis röövikutelt välja kukkunud karvad püsivad aktiivsed KUNI 5 AASTAT!!!

Pilt BBC lehelt

Inimestega kokkupuutel võivad need mürgised karvad tekitada (ja suuremal osal ka tekitavad) palavikku, väga sügelevat nahalöövet, hingamisteede raskusi, kurguvalu,oksendamist, silmapaistetust jne. Väga ohtlikud ka koertele ja kassidele, hullematel juhtudel lausa eluohtlikud.

Eelmisel või üleelmisel aastal, ma enam täpselt ei mäleta, jäid mitmed meie tuttavad nende mürgiste röövikute pärast haigeks. Nende puhul oligi kõige hullem see, et algul ei teadnud keegi mis haigusega tegu oli, sest probleem ei olnud meie kandis siis veel nii laialt levinud.

Siit mõned pildid mis meie kohaliku küla inimesed on oma jalutuskäikudel pildistanud, et teiste inimeste hoiatamiseks interneti postitanud. Need näevad päris jubedada välja, nii et nõrganärvilised ärge vaadake.

Inimesed annavad nendest röövikute poolt vallutatud tammedest kohalikule omavalitsusele ja vastavatele ametiisikutele teada, aga ega tegelikult nende vastu palju midagi teha ei saa. Neid küll proovitakse mingi mürgise asjaga pritsida, kohati isegi põletada, või siis osadel puudel lõigatakse rööviku pesadega oksad ära, aga sellest kahjuks ei ole suurt kasu. Paljud asjaga tegelevad inimesed saavad töökäigus ka ise röövikute poolt mürgitatud ja on sunnitud arstiabi saama.

Öeldaksegi, et ainuke lahendus on see, et loodus ise oma töö teeb ja röövikute hävitajad loob. 

Meie maja ees kasvab samuti üks suur ja ilus tamm. Peale seda, kui internetis taas need röövikute pildid ilmuma hakkasid, läksin õue ja uurisin kuidas on lood meie puuga ja minu suureks õuduseks märkasin ma, et ka meie tamm on nende röövikute poolt vallutatud...ja ka kolm teist suurt tammepuud meie tänavaribal!

Paar päeva tagasi, kui Pete jooksma läks, nägi ta ühte asjameest ühte nendest tammedest uurimas. Pete läks kohe küsima, et mis toimub ja et ega nad jumale eest ei plaani rohkem puid maha lõigata. Seda sellepärast, et natuke meie majast eemal lõigati alles hiljuti suur lõik suuri ja ilusaid puid maha ja nüüd on tänavalt kõik teised, puude taga asuvad majad, kõigile nähtavad. Me hakkasime juba muretsema, et äkki lõikavad ja selle lõigu puud maha mis rohkem meie maja ees asuvad. Pean silmas siis seda osa, mis ülevaloleval pildil kohe autoteede taga asub. Kui need puud sealt ära lõigata, siis vaataks meile vastu teised majad ja vaatepilt ei oleks üldse enam nii roheline kui varem.

Mees küll ütles, et tema ei tea nende puude lõikamisest midagi, aga see tamm, mida ta parasjagu uuris, olevat haige ja vajab ravi. Pete ei teadnud sel hetkel veel, et meie (ja ka teise sama teeriba) tammede küljes mürgised röövikud pesitsevad ja seega ei osanud meie puu kohta eraldi küsida. Palus vaid, et mees ühtegi puud maha ei laseks lõigata, sest see avaks sõidutee kõigile meie tänaval elavatele inimestele täiesti lahtiseks. 

Meil oleks kohutavalt kahju, kui meie tamm äkki ära kaoks ja enam automüra nii hästi ei summutaks ning aknast autotee paistma hakkaks :-(
Kui asi aga meie kõigi jaoks tõesti ohtlikuks peaks muutuma ning keegi haigeks rööviku karvade pärast jääb, siis muidugi ei oleks võib-olla pääsu, aga seniks ma pigem hoian meie magamistoa akna tuuliste ilmadega kinni ja proovin unustada, et meil sellised kutsumata külalised üldse kodu lähedal elavad.