Ma olen nii väsinud! Füüsiliselt ja emotsionaalselt. Füüsiliselt hetkel kõige rohkem, sest me käisime eile sõprade juures jalutamas ja nad viisid meid ühe mäe otsa. Mäkke ronimine oli nii järsk ja pikk, et ma olen täna sellest ronimisest täiesti läbi. Ma ei jaksa isegi silmi ilma pingutamata pilgutada.
Emotsionaalselt olen ma aga väsinud koroonast. Ma ei saa enam midagi aru mis toimub. Kodus istumine ajab ka meid juba hulluks mis sest, et nädalalõppudel saame välja ja Gretal algab homme ka lõpuks kool. Jah, elu oli enne tõesti ehk natuke liiga kiire rütmiga, aga no sellist 'munemist' nagu praegu, ma küll elada ei taha. Petel on ka juba villand kodus töötamisest, sest selline kodus töötamine on nii palju kurnavam ning raske on töö ja kodu vahele piiri tõmmata ja unustada, kui töö vaid ühe sammu kaugusel asub. Ka kolleegidega ei saa sedasi ju näost näkku suhelda ja sellevõrraga tööpäeva ja ellu vaheldust sisse tuua... Ah ma parem ei jätka sel teemal, sest see on lihtsalt nii masendav.
Hea on aga see, et kui me siin mingil ajal proovisime välja nuputada mis puu endale aeda osta, et me aeda natuke naabrite eest varjata ja natuke rohkem rohelist õuele tuua, siis täiesti ootamatult lahendasid me naabrid selle probleemi meie eest ise ära.
Vaatasin ühel päeval aknast välja ja nägin kuidas naabrimees tagaaias pottides kasvavaid puid oma aiaäärde paigutas. Jäin seda vaatemängu kohe pikalt jälgima, sest üks osa minus ei suutnud nähtut uskuda ja teine osa minus oli nii rõõmus, et oleks vaat et tantsima hakanud. Ma algul ei saanudki tegelikult aru, et need puud ju lahendavad ka meie probleemi ära ja säästavad sellega meile palju raha. Ma lihtsalt imetlesin kui ilusaks see naabrite aia muutis ning mõtlesin kui tore, et nad meile hea idee andsid mis puu ka meile aeda hankida. Alles hiljem, kui ma aeda läksin, sain aru, et meil ei olegi enam vaja mingit puud endale aeda ostma hakata juhul kui me just ise ei taha endale veel ühte ekstra puud.
Praegu on need puud raamide peal ja näevad hõredad välja, aga ma tean, et seda tüüpi puud/põõsad kasvavad ime ruttu. Need samas naabrid ostsid paar aastat tagasi samad põõsad ka endale ette aeda hekkiks ja selle paari aastaga on need juba nii pikaks kasvanud.
Kiiresti kasvab ka mu aiamaa. Ma ei mäleta millal ma selle pildi tegin, aga tänaseks on nii herned, kui ka oad juba palju pikemad. Madala kasti sees olevate oalehtedega juhtus küll eile midagi imelikku. Hommikul nägi kõik suurepärane välja, aga kui me õhtul koju tulime, siis olid osad lehed närtsinud. Arvasin algul, et ehk päike kõrvetas ära, sest õues oli üsna palav. Õhtul kastma minnes mõtlesin, et ehk ööga kosuvad ja hommikuks on kõik taas korras, aga ju siis on tegu ikka mingi tobeda haigusega, sest hommikul ei olnud pilt sugugi parem.
See pilt on paar päeva hiljem tehtud kui eelmine. Siin on oalehed veel ilusad.
Mu mustsõstrapõõsaga juhtus aga selline lugu, et tegu oli hoopis vaarikaga!!! Arvatavasti oli poes keegi poti külge kogemata vale sildi pannud ja kuna ostes oli tegu väikese taimega, mille lehti hästi näha ei olnud, siis ma ei oskanud midagi kahtlustada. Ma muidu olen täitsa võimeline vaarikalehti mustsõstralehtedest eristama. Aga noh, tühja sellest. Oleme kõik suured vaarika sõbrad, seega pole probleemi, aga kui oleks kohe teadnud, siis oleks paremasse kohta istutanud. Eks ma istuta pärast uuesti ringi.
Tomatid paisuvad samuti iga päevaga aina suuremaks ja neid on üsna palju kolme taime peale kokku. Kahjuks murdus üks tomatioks, mille küljes oli ka üks kobar tulemas, ära, aga mis teha.
Õunu saab ka varsti ning kreegid on samuti puul juba küljes, aga peavad veel natuke paisuma.
Ok, tänaseks kõik. Ma proovin oma üliväsinud keha nüüd ülemisele korrusele voodisse vedada. Loodetavasti olen homseks vähemalt füüsiliselt natuke paremas vormis kui täna.
Sul on vaarikad juba valmis ja tomatid nii suured! Ütled, et täna hakkab teil kool, aga kui meediat uskuda, siis Inglismaal enne septembrit koole ei avata!? Õpetajate ametiühing ajab sõrgu vastu ja valitsus on teovõimetu.
ReplyDeleteInglismaal läksid 1 juunil kooli Reception klass (4-5 aastased), Y1 (5-6 aastased) ja Y6 (10-11), Greta kool otsustas seda aga jao kaupa teha ja sellepärast alustas Greta täna, kaks nädalat algupärasest kuupäevast hiljem. Alates tänasest lubati Inglismaal tagasi kooli ka kaks teiseastmekooli vanuseastet.
DeleteMeedias käib jutt ülejäänud algkooli ja teiseastme kooli lastest :-) Eks saa näha mis nendest lastest saab. Kooliaasta lõppeb alles 21 juulil ja uutest riiklikest leevendustest antakse teada juuli algul, nii et võib olla siiski lubatakse paariks viimaseks nädalaks ikka ka ülejäänud lapsed tagasi kooli. 5 kuud ilma koolita on ikka väga, väga suur auk hariduses, plus kes teab mis sügisel toimuma hakkab. Kui uus laine tuleb ja kõik jälle karantiini pannakse, siis kasvab see auk veelgi suuremaks :-( :-(
Tead, ma ei usu, et see hariduseauk nii kohutav oleks nagu tundub. Väiksematel on kindlasti võimalus kõike järgi õppida, ja mul on Sinu kirjeldustest jäänud mulje, et Greta ja teistegi koolide õpetajad on olukorda arvestades teinud imeliselt head tööd. Ka meil Eestis on ilmselgelt jäänud ripakile need lapsed, kelle õppeedukus eelkõige koolirutiini najal püsis, ja kõik õpetajad saavad sellest aru, teevad oma sügisese tööplaani sellekohaselt ümber. Meie koolis näiteks käisid järeleaitamise mõttes mai lõpus ja juuni alguses koolis just need lapsed, kellel oli distantsõppe ajal probleeme, normaalselt edasijõudnuid kohale ei kutsutud, seda nii gruppide vähendamise kui taseme ühtlustamise jaoks. Loodame väga, et mingit uut lainetust enam ei tule ja juba õige varsti saab kõikjal Euroopas - mandri-Euroopas on enamikus riikides viirus taandumas, ma muude maailmajagude infot pole jälginud - taas täiesti tavalist elu elada.
DeleteReet, kahjuks ei ole meie koolide hariduseauk võrreldav Eesti omaga :-( ja seda ei ole võimalik täita paari nädala või kuuga. Seda haridusauku mis Gretal ja teistel temasugustel lastel tekib ei ole jah ehk nii raske hiljem uuesti tasaseks tõmmata, sest nad on vähemalt mingit tääd kodusõppides teinud, aga kõik koolis käivad lapsed ei lange samasse kategooriasse.
DeleteKõige rohkem kannatavad just need lapsed, kes juba kooli alustades (4 aastaselt) on teistest omaealistest maha jäänud ja kelle auku sa täidad nagunii juba aastast aastasse ka ilma koroonata. Ja nüüd lisa sinna otsa veel 5-6 kuud suurune hariduse auk otsa! Sellist auku ei täida saa paari järelaitamistunni või uue õppelaaniga.
Mida kauem koolid kinni on seda suuremaks kasvab vahe edasijõudnud õpilaste ja mahajäänute vahel mille käigus osade õpilaste puhul jäävad nad poolest kooliaastast täiesti ilma.
Pluss kõik erivajadusega ja õpiraskustega lapsed, kes ei järgi õppeprogramme 1:1 ja vajavad professionaalide tuge sinna otsa veel.
Ning haridusele lisaks mõjub nii pikk aeg koolist ja sõpradest eemal olemine ka laste vaimsele ja emotsionaalsele tervisele. Isegi tugeva vaimse tervisega lapsed ei ole selle eest täielikult kaitstud.
Kõige kurvem on lugu aga nende lastega, kelle jaoks on kool kui varjupaik vägivaldsete vanemate eest ja kes nüüd on sunnitud kuid nelja seina vahel istuma inimestega, kes neid nii emotsionaalselt kui seksuaalselt kuritarvitavad või vägivalda nende peal kasutavad. Mõne lapse jaoks on see juba nende eluga lõppenud.
Praeguseks ei ole meil isegi teada kuidas koolis käimine septembris välja nägema hakkab ka ilma koroona teise laineta. Võimalik et vaid osaliselt, sest kui 2m vahede reegel on ka sel ajal veel endiselt jõus, siis ei ole koolide võimalik kõiki lapsi korraga koolis õpetada.
Ehk siis koroona karantiini tagajärjed on lõpuks palju suuremad kui koroona ise :-( :-(
Olen Sinuga absoluutselt nõus, et Inglismaal on laste koolis kohalolemine teise kaaluga kui Eestis. Ja et vahe edasijõudnute ja mahajäänute vahel kasvab selle ajaga päris hullusti.
DeleteAga. See ei ole ühe õpilase, ühe kooli ega isegi mitte ühe regiooni probleem, terve riigi õpetajad arvestavad sellega, et osade õpilaste puhul tuleb hakata algusest peale kujundama õpiharjumust ja -oskusi. Olen kindel, et ka inglise õpetajad on mitu kuud taga ajanud lapsi, kes distantsõppes ei osale (nagu meie tegime) ja juba arutavad strateegiaid ja lähenemisi, kuidas terve klass (või mis iganes teil seal on) saaks koos edasi minna ja samal ajal saaksid mahajäänud ikkagi oma baasoskused kätte. Noh, et murrud ja muumiad saaksid igaühel õpitud, sõltumata koduse toe olemasolust.
Kuidas see kõik on laste vaimsele tervisele mõjunud, näeb samuti sügisel, mina olen küll täitsa valmis pigem ärevushäirete ja depressiooni laineks, koroona teisest lainest loodame siiski pääseda.
Olen ka täiesti nõus, et karantiini tagajärjed on suuremad kus keegi oskab ette arvata. Aga jällegi, see on nii laialdane, et kõik sotsiaalabistajad ja omavalitsused ja tugisüsteemid jne peavad hakkama täiesti uutmoodi töötama ja loodetavasti saab tänu sellele abi rohkem inimesi, kui kõik üksikjuhtumid siiani. Uhh, jube segane tekst sai. Igatahes on kõiki või peaaegu kõiki puudutava probleemi puhul suurem tõenäosus, et kõigi olukorda püütakse ka ühtlaselt leevendada, tundub mulle koosolekutel poole suuga mainitud infode põhjal.
Reet, ma saan su jutust väga hästi aru ja nõustun, aga taas seda vaid Eesti poolt vaadatuna.
DeleteMeil ei ole koduõpe karantiini ajal kohustuslik, sest see oli kohe teada, et õpetamist ei saa jätta pelgalt vaid laste ja lastevanemate õlule ja seda just sellepärast, et pered on nii erinevad oma võimaluste poolest ja selle poolest kuidas kriisiolukord igat peret puudutab. See lihtsalt ei oleks aus olnud nii paljude laste suhtes. Ka nende suhtes, kel on õpiharjumused täiesti olemas, aga kes karantiini tõttu peavad nüüd ka oma õdede-vendade ja puudega vanema eest hoolitsema, sest väljaspoole regulaarne abi ei tohi enam neile koju appi tulla (see vaid üks näide). Või näiteks need lapsed, kelle vanemad ei pea õppimist vajalikuks ja kel on suva mis nende lapsed teevad. Proovi sa siis sellist väikest last kuidagi läbi interneti õppima saada. Ning lõppude lõpuks ei asenda koduõpe/distantsõpe ikkagi seda mida nad igapäevaselt koolis tegelikult teevad ja õpivad ja seega ei saa see kohustuslik olla.
Ka praegu ei ole näiteks nendel lastel, kes koolis tohivad käia, kooliskäik kohustuslik. Sul oli endal võimalik valida kas lähed kooli või õpid kodus edasi, aga kord kui oled otsustanud koolis käima hakata, siis kehtivad kõik tavalised reeglid ja koolist ei tohi minutitki puududa (välja arvatud kui oled sunnitud karantiini jääma).
Aga loomulikult on kõik õpetajad ja haridustegelased teadlikud et augud on suured ja planeerivad edaspidiseid asju vastavalt, aga nagu ma juba ütlesin, siis kuna see auk erinevate laste vahel on 5 kuuga nii suureks läinud, siis osade puhul mõjutab see kohe kindlasti nende edasist haridust (no näiteks ka nende õpilaste puhul, kel oli vaja teatud tulemusi et nad saaksid edasi minna õppima, aga nüüd ei saa, sest eksamid jäeti ära, või kel on järgmisel aastal eksamid, aga pool kooliaastast on jäänud õppimata).
Ja järgmist kooliaastat alustab iga kool juba palju väiksema summaga ka juba sellepärast, et neil jäävad hetkel kõik need kooliüritused ära mis muidu koolile raha sisse toovad (suvelaat, reedesed koogimüügid, basseini välja rentimine, peod, viktoriini õhtud jne). Greta kooli puhul toob ainuüksi juba suvelaat tavaliselt 8000 naela ringis raha sisse.
Sotsiaalabistajad ja omavalitsused ja tugisüsteemid olid kahjuks juba enne koroonat täiesti viimase pennini pingule tõmmatud. Sama asi koolidega, Nad ei suutnud juba siis kõiki abivajajaid aidata. Nüüd on olukorda aga kordadest hullem. Tavaliselt võta osa koormast enda kanda heategevusorganisatsioonid, aga praeguses olukorras on ka nemad väga suurtes rahalistes raskustes ja paljud ei saa edasi tegutseda või ei tea kui kaua suudavad sedasi elus püsida. Organisatsioon, kelle heaks mina vabatahtlikult töötan, ütles mulle, et nad ei usu, et nad saavad sel aastal lubada oma vabatahtlike abivajavate peredega töötama, sest nad peavad vastutama nii vabatahtlike töötajate, kui abivajavate perede tervise eest. Mis aga omakorda tähendab, et nii paljud pered jäävad abi saamata. Telefoni teel on võimalik osasid peresid toetada, aga see ei asenda füüsilist abi.
Nii et see on üks hirmus suur hullumaja mis kogu selle koroona karantiiniga kaasenes. Kui nad vähemalt Inglismaal koolidki täismahus viimaseks kuuks ja pooleks avaksid, siis saaksid ka paljud vanemad tagasi tööle naasta ja majandust turgutama hakata, aga me siiski ootame veel midagi...ma küll ei tea mida...
Jah, Eestis oli distantsõpe siiski täiesti kohustuslik. Kas Inglismaal eksamite asemel mingitki üldist edasiõppimist võimaldavat süsteemi ei tehta? Eestis näiteks jäeti ära üheksanda klassi eksamid ja gümnaasiumikatsed tehti vähendatud mahus, et lapsed ikkagi kuidagi gümnaasiumi saaks.
DeleteEestis tegelikult arvestavad ka hästi paljud õpetajad sellega, et sügisel tuleb enam-vähem kogu kevadine materjal uuesti õpetada, sest distantsõpe ei asenda suhtlemist elava inimesega klassis.
Tugisüsteemidega on Eestis ka hapusti, sel aastal lõpeb ära Euroopa Liidu poolne rahastamine (oli vist nii) ja keegi ei tea, mis tulevaasta saab, isegi juba enne koroonat oli tulevik tume.
Oleks nagu sõjajärgne olukord, ainult et ilma sõjakogemuseta. Mida kõike see karantiin endaga lõpuks kaasa toob ja kui kaugele järelmõjud ulatuvad, seda me alles hakkame nägema ja kogema.
Ma kirjutan hetkel ühes aknas uut postitust ja teises kommenteerin seda postitust :-)
DeleteMeil öeldi üsna varsti peale karantiini algust, et kõik testid ja eksamid jäävad ära. Õpilasi hinnati tehtud kursusetööde, õpetaja hinnangu ja neil kel eksamid tulekul, proovieksami tulemuste põhjal. Meil on 16 aastaselt GCSE eksamid, mille tulemused on sulle tähtsad kui sa tahad kuskil tehnikumis/kolledzis edasi õppida või tööle minna. Kui tahad jääda keskooli edasi õppima ja ülikooli minna, siis sa õpid kaks aastat VAID kolme ainet ja teed siis teise aasta lõpus eksamid. Eksami tulemused on sulle tähtsad, et saada soovitud ala ülikooli õppima minna. Ülikooli eraldi sisseastumiseksameid tegema ei pea, sisse saadki oma A-level-ite põhjal. Et siis kui sul on need tulemused nüüd tänu koroonale sitemad, kui eksami tulemused oleks olnud, siis on sul ka viletsamad edasiõppimise võimalused. Kuigi mul on tunne, et hetkel ei tea keegi kuidas mingi asi täpselt toimib või toimima hakkab, sest olukord on nii erakorraline.
Meie tuttav, kes õpib teist aastat ülikoolis, temal olid küll mingid eksamid või kursusetöö testid, aga ka need olid täiesti teistsugused, sest näiteks üks osa oleks pidanud olema praktika mida koroona tõttu teha ei saanud. Sama kehtib ülikooli lõpetajate kohta, et üks suur osa on praktika mida paljud koroona tõttu teha ei saanud ja mida ei saa ka edasi lükata.
Testi tulemusi hinnatakse vastavalt sellele kuidas terve Inglismaa peale testid on tehtud. Kui tulemused on nõrgemad kui eelmistel aastatel, siis lihtsalt reguleeritakse hindamisüsteem madalamaks ja hinnatakse selle järgi. Seda tehakse nii tegelikult igal aastal, et hindamisüsteem määratakse alles tehtud tulemuste põhjal.
Algkooli puhul ei ole testide ärajäämisest lugu, sest kuna algkoolis nagunii ei panda hindeid ja testid on pigem hindamaks iga kooli õpetamise taset, siis nende testide ärajäämisest on suva.
Aga keskastme kooli jutte hakkate siit nagunii varsti rohkem leidma ja eks ma oska siis ka juba asju täpsemalt seletada kui mul endal selle kohta rohkem ja täpsemat infot on. Mul on küll juba nüüd piisavalt infot ühe postituse jaoks, sest Greta uus kool on Gretaga üsna tihedalt ühenduses olnud ja kirjutanud kui väga nad teda ikka uude kooli ootavad :-)
Nii on, "I told you so!". Aga mis sest enam, kui kahju on juba tehtud ja paistab, et paljudele inimestele mõjus valitsuse propaganda vägagi tõhusalt. Paljud ei julgegi oma lapsi enam kooli saata, isegi septembris mitte, kui uskuda meedias tehtud küsitlusi.
ReplyDelete