Saturday, 6 June 2020

AGA NOH... ELLU ON ELLU!

Greta kooli kõige väiksemad õpilased (4-5 aastased) on tänaseks nädal aega uut moodi koolis käinud. Kooli direktor kirjutas kõikidele lastevanematele, et esimene samm on väga hästi sujunud. Lapsed on rõõmu tundnud taas koolis olemise üle ja ka õpetajatel on olnud väga hea meel omi õpilasi uuesti näha. 
Uut moodi klassiruumid näevad välja nüüd sellised

Kõik mänguasjad, raamatud ja kogu mööbel, peale laudade/toolide, on klassist eemaldatud. Lauad on täielikult eraldatud ja lapsed ei saa enam tunni ajal klassis ringi liikuda :-( Igal lapsel on oma kast kirjutusvahendite ja vihikuga, mis püsib alati vaid nende laual (või siis laua all, nagu fotodelt näha võib) ja mis peale igat koolipäeva puhastatakse.

Kooli direktori jutu järgi saavad väikesed uue olukorraga väga hästi hakkama. Järgmisel nädalal naasevad kooli Y1 lapsed (5-6aastased) ja siis ülejärgmisel nädala Greta vanused. Selline süsteem on Greta koolis, paljud teised meie piirkonna koolid alustasid kohe kõigi kolme eagrupi lastega ühel ajal. 

Saab näha, kas ka ülejäänud eagruppidel õnnestub sel kooliaastal veel kooli tagasi minna või neil jääb sel kooliaastal 14-nädalat kooliharidust üldse saamata. Ehk lastakse siiski ka teisted lapsed alates 1.juulist vähemalt kolmeks viimaseks nädalaks tagasi kooli. 


Greta üheks kunstitunni fotograafia kodutööks oli teha seda tüüpi perspektiivis foto. Greta kasutas loomulikult kohe Josteni ära :-)

Siit üks näide võõrkeele koolitööst. Lastel paluti kolm lauset kirjutada selles keeles, mida nad parasjagu õpivad. Lapsed said Duolingo abil mis tahes keelt õppida kogu koduõppe ajal. 
Siit näide ühe Greta klassi poisi kolmest lausest ning õpetaja vastusest :-) Ma kustutasin asjaosaliste perekonnanimed ära, aga õpetaja eesnimi on Holly.


Greta on küll kõik need nädalad prantsuse keelt õppinud, aga kuna tal on viimasel ajal KOHUTAV huvi vene keele vastu, siis mõnel päeval õpib ta duolingo abiga ka vene keelt. Täna kirjutaski ta õpetale kolm lauset hoopis vene keeles.
Greta üheks lauseks oli: 'See on tsirkus mitte kohvik'.  Õpetaja küsis selle peale, et kas Greta tihti satub kogemata koviku asemel tsirkusesse, mille peale Greta vastas, et ei satu, aga ta meelsamini oleks tsirkuses, kui kohvikus.

Ja veel üks tähelepanek. Koduõppe ajal ei tee Greta pooltki nii palju matemaatikat kui ta koolis käies teeks. Neile antakse matemaatikas iga päev üks teema õppida. Peavad kõige pealt vaatama ühe lühikese õpetusvideo kus teema lahti räägitakse ja siis täitma kahelehelise töölehe. Näiteks seelise:


Greta saab asjadest ilusti aru ja teeb neid töölehti pidevalt ilma vigateta. Ta juba ammu lõpetas õpetajale töölehtedest piltide saatmise, sest sel ei olnud mõtet, kuna mida see õpetaja ikka neid niisama passib. Greta on selle asemel vaid kirjutanud, et kõik vastused on õiged olnud (töölehtedega tuleb alati kaasa ka vastusteleht kust lapsed saavad/peavad ise vastuseid kontrollida). Kui õpetaja näeb, et mõne teema juures on lastel palju vigu sisse tulnud, siis ta teeb kohe ruttu eraldi video kus ta probleemilised ülesanded eraldi lastele lahti seletab (näiteks nurkade teema juures oli paar ülesannet tõesti keerulisemad, ka Greta ei osanud neist kolme teha).

Sellele ühele teemale ja töölehele lisaks teevad nad ka arvuti testi Fluent in Five, mis kujutab endast viit erinevat lihtsat arvutusülesannet soravuse/laduvuse eesmärgil. 
Reedeti antakse neile ka matemaatika väljakutse, kus on üheksa või kümme nuputamise ülesanded, aga Greta jaoks ei ole tavaliselt ka need rasked (välja arvatud alati viimased kaks ülesannet, aga need ongi tegelikult mõeldud vanematele lastele ja and ei peagi neid oskama veel lahendada).

Mind teeb see aga üsna kurvaks, et Greta ülesannete juures peaaegu üldse vigu ei tee, sest see tähendab vaid seda, et ülesanded on tema jaoks liiga kerged. Koolis käies saaks ta kohe kindlasti lisaks keerulisemaid ülesandeid ning palju suuremas koguses kui nüüd ja neid tehes ka õpiks ja areneks rohkem. Jah, neile on antud hetkel lisaks ka erinevaid linke ja app-e, kus nad saavad soovi korral lisaülesandeid teha, aga kuna lapsed niigi juba veedavad nii suure osa päevast ekraani ees, siis mina pole Gretal palunud neid kordagi teha.

Eile ma lausa rõõmustasin, kui Greta töölehel kaks viga tegi. Need olid küll väga väikesed vead, aga vähemalt sai Greta õpetajale vahelduseks kirjutada, et sel korral tulid vead sisse. Tööleht ise nägi välja selline


Veelgi rohkem rõõmustasin ma aga õpetaja vastuse üle Gretale, sest nii hea on näha, et koolis hinnatakse vigu, sest saadakse aru, et õige õppimine toimubki läbi vigade. 
TÕLGE 

Greta: Mul tuli kaks viga sisse, aga ma parandasid need ära ja need olid väikesed rumalad/tobedad/tähelepanu vead. Ilusat päeva!

Õpetaja: See näitab, et sa oled midagi õppinud- suurepärane! Aitäh, Greta - ilusat päevajätku ka sulle!

Juhtusin täna hommikul täiesti juhuslikult lugema ühte Õpetaja Lehe artiklit, mis vigade teemaga hästi haakub. 

Ma ikka aeg-ajalt loen Õpetajate Lehte, aga kui aus olla, siis harva leian sealt enda jaoks midagi huvitavat. No tegelikult see on natuke valesti öeldud, kohe kindlasti on huvitav lugeda ja teada saada mida Eesti Õpetaja Lehes kirjutatakse, aga ma leian harva sellisied artikleid, mis mind ka pärislet kõnetavad. 

See artikel meeldis mulle aga väga!
https://opleht.ee/2020/06/mis-oleks-kui-teeks-haridussusteemi-umber/


Lõpetuseks aga üks järjekordne Greta naljakas sõnum mulle.



 'Aga noh... ellu on ellu!' - olen sellega väga nõus!

3 comments:

  1. Mulle väga meeldis see Greta kiri Sulle, eriti viimane lause. Tahaks kohe uuesti kuulata, kuidas ta eesti keelt räägib, et aru saada, kuidas ta eesti keele hääldust tajub. Ülejäänud tekst on ju suuremalt jaolt õigemini kui oleks enamikul temavanustel läbinisti eestikeelsetel lastel (ma tööl ikka vahel sirvin vihikuid…).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Greta kirjutamise juures tuleb mängu mitu asjaolu. Üks on see, et tema kirjapilt on suuremalt osalt vaid kuulmise järgi kirjutatud, sest ta ei loe eesti keeles raamatuid või õpi eesti keelt kirjapildi järgi/abiga. Kui ta seda teeks, siis ta õpiks paljude sõnade õigekirja ära kirjapildi järgi (kasvõi nagu sõnad või, nii, see jne). Näiteks sõna SEE puhul ei kirjuta ta seda kahe e-ga, sest siis muutuks see sõna tema jaoks inglise moodi see-ks ehk sii hääldusega.

      Teine on see, et osa sõnu (eriti just erinevates käänetes) ta kasutabki mõnikord valesti. Need on tavaliselt korduvalt samad sõnad, näiteks ütleb ta tihti ma 'lugen' loen asemel, sest ta toetub lugema/lugesin sõnatüvele. Selliseid sõnu on veel, aga mul ei tule hetkel rohkem meelde.

      Kolmas asjaolu kirjutamise juures on see, et ta proovib eestikeelseid sõnu kirja panna osaliselt läbi tähtede inglise keelse häälduse. Nagu näiteks YA, sest inglise keeles on tähel Y eesti J hääldus, sest J tähte hääldatakse inglise keeles hoopis nagu sõnas Jack või Jump. Ta tahab tihti ka sõna alguses K tähe asemel C kirjutada, kuigi ta teab, et eesti sõnades C-tähte ei kasutata (välja arvatud siis nimed).

      Aga tihti ongi nii, et just läbi ta kirjutiste on päriselt näha kuidas ta mõnda sõna ise kasutab (häälduse mõttes), sest kui ta räägib, siis seda ei ole nii selgelt kuulda või siis ei saa alati koheselt parandada, sest see takistaks siis selle jutu, mis ta mulle rääkimas on või öelda tahab.
      Samas jälle ega tal ei ole palju põhjusi miks mulle kirjutada ka rohkem, kui vaid mõnel tähtpäeval õnne soovida ja nüüd siis ka õnneks läbi sõnumite :-)

      Delete
  2. Väga armas, et ta sinuga eesti keeles kirjutab. Minu oma ei viitsi. Aga Ya on meil ka samasugune :-)

    ReplyDelete