Saturday, 28 December 2019

JÕULUHOMMIK

Teadaolevalt ei tule meile Inglismaal jõuluvana jõuluõhtul, vaid lapsed leiavad oma kingitused jõulupüha hommikul kuuse alt... välja arvatud kui sa just ei ole Kuninganna pereliige, sest nemad avavad oma kingitused Saksa traditsioonide järgi jõuluõhtul.

Õhtul magama minnes mõtlesin et õnneks on Greta juba nii suur tüdruk ja ei ärka jõuluhommikul kell 5 et kingitusi avama minna ja et seega saame kõik rahulikult vähemalt kella seitsmeni magada. 
Siis ei osanud ma aimatagi et Pete õetütar (see kellega me koos Royal Albert Hall-is jõulukontserdil käisime ja kes on kohe 18 aastaseks saamas) meile hommikul kell 05.50 sõnumi saadab ja häid jõule soovib!! Proovisin küll, aga kuidagi ei õnnestunud mul peale sellist ootamatut äratust uuesti magama jääda ning olin sellepärast sunnitud terve päev unisena ringi kõndima. 
Ma ei teadnud kas naerda või nutta...otsustasin siiski naerda. 

Greta vist ärkas kuskil kella 7.30 ajal ja kuigi ma oleks hea meelega tahtnud voodis edasi lesida ja kingituste avamise veel paari tunni võrra edasi lükata, siis Josten ei oleks meil nagunii seda teha lasknud. Ja pealegi pidi Pete nagunii kalkuni ahju panema, et see jõulõunaks ikka valmis küpseks. 








Gretale kinkisime võileiva valmistaja (sandwich maker), väravavahi kindad (tal oli neid hädasti vaja. Peaaegu oleksime pidanud kindad enne jõule talle kätte andma, sest tal läks neid võistlustel vaja, aga õnneks saime ikka jõuludeni hoitud), aafrika trummi (kooli muusikaõpetaja ütles millist tellida), ühe raamatu mida ta väga tahtis (ostsin kasutatult, sest teadsin, et ta loeb selle juba samal päeval läbi ja ei näinud mõtet raamatu eest täishinda maksta), natuke riideid (sest Greta on taas kavanud) ja kaks väikest pehmet koerakest mis ma heategevuspoest 1 naela eest talle ostsin. Ma hea meelega kingin talle veel mänguasju, kui ma tean, et ta nendega ka pärast mängib. Seda päris mänguasjadega mängimist jääb ju nagunii aasta aastaga aina vähemaks (no juba praegugi on tegelikult üsna haruldane nähtus, kuigi karvaste KOERTEGA Greta siiski õnneks veel aeg-ajalt mängib) ja seepärast ma pigem alati ikka innustan ja toetan ta päris mängu kui mingi tehnikavidina taga istumist. 

Pete sai uue casual pintsaku, ühe pluusi, salli (sest vana kaotas ta kuhugile ära, või see on niisama kuskil peidus), teatripiletid (no need on tegelikult meile mõlemale), väikese luubi ning fotoalbumi. Fotoalbumiga oli selline lugu, et umbes nädal või kaks enne jõule valmistasin ma seda ühel õhtul kuni kella 4-ni hommikul, et ma saaksin ta ära tellida enne viimast jõulupostitustähtaega (mis firma poolt oli garanteeritud). Fotoraamat saadeti juba 18-ndal välja, AGA meieni jõudis see alles peale jõule. Ma olin nii kuri :-( See oli mõeldud Petele üllatuseks ja talle oleks nii meeldinud seda just jõuluhommikul vaadata, aga noh mis teha. Greta kinkis Petele sokid ja ühe munade keetmise vidina (mida Pete kord telekas nägi ja mis talle meeldis)


Pete luupi avamas. Tal võttis natuke aega et arusaada millega tegu oli

Luup ise nägi välja selline ja on juba paaril korral ka kasutuses olnud
Pilt internetist



Mina sain endale loomulikult mu kauaoodatud vahukommid, karvase kraega viisaka mantli, väikese aknapuhastusmasina (olin Petele kunagi suvel rääkinud, et mul oleks sellist masinat vaja, et ma sooviks sellist jõuludeks ja Pete oli selle meelde jätnud :), kaks raamatut, Greta käest kaks kätekreemi, mida mul hädasti vaja oli ja midagi väikest oli vist veel, aga ma ei mäleta enam.

Peale kingituste avamist suundus Pete köögitoimkonda ja hiljem läksid nad Gretaga Pete vanematele järgi et nad meie juurde jõululõunale tuua. Nad on küll ka ise võimelised autoga sõitma, aga me tahtsime et nad saaksid meie juures muretult mõnuleda ja ka klaasi veini juua. 

No comments:

Post a Comment