Wednesday, 20 May 2015

NIISAMA JUTTU

Pete on täna juba kolmandat päeva väga pikalt tööl (tööl siis selles mõttes, et ei tööta kodust, vaid läks tööle kontorisse)
Läheb hommikul kell 6 ja tuleb koju õhtul kella 10 ajal (tavaliselt kestab ta tööpäev ikka noormalsed tunnid, ehk siis 6-14 (15ni) päeval) . Ma nii ootasin neid päevi, sest kuigi sellel, et Pete kodust töötab on väga palju plusse me perele, meeldib mulle ka väga kui ta vahepeal kontorisse läheb ja seal tööd teeb. 
Mulle meeldib oma rutiin ja oma päevane vabadus. Ma saan nii palju asju nendel päevadel, kui Pete kodus ei ole, ära tehtud ja ka ise rahus paariks minutitks maha istuda enne kui pean Gretale järgi minema või teda kuhugi viima.

Ega Pete tegelikult mind otseselt kodus olles ei sega. Istub teine enamuse ajast laua taga, käib vaid tualetis ja kohvi tegemas ning vahel lõunatunni ajal jooksmas. Samas ma ei tea mis see on, aga kui ta siin kodus on siis ta justkui istuks mu energiajuhtme peal. Ma ei saa mitte midagi korralikult tehtud, enamuse ajast lõpuks lihtsalt istun ja passin niisama (internetis). Kui ta aga peaks kas või korraks jooksma või poodi minema siis selle tema äraoleku ajaga suudan ma kohe kogu maja puhtaks imeda, magamistoa aknad ära pesta, või triikida, või õhtusöögiks ettevalmistused ära teha jne. No tõesti jääb selline mulje nagu kodus töötates töötab ta minu patareidega :)

Seega, kui ma kuulsin, et ta peab paar päeva kontoris veetma lõin ma suurest rõõmust sisesmiselt trummi. Ma liiga kõva häälega ei tahtnud oma rõõmu väjendada, sest Pete ei saa sellest energijuhtmel istumise teooriast hästi aru ja peab mind natuke segaseks et ma teda siit kodust kontorisse kupatada soovin. Uudise kontoris töötamisest serveeris ta mulle aga siiski väikese kingituse nime all, nii et käsi ikka plaksutasin :)

Teisipäevaks tegin ma endale kohe pika nimekirja mida kõik korda saata, sest Greta jääb teisipäeviti peale tunde kooli trenni ja ma pidin talle alles peale nelja järgi minema. Koristasin, tegin õhtusöögi valmis, pakkisin natuke asju kastidesse jne. Jätsin endale ka paar tundi interneti aega, et pilte töödelda, blogi kirjutada, panga ülekandeid teha, emailidele vastata jne. 
Kui siis teisipäeval lõpuks see minu aeg kätte jõudis avastasin ma et internet on läinud! Meil viimasel ajal kõigub interneti ühendus üsna tihti ja kuna me nagunii kolimas siis me oleme selle kõikumise lihtsalt välja kannatanud ning pole eriti kaebama hakanud või uut vahendajat otsinud. 

Ootasin siis tunnikese ja kaks, aga interneti lainel ikka veel täielik vaikus. Mul hakkasid käed juba vaikselt värisema. See on ikka õudne kui sõltuvusse ma internetist olen jäänud. Internet on juba kui teine tuksuv süda ilma milleta on võimatu edasi elada. Pidasin veel tunnikese vastu ja siis helistasin ning uurisin milles asi. Sain teada, et nii telekas kui internet on kuni kella 20.30 ära!!! KUNI 20.30 ja veel TELEKAS ka!!!! No täitsa lõpp! Ja muidugi juhtub see asi just siis kui Pete on ära, sest kui Pete nüüd kodus oleks olnud, siis mul oleks vähemalt interneti pulk olemas olnud. 
Ega mul midagi üle ei jäänud kui lihtsalt kullipilguga kella vaadata ja oodata kui see 20.30 saab.

Kui 20.30-neks ikka veel internetist kippu ega kõppu ei olnud helistasin uuesti ja uurisin mis toimub. Mulle öeldi, et kahjuks neil pole olnud võimalik viga veel likvideerida ja seega on tööde lõpuaeg edasi lükatud järgmise päeva lõunaks. LÕUNAKS!!! Lubage karjuda.

Õnneks, oli mul siiski võimalik õhtul, kui Greta juba magama oli läinud, telekast varem lindistatud saateid vaadata ja Pete ei pidanud mind koju tulles leidma külmahigis nürka kerra tõmbununa. Tuli teine koju kella 10-ne ajal, üli väsinud ja nii uskumatu kui see ka polnud siis esimene asi mis ma talle ütlesin oli ANNA MULLE INTERNETI PULK ja alles siis tsau!
Loo õpetus on vist see, et ei tasu ikka oma meest kontorisse tööle saata. Kohe kui ära läheb hakkavad tõelised hädad pihta :)

Natuke muud juttu ka.
Siit paar pilti ühest meie hiljutisest restorani külastusest. Laste menüüs oli uus magustoit - nutella pizzetta. Lõpuks siis ka midagi sellist mida Greta saab seal restoranis magustoiduks süüa. Viimased 4 aastat on tema valikus olnud selles restoranis vaid jäätis või mahlapulk, või siis enamalt oleme üldse magustoidu ära jätnud (mis sest, et hinna sees)
Sellist nutella värki aga sööks ma ise ka hea meelega.


Kogemata olin ka selliste suurte silmadega pildi Gretast teinud
mis meenutas mulle natuke neid suurte silmadega mänguloomi :)
Ning lõpuks veel natuke eurovisioonist. 
Õigemini siis sellest, kuidas ma iga aastaga eurovisioonist aina kaugemale liigun. Loomulikult hoian alati Eestile pöialt, kuigi Eesti laul mulle sel aastal üldse ei meeldi (meeldib vaid sinna maani kui naine laulma hakkab), veel vähem selle laulu video ja seega ma pole isegi kindel, kas meil jääbki meelde laupäeval eurovisiooni vaadata. Siin sellest eelnevalt nii suurt lärmi ei tehta kui Eestis ning põhikanalite pealt ei näidata, seega ma isegi ei tea kes sel korral UK esindab. Vahet ei ole, sest nagunii saab UK automaatselt edasi, ka siis kui nad finaalis kõige viimaseks jäävad :)

Vanasti oli eurovisioon minu jaoks natuke nagu kevadekuulutaja, sest toimb ju alati kevadel ning Eestis on sel ajal ju ikkagi veel korralik kevad. Inimesed alles talveunest ärkamas ja Eurovisioon natuke nagu ärataja rollis :) Siin Inglismaal elades on see värk kuidagi nihkesse läinud, sest kevad algab meil siin tihti juba vaat et veebruaris ning selleks ajaks kui mai on käes oleme meie omadega juba suves ja eurovisiooni ei ole enam äratamiseks vaja. 

4 comments:

  1. Kus see nutella pizza on?

    Eurovisioonist - laul on minu arust ok aga puudub chemistry. Ja video - whatthe? Ei saa aru tapselt kes peksa saab ja miks :|

    ReplyDelete
  2. 'Strada' lastemenüü dessert :)

    ReplyDelete
  3. Oi ma naersin seda netipulga küsimist:) Lõbus elu teil ikka!
    Aga internet on ju ometigi inimese põhivajadus, nii et mis seal imestada, eks!

    ReplyDelete
  4. Tundsin nii mõneski asjas nö. "äratundmise" :P

    ReplyDelete