Friday, 8 August 2014

VIIMANE LONDONI TEEMALINE POSTITUS

Siit viimane Londoni teemaline postitus ja siis asun Eesti kallale, sest oleme siin juba pea nädalakese olnud.

Viimasel päeval Londonis külastasime Natural History Museum-it. Enne muuseumisse sisenemist käisid ema ja Laura liblikaid vaatamas telgis, mis asus muuseumi hoovis. Mina ei hakanud uuesti minema, sest ma alles kevadel käisin seal.
Muuseum oli vägev, aga seal oli hirmus palav ja raske oli midagi nautida (vähemalt mul).
Juhtus nii, et samal ajal oli muuseumis ka näitus mammutilistest ja jääaja inimestest. Ma algul ei teadnud, et need on kaks eraldi näitust, kuigi nägin mõlema näituse  plakateid. Eeldasin, et tegu ühe ja sama näitusega, lihtsalt plakateid kahte eri sorti. Mind jääaeg ja jääaja inimesed väga huvitavad, seega seadsime sammud rõõmsalt näituse poole. Kui muidu on see meeletult suur muuseum tasuta siis selliste eraldi väljapanekute eest peab maksma. Pilet oli mäletamist mööda kas 9 või 10 naela nii, et mitte odav. 



Siis kui me olime need mammutilised ära näinud, tuli välja, et jääaja inimeste näitus on hoopis eraldi. Pilet muidugi taas 10 naela nii, et ma jätsin selle lõbu ära. Nii palju ma ka ei tahtnud kahe näituse eest maksta. 




Muuseumis on eraldi tuba dinosauruste väljapanekuga. Sel korral oli üsna vähe rahvast, et sinna sisse saada ja me seisime ilusti järjekorras ära. Kui aga sisse saime ja pidime veel kõrgel lae all ootama siis hakkas nii palav ja õhk sai otsa, et me proovisime kiiresti sealt saalist põgeneda. Õigemini me põgenesime mitte ainult dinosauruste eest vaid tervest muuseumist välja lootuses, et õues on rohkem õhku hingamiseks. Tühjagi seal oli. 
Õues tundsin, et pean kohe midagi süüa saama või muidu viskab pildi eest ära. Hakkasime otsima kus on see suur mahe 'kaubamaja' Whole Foods. Küsisime taksopeatuses oleva taksojuhi käest, aga tema ütles, et tema ei tea. Ma ütlesin, et see kohe kindlasti peab siin kuskil lähedal olema, et ma enne kodus vaatasin järgi. Taksojuht seletas, et Kensington on suur ja lai, et see pood võib nii lähedal kui kaugel olla. Noh, sain aru, et ega temaga me kuhugile ei sõida ja lahkusin. Ma ei mäletagi enam, et miks ma veel korraks läksin tagasi ta juurde midagi küsima ja siis tuli välja, et ta oli kuulnud, et me tahame Halfords poodi minna! Halfords on Inglismaal üks auto vidinate ja rataste pood. Ma nägin kui ta proovis meile oma telefonist õiget aadressi otsida. Whole Foods poodi aga teadis ta väga hästi ja lõpuks sõitsimegi me sinna taksoga (küll mitte sama taksojuhiga, kuna tema ei olnud järjekorras esimene).
Ma ei teagi miks ma taas siia neid 'rohelisi' pilte panen, olen ju tegelikult sellest poest ennegi siin blogis kirjutanud, aga noh mulle lihtsalt annab see silmailu :)
Siit väike näide milliseid rohelisi lehti me Petega kodus sööme või mina mahlaks teen.


Seal poes on hästi tore soojatoidu ja salatilett kust sa saad topsikukese igasugu head ja paremat täis toppida ja siis pärast kassas maksad vastavalt kaalule. Mu emale viimasel korral väga meeldis seal ja sellepärast me sinna ka sel korral uuesti läksime. 

See viimane Londoni päev sellega ka lõppes. Lihtsalt ilm oli nii palav, et vähemalt minul ei olnud enam energiat Londonis pikemalt aega veeta. Natuke kahju oli, aga noh mis teha. Selline nädalate pikkune kuumus on mulle isiklikult väga väsitav, juhul kui just mereääres kõiki neid päevi ei veeda.


Kodus ootas meid õhtusöök. Siit väike näide sellest kui suured on meie portsud. Palavusega minu omad sama suured ei ole, aga Pete palavus ei häiri. Ma ei ole kindel, et kas siit pildilt üldse aru saab kui suur see taldrek juba algatuseks on? 


No comments:

Post a Comment