Wednesday, 6 August 2014

VEEL ÜKS PÄEV LONDONIS

Pühapäevaks olid meil Lion King muusikali piletid broneeritud ja me seadsime taas suuna Londoni poole. Seda mida me laupäeval tegime ma enam ei mäleta.
Ilm oli õnneks üle hulga aja täiesti talutav. 
South Bank on üks mu lemmik kohti Londonis kui mu sõbrants Itaaliast siin käib. Seal on alati midagi huvitavat toimumas nii tasuta kui raha eest. Tõeline kultuurikeskus.
Hetkel toimub seal 'Love Festival' mille raames igasugu üritusi rahvale pakutakse.


Tänava äärde oli ehitatud ilmatu suur ja pikk liivakast. Super idee lastega peresid silmas pidades. Ilusti puude all varjus ka. Meie olime seal hommikul kuskil üheteist ajal ja vaadake kui tühi koht on. Tavaliselt on South Bank paksult rahvast täis. Ma ei tea, võib olla oli süü kuumades ilmades mis inimesi eemale peletas.








Greta, tee jalgratta nägu
Lion King-i teater (tegelikult on teatri õige nimi Lyceum Theatre) asub Waterloo jaamast mõnusa jalutuskäigu kaugusel. Täpselt Covent Gardeni taga (ees). Kuna meil aga oli etenduseni veel kaks tunnikest aega siis läksime Covent Gardenisse uudistama.

Muideks kõikidele James Bond fännidele teadmiseks, et kohe Lion King teatri kõrval (peaaegu kõrval) asub London Film Museum kus asub suurim ametlik James Bond masinate väljapanek (Kliki lingile ja saad rohkem infot).
Siit pildike ka Covent Gardeni Bella Italia restoranist, kus me Petega einestasime päeval mil me esimest korda kohtusime. Kui ma ei eksi siis mul on isegi veel arve sellest korrast mälestuseks alles. Siis ma küll veel ei osanud arvatagi, et Pete-st kunagi minu abikaasa saab :)
Ma ei olegi tegelikult aru saanud mis on Covent Garden-i fenomen. Ma ise arvaks, et suur number tänavaartiste. Kindlasti on oma osa ka poodidel, aga samas on neid samu poode ka igal pool mujal Londonis. Igal juhul on Covent Gardenis alati meeletu hulk inimesi ja raske liikuda.
See 'koeramees' korvis nägi välja üsna naljakas, aga samas ka üsna armetu. Greta sattus ta ette seisma ja siis hakkas mees küsima Gretalt, et kust ta pärit on. Greta oli sellest küsimusest täitsa sõnatu ja segaduses. Mees pakkus, et Saksamaalt, siis Hollandist, siis Sveitsit ja Austriat ning Taanit. Ma tirisin Greta ära enne kui mees-koer oleks ida bloki maade kallale asunud :). Samas pean tunnistama, et mehel oli üsna hea arusaam erinevatest maadest, sest Greta nägi tõesti oma soengu ja kleidiga Saksa-Hollandi- Austri tüdruku moodi välja. 


Laura üheks 'must see' nimekirjas olevaks kohaks oli Hardys kommipood. Tunnistan, et mul polnud nendest poodidest enne õrna aimugi, kuigi kord kui me seal olime avastasin, et olen sellises poes Windsoris kunagi ikka käinud küll. 
Kuna Laura on suur Harry Potteri fän siis Hardys kommipoes müüakse mingeid potteri värke. Kuna mina ise ei tea Potterist suurt midagi siis täpselt enam ei mäleta mis 'beans'-ide või 'slug'-idega tegu oli. 



Kommipoes käidud hüppasime läbi toidupoest kust soetasime endale lõunasöögiks võileibu, jooke ja snäkke ning seadsime suuna teatri poole. Enne veel õnnestus meil leida ühe varsti avatava restorani eest kolm vaba tooli kus me saime natuke jalgu puhata ja oma võileiva söömise lõpetada. Picnic Londoni stiilis :) 
Lion Kingi olen ma vist küll nüüd juba 5 või 6 korda näinud. Isegi Gretal oli see kolmas kord ja minu emal teine. Gretaga oli see huvitav lugu, et kui me ta Lion Kingi esimest korda vaatama viisime kui ta just kolmeseks oli saanud, siis oli laps täielikult võlutud. Ta oli sel ajal üldse suures Lõvi kuninga faasis, ka juba enne muusikali nägemist nii, et talle oli see kui rusikas silmaauku. Lapsele meeldis etendus nii meeletult, et ma otsustasin temaga seda mingi aeg hiljem uuesti vaatama minna
Minu mõttekäik selle juures oli see, et võib olla aasta või kahe pärast ei lähegi talle Lion King enam nii palju korda, et parem siis lasta tal seda muusikali nautida sel ajal kui see veel talle midagi tähendab. 
Ma siiski olin väga üllatanud, kui ma sel korral muusikalile minnes küsisin Gretalt, et kas ta mäletab seda etendust ja ta vastas et ei. Laps ei mäletanud mitte midagi! Mitte midagi! Ise ta veel tantsis ja laulis ning elas kui lõvi meil veel kuid pärast etendust kodus edasi ja nüüd ütleb, et tema ei tea sellest muusikalist midagi.
Tegelikult arusaadav. Palju see viieaastane siis suudabki oma lapsepõlvest midagi mäletada, eriti veel kui lapsepõlv nii kirev. Gretale muidugi etendus meeldis, aga kohe oli näha, et see ei olnud enam nii MAGICAL kui siis kui ta oli veel kolmene. 

Minule endale jätab aga Lion King alati väga suurejoonelise tunde. Kuivade silmadega ei jää ma kunagi, kuna see etendus on lihtsalt nii võimas. Eriti kostüümid ja lavakujundus.
Kindlasti, kindlasti soovitan Lion King-i kõigile esimeseks Londoni muusikali elamuseks. Piletid ei ole odavad, aga igati seda hinda väärt.
Waterloo jaam
Sellega oli meie järjekordne päev Londonis lõppenud

2 comments:

  1. Laurale ka muusikal väga väga meeldis.
    Ja tänan postituste eest, saan ka väikese ülevaate :)

    ReplyDelete
  2. Laupäeval käisite Kingstonis shoppamas ;)

    ReplyDelete