Saturday, 2 August 2014

VÄIKE FOTOGRAAF

Meil ei olnud üldse plaanis Gretale mingit koolilõpu kinki teha. Nagu oleks kingitustest veel vähe. Siis aga viimase koolipäeva hommikul arutasime Petega, et võib olla oleks hea idee Gretale kaua igatsetud fotokas kinkida. Noh, et ikkagi elu esimese kooliaasta lõpp ja tore oleks kui me seda ja Greta tublit tööd fotokaga tunnustaksime. Eestis tavaliselt käib väike pidu ja kinkide andmine kooli alustades, meie aga mõtlesime seda kooliaasta lõpus teha. Mõeldud tehtud. Pete jooksis oma lõunapausi ajal poodi (jooksmise alla ma mõtlengi päris spordiriietes jooksmist) ja jõudis ilusti kaameraga koolipäeva lõpuks tagasi.

Kõigepeal kinkis vanaema lapsele Peter Rabbit-i kaks raamatut. Greta suur lemmik ja meie üllatuseks on Greta neid raamatuid täitsa võimeline lugema (mõningase väikese abiga küll).


Laps oli väga õnnelik. Fotoka kättesaamise hetkest alates läks üheks suureks pildi tegemiseks. 



Siit mõned tema tehtud fotod
Kõige tihedamini pildistatakse kasse ja koeri telekast. Kohe kui mingis saates või reklaamis ilmud ekraanile üks neis, paneb Greta teleka pausile ja teeb pilti :) Tihti ka filmib.

 Siin harjutas Greta timer-iga pildistamist. Kahju, et vaid laud fookuses on :)

 Isegi mul õnnestub nüüd tihedamalt kaamera ette jääda
Ma ei hakka loomulikult kõiki ta tehtud uduseid pilte siia panema, aga ma tihti vaatan ta kaamerasse. Maailm läbi lapse silmade on ikka väga teistsugune. Ühes mõisas tegi ta isegi mingid suvalised kapiuksed lahti, et torudest pilte teha :)
Sellelt pildilt on näha kuidas tal avaneb vaade meile, täiskasvanutele. Ise ei oskaks seda nii otseselt tunnetada, et ta ju tegelikult nii madalal.
 No ja ühe korraliku fotograafi juurde kuulub ka üks korralik selfie

Lapsel jätkus seda rõõmu 'kahjuks' vaid kolmeks päevaks. Kolmandal päeval Londonis olles kukkus tal kaamera maha. Juhtus see sel ajal, kui ta suhkrulaksu all oli ja lollitas. Oi kui kahju tal oli, samas oma vitsad peksid teda nii valusasti, et ta ei julgenud isegi nutma hakata. Ta sai aru küll, et see juhtus sellepärast, et ta lollitas ja ei pannud kätt rihmast läbi. Ma küll ise seal juures ei olnud, aga Pete rääkis. Greta oli pisaraid kinni hoidnud. Pete oli küsinud, et kas tal kurb meel on, et fotokas katki läks ja kui Greta oli noogutanud, siis Pete ütles, et kui on kahju siis on ju OK nutta. Ta siis lasi pisarad valla.

Ma isiklikult ei osanudki õiget seisukohta võtta. Ühte pidi oleks see talle väga hea õppetund olnud kaamerast ilma jääda. Teisalt taas ei oleks see õige olnud last süüdistada, kui teine tänu suhkrule ennast kontrollida ei suuda. 
Juhtus aga nii, et kui Pete viis katkise kaamera tagasi poodi siis talle anti uus kaamera vastu ja sellega lugu ka lõppes. 

Ma arvan, et see oli siiski väga kasulik ja õnnelik õppetund talle. Tal on nüüd palju parem põhjus olla oma kaameraga hoolsam ja alati kontrollida, et käsi rihmast läbi.




5 comments:

  1. Emmel nats kulm kortsus:-)

    ReplyDelete
  2. Õige fotograaf tabab asju ja inimesi nii nagu nad päriselus on :):)

    ReplyDelete
  3. Lihtsalt huvi pärast uurin, et kuidas sul ema sinu mehega suhtleb? Nagu olen aru saanud, siis käib ta teil tihti külas või siis teie tema juures, et kas sul ema on ka inglise keele ära õppinud? Mul mehel 2 vanemat õde on inglastega abielus ja ämmal ongi siis tihti probleem, et ei oska oma väimeestega suhelda.

    ReplyDelete
  4. Mu ema ei räägi inglise keelt rohkem kui paar sõna nagu thank you, good morning, nice to meet you, very nice-good jne :)
    Samas minu mees on nii sotsiaalne, et tema suudab suhelda ka nendega kes keelt ei oska :)

    Pete tegelikult räägib mu emaga lihtsamaid asju eesti keeles, Nagu tere hommikut, kuidas läheb, kas magasid hästi, kas soovid juua kohvi või teed, kas oli ilus päev, täna on päiksepaisteline päev, lähme jne. Samuti teab ta paljusid väljendeid mida ma kodus Gretaga kasutan. Ülejäänud asjad teeb inglise keeles selgeks ja kui ema aru ei saa siis küsib Greta käest juhul kui mina just juures ei ole :)

    Kui Pete saaks tihedamini Eestis käia või kas või iga kord meiega kaasa tulla siis ta oskaks rohkem, aga kahjuks ta ei saa :( Viimane kord oli ta Eestis kaks aastat tagasi jõulude ajal.

    ReplyDelete
  5. No siis on teil enam vähem sama seis mis minu ämmal :D Minu ämm ei oska muidugi mitte midagi inglise keeles öelda aga väimehed suhtlevad temaga ikkagi, teevad kasvõi käte-jalgadega asjad selgeks.

    ReplyDelete